PÄRM Pärmid on meie planeedi taimse elu esimesi vorme. Vanasti oli pärmipott perekonna aare ja pruut viis pärmipoti oma uude koju. Me tegeleme pärmi kui toiduga, aga pärm on üks väärtuslikum vastumürk happelise või toksilise sapi puhul. B-grupi vitamiinide allikana on ta ületamatu. Pärm parandab süsivesikute seedimist ja hoiab ära mittetäielikult oksüdeerunud rasvhapete kuhjumist, nagu pürodruuv-, piim- ja äädikhape, mis on kahjulikud organismi kudedele. Pärm, olles aluseline, neutraliseerib ärritused sooles ja on võimeline taastama normaalseid sooleliigutusi, kuid teda ei lii-gitata lahtistite hulka. Pärmil on hea toime nahale ja teda on kaua aega tarvitatud vinnide ja vistrike vastase vahen- dina. Vitamiinid pärmis aitavad haiget maksa oksüdeerida rasvu toidus õigesti. Mittetäielikult oksü-deeriv rasv põhjustabki vinne ja nahalöövet. Ehkki pärmi söömine ravib löövet ja vistrikke, on vaj...
Veinipärmid Uku Pilv Jookide tehnoloogia EMÜ Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Arvatakse, et kõikidest seeneliikidest moodustavad pärmid vaid 1%. Pärmiseened kuuluvad kahte seeneriigi hõimkonda: kottseened (Ascomycota) kandseened (Basidiomycota) Veinipärmid on mikroskoopilise suurusega üherakulised väikesed organismid. Pärmid vajavad eluks energiat ning seda nad metaboliseerivad puu või aedvilja suhkrutest. Pärmi elutegevuse jääk produktina tekkib etanool ja süsihappegaas. C6H12O6 2C2H5OH + CO2 Suhkur Etanool Süsihappegaas Fakte pärmide uurimise ajaloost Pärmid on ar...
Nimetus Pere Peenleib Rukkipüül, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, valge linnasejahu, suhkrupeedisiirup, suhkur, sool (1%), pärm, Köömned, Jahuparendaja( paksendaja guarkummi, emulgaator E472e) Koostis 1 portsjonis (1 keskmine viil on 37g): Energiat 85kcal/361kJ, Rasvad 0,4g sellest küllastunud rasvhappeid 0,04g, Süsivesikuid 17,3g millest suhkruid 2,1g, Valgud 2.0g, Kiudained 2,3g, Sool 0,5g Toitumisalane teave Realiseerimisaeg 15.09.2013 Säilitamistingimused - Kogus 370g Müügihind 79 senti OÜ Linerel, Ringtee 2, 51013 Tartu, Telefon 730 7000, www.linerel.ee Andmed tootja kohta Kõik hinnad ja realiseerimisajad on...
Vitamiinid Keemiline Tähis Olulised allikad Vaeguse mõju Liigsuse mõju põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid kala- ja loomamaks, või, põhjustab põhjustab kaheli keedetud porgand, kanapimedust, nägemist, juuste A retinoidid spinat, kõrvits ja kuivsilmsust, sarvkesta väljalangemist, maksa lehtkapsas, melon, pehmumust, suurenemist, iiveldust, aprikoosid, tomat, kasvuhäireid peavalu sibul põhjustab kasvupeetust, kalaõli, põhjustab rahhiiti ja kaltsiumi kogunemist D ...
Sisukord Sissejuhatus Tegin referaadi mineraalide ja vitamiinide kohta, mida vajavad meie küüned. Mineraale ja vitamiine leidub väga paljudes toiduainetes, mida me ka igapäevaselt tarbime. Vitamiinid on eluks vajalikud ja nad ei asenda toiduaineid, seega on need inimese organismile väga vajalikud. Vitamiinid ei anna meile lisaenergiat, kuid on siiski vajalikud valkude, rasvade ja süsivesikutega saadava energia töötlemisel sellisele kujule, et organism neist kasu saaks. Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Mineraale vajab inimene vaid väikestes kogustes ja mineraalid peavad olema tasakaalus. Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud. Uurisin, millistest toiduainetest me saame eluks vajalikke mineraale ja vitamiine. Küüntele vajalikud mineraalid on magneesium, fosfor, raud, vask, jood, tsink, kaltsium, räni, väävel. Kü...
Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme. Ensüümide puudulikkus on põhjuseks paljudele kroonilistele haigustele nagu südamereuma, vähk, diabeet, rasvumine, allergiad, enneaegne vananemine, varajane surm jms. Miks me vajame ensü...
Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK Eesti müügivõrgus olevad leivad ja saiad Referaat Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 Sisukord 1.Leivad......................................................................................................................................... ......... 3 1.1 peeneleivad.................................................................................................................................... .. 3 1.1.1Tallinna peenleib......
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMISEENTE KASVULE Uurimistöö bioloogias Koostaja: Hanna Liise Arge 11B Ivonna-Ly Pachel 11B Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 TEOREETILINE BAAS 4 2 MATERJAL JA METOODIKA 6 3 KATSETE TULEMUSED 7 4 ARUTELU 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD 11 2 SISSEJUHATUS Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened- ehk pärmid. Need on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Neid esineb looduses väga paljudes kohtades. Koostasime eksperimentaalse uurimuse teemal keskkonna tegurite mõjust pärmiseente kasvule. Käesolev uurimistöö sai teoks Tallinna Ühisgümnaasiumi 11. b klassi bioloogiat...
Katse taignaga Probleemi püstitamine: Kas taigen kerkib 30°C kraadi juures rohkem? Teaduslik informatsioon ütleb, et taignas kerkib pärm kõige paremini 28-30°C kraadi juures. Kui temperatuur on liialt madal, siis pärm ei hakka käärima, aga kui temperatuur on liiga kõrge, käärib pärm liialt kiirelt ja taigen vajub kokku. Ma oletan, et see vastus vastab tõele ja otsustasin läbi viia järgmise katse. Kaste läheks vaja: 50 g pärmi 0,5 l sooja piima 0,5 l sooja vett 0,5 teelusika täit soola 1 teelusika täis suhkurt 1 supilusika täis toiduõli 1 kg nisujahu Esiteks võtsin pärmi ja suhkru. Segasin neid nii kaua, kuni suhkur lahustus ning segunes pärmis (suhkurt läheb pärmil vaja kerkimiseks). Seejärel lisasin sooja piima ja sooja vett. Siis panin ka õli taignasse. Lisasin natuke soola. Lõpuks lisasin jahu ja segasin kõik kokku ühtlaseks taignaks. Tegin taigna kolmeks võrdseks oskaks. Panin neile rätikud...
4 põhi toorainet: · jahu sõelutakse pärm · suhkur tuhk-,puuder- ja tolmsuhkur sool · muna 5tk vedelik vesi · rasvaine või, margariin(EVE) õli. Hea pärmi näitaja : 1) Kergitus võime 2) säilib 3) suhkur 4) töökiirus 5) kasutamine Kuivpärm ja presspärm Kuivpärm võetakse 15g kui on vaja asendada 50g presspärmiga- Enne kasutamist kuivpärm segatakse sõelutud jahuga. Presspärm lahustatakse vedelikus või lisatakse teistele toorainetele murendatud. Seljuhul tuleb taigen 15-20 min ,et karanteerida pärm segunemine teiste toorainetega. Toorainete lisamine kaussi: Rasvaine (sulatatud) Vedelik (350 C) + pärm (segan kõik kokku) Muna Sool + suhkur Jahu (sõelutud) Alustatakse jahust ja lõpetatakse rasvainega. Jahu,sool+suhkur,muna ja vedelik + pärm segatakse kõik kokku ja siis lisatakse rasvaine. Segame taigent kuni ta tuleb ka...
Tööleht pärmseente arengut mõjutavate tegurite uurimiseks Probleemi sõnastamine: Milline on peamine tekstis kirjeldatud vastuseta jäänud probleem? Probleemiks oli see, et miks tainas suhkruga paremini kerkib. Kirjuta eelpool sõnastatud probleemist lähtuvalt korrektne uurimisküsimus. Kuidas on suhkru hulk seotud taigna kerkimise kiirusega? Sõnasta teaduslik hüpotees, mis võiks ühtlasi olla uuritava küsimuse õige vastus. Mida rohkem on taignas suhkrut, seda kiiremini tainas kerkib, sest suhkur on pärmile ,,toit" ja energiaallikas, mille abil saab pärm kasvada. Katse tulemused: Andmete analüüs: Millises kõrres tõusis tainas kõige kõrgemale? Miks? Kõrres, milles oli 1 tl suhkurt, tõusis tainas kõige kõrgemale. Võib-olla sellepärast, et 1 tl suhkurt oli kõige ideaalsem keskkond, millega tainas reageeris. Miks sai üks katse tehtud suhkruta? Taigna kerkimise tase erineva suhkruk...
Kordamisküsimused 1. Kirjeldage erinevate pärmide kasutamise põhimõtteid pärmitainaste valmistamisel. Värske presspärm-lisatakse alati tainavedelikku, mitte ei hõõruta nt suhkru või soolaga lahti. Pärm lahustub paremini ja ühtlasemalt, kui teda algul segada väikese koguse vedelikuga. Kasutatava vedeliku temperatuur ei tohiks olla üle 40 kraadi. Kõrgematel temperatuuridel hakkab pärm surema. Parim temperatuur on 35 kraadi. Kuivpärm- on jahvatatud kuivatatud pärm, ning see vajab toimima hakkamiseks pisut soojemaid olusid kui presspärm. Sobiv temperatuur on 40-45 kraadi, kuid mitte üle 50 kraadi. Kuivpärm segatakse kasutamiseks alati jahude hulka. Eelkergitusega pärmitainas- Eelkergitusega pärmitaina puhul segatakse pärm, vedeliku ja u 1/3 retseptist antud jahust omavahel kokku ning saadud segul lastakse toatemperatuuril või pisut madalama...
Õlu Peab olema alla 0.5 % piirituse sisalduse, et olla alkoholivaba üle sele alkohoolne. Valmistamiseks: pärm, linnased (idandatud teravili), kuni 96% vesi , humala käbid . Saku õlletehas Tartu õlletehas Viru Õlu Saare õlu Õlle serveerimine Õlu peab olema võimalikult värske , enne serveerimist tuleks hoida jahedas ja hämaras ruumis. Õllet serveerides tuleb õlle valada õlle kannu või pilsneri klaasi. Klaasi tuleb hoida 45 kraadi nurga all kuni klaas on peaaegu täis , kõige lõpus keeratakse klaas sirgeks , et tekiks peale vahumüts. Mida heledam õlu seda külmemalt serveeritakse. 7 kraadi normaaltemperatuur heledal õllel. Nisuõlle serveerimise temp. 8-9 kraadi. Tume õlle toatemperatuuril serveerida. Õlleklaasi puhtus väga tähtis serveerimisel. Lauda viiakse kandikul pannakse klinedele ette. Reklaam kliendi poole , õllealused alla ,et ei määri lauda. Kui õllet ostetakse piisavalt siis menüüse vaadiõlu. Vaadiõlu eitohi liiga kaua seista 2 ...
Vit. Vajalikkus Puudus Allikad Omastami Omastami st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne, veresoonte e...
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...
Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimede, kellele järgnevad mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene- ehk mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud ...
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, ...
[Kool] [nimi] Toidulisandid: Vitamiinid Referaat Juhendaja: [õp. Nimi] [koht, aasta] 2 Sisukord: Millal peaks tarvitama toidulisandeid?........................................................................................................4 TOIDU VITAMIINID................................................................................................ 4 VITAMIINIDE ÜLESANDED INIMESES.................................................................................................5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................6 VITAMIINIDE DEFITSIIT..........................................................................................................................7 VITAMIINIPREPARAATI...
Kohupiimakorbid Tainas: 2 ,5 dl piima 25 g pärmi 1 tl soola 1 dl suhkrut 8 dl jahu 100 g võid Täidis:: 1 Tere rosinatoru (300 g) 100 g Tere 30%-list hapukoort 0,5 dl suhkrut 2 muna 1 tl vanillisuhkrut Määrimiseks: 1muna Valmistamine Soojenda piim käesoojaks. Sega pärm, sool ja suhkur. Kui pärm,sool ja suhkur on segatud lisa piim. Sega hulka jahu ja pehme või. Jätka sõtkumist niikaua, kuni tainas kausi ja käte küljest lahti lööb. Kata kauss rätikuga ja lase soojas kahekordseks kerkida. Kalla tainas jahuga ülepuistatud lauale. Sõtku veidi ja vormi tainast kuklid. Lase küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil kerkida. Sega täidise ained omavahel. Vajuta jahuse teeklaasi põhjaga kukli keskele süvend. Määri taina servad munaga ja täida süvend kohupiimaga. Küpseta 200kraadises ahjus 15 minutit. Mõnusat nautimist!
AS Leibur Nimi Kool Klass Mis on Leibur? AS Leibur on Eesti juhtiv ja vanim pagaritööstus, kellele kuulub ligi kolmandik siinsest pagaritööstuse turust. Leiburi tooted on saadaval kõikjal Eestis. Leibur pakub parimate rukkileivatraditsioonide kohaselt valmistatud leiba, kasutades selleks tänapäevast tehnoloogiat. Lisaks sellisele leivale, mida eestlased on läbi aegade sööma harjunud, leidub valikus ka rohkesti uudseid pagaritooteid. Oluline on, et tooted oleksid maitsvad, sest leib on teadagi tervislik. Ajalugu Leiburi ajalugu ulatub aastasse 1762, kui 2. novembril asutas linnakodanik Julius Valentin Jaeksch Tallinna vanalinna pagaritöökoja. Seda loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis. Läbi erinevate ettevõtete on sellest töökojast sajandite jooksul välja kasvanud tänane Leibur. 2012. aastal t...
BIOKEEMIA Biokeemia kirjeldab, kuidas organism töötab kui „keemiline süsteem“ molekulaarsel tasandil ning pakub lahendusi: Kuidas „keemiline süsteem“ paremini töötaks (nt. toitumise biokeemilised alused) Kuidas diagnoosida probleeme ning neid ületada (täpse diagnoosi tagamine, haiguste põhjuste väljaselgitamine) Kuidas ravida (haiguste kulu prognoosimine, sobiva ravi määramine, ravitulemuste hindamine) Konfiguratsioon – aatomite või aatomgruppide ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes Orgaaniliste ühendite mittetasapinnalisus on tingitud: C-aatomi sp 3 hübridisatsioonist Aatomitevahelistest interaktsioonidest molekulis Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui po...
KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMSEENTE KASVULE Uurimistöö bioloogias Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor korraldab katse, et uurida kuidas mõjub erinev keskkond pärmseentele. Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kes on looduses laialt levinud. Pärmid on kera- või munakujulised liikumatud ainuraksed. Neid võib leida mullast, veest, küpsetelt puuviljadelt, taimede mahlast, aga ka puuviljakärbse soolestikust.Autor püstitas uurimusliku probleemi, kuidas pärm reageerib suhkruga. Töö hüpoteesiks pani autor kirja, et pärm reageerib soojas suhkruga paremini. 3 1. TEOREETILINE BAAS Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki.Pärmseened on kera- või munakujulised, 8-10 mikromeetri suurused liikum...
KAUBAGRUPID MESI Ajalugu: 3500 aastat tagasi kasutati mett ravimina. Mett on kasutatud ka säilitusainene( säilitati kalu mees). Mee koostis: 40-70% Sahhariidid Kuni 10% polüsahhariide Kuni 20% vesi Fermendid- teevad mee tervislikuks Mineraalained Vitamiinid- C,B Eeterlikud õlid- annavad meele lõhna Valkained annavad värvi Mee sordid: LOODUSLIK Õiemesi- üheliigiline ja mitmeliigiline Lehemesi- saadakse taimede lehtedest ja vartelt, madal kvaliteet, vähem magus, ei ole aroomi, ei kristalliseeru Korjamine- maa-ala,aas,stepp,mets. Kättesaamisviisi järgi- kärje, vurri, nõrgunud, pressitud. KUNSTLIK Mesilastele suhkrusiirup:söötmisel saadud mesi. Koosneb rafineeritud suhkrust, aroomiainetest, värvainetest, meeessentsist. Saunamesi- kasutatakse saunas kehakoorija või niisutajana; toidab nahka. Meepulber- kasutatakse kondiitri- ja pagaritööstuses. Vedel- Mida rohkem glükoosi, seda paksem on mesi ning mida ...
Sampanjakoolituse kokkuvõte Signe Kaasik Champagne regioon Kindel kaitstud vahuveini regioon Põhjapoolseim veinipiirkond Prantsusmaal Kaart Põhilised kasvatatavad viinamarjasordid: Pinot Noir (tume, magusus) Pinot Meunier (tume, pehme maitse) Chardonnay (hele, värskus) Saamislugu Leiutajaks peetakse tihti munka Dom Pérignon'i, kes tahtis valmistada maailma parimat veini Tegelikult on esimeseks teadaolevaks vahuveiniks Blanquette de Limoux, mis leiutati Saint-Hilaire'i mungakloostris 1531 Inglise teadlane Christopher Merret dokumenteeris suhkru lisamise pärast 1. kääritust juba 6 aastat enne seda, kui Dom Pérignon üldse kloostrisse astus. Sampanja valmistamine Kääritatakse baasvein (segu) 10° Pinot Noir,Pinot Meunier,Chardonnay Suletakse samasuguse korgiga nagu õlledel 2. kääritus otse pudelis* Lisatakse pärm ja suhkur Teatud asendis, liigutamine Pärm peab seisma vähemalt 15 kuud* Suletakse korgi...
Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees elutegevuse käigus välja kujunenud taimedel. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näi...
TÄHIS KEEMILINE OLULISED ALLIKAD VAEGUSE MÕJU LIIGSUSE MÕJU PÕHINIMETUS Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid Porganid, maguskartul, põhjustab kanapimedust, kuivsilmsust, põhjustab kaheli nägemist, juuste tumerohelised sarvkesta pehmumust, kasvuhäireid väljalangemist, maksa suurenemist, lehtköögiviljad, spinat, iiveldust, peavalu kõrvits, melon, aprikoosid, tomat, sibul D kaltsiferoolid mõõdukas päevitamine, põhjustab rahhiiti ja luude pehmenemist põhjustab kasvupeetust, kaltsiumi D-vitamiini toidulisandid ...
Pärmitaigen . See on tohutult lihtne eelkergituseta ja ilma munata pärmitaigen. Isegi piim ei vaja eelnevat soojendamist, kuna kasutan leiget vett, siis annab piima-vee vedelik kokku vajaliku käesooja (37kraadise) vedeliku. Selle retsepti järgi olen teinud mitmeid erinevaid saiakesi/pirukaid kaneelisaiu, moonirulle, pizzasuupisteid, pisikesi lihapirukaid, plaadikoogipõhjasid, ürdisaiakukleid jne. Vastavalt siis, kas tegemist on soolase või magusa küpsetisega olen nii lisanud ka maitseaineid. Antud retsepti järgi soovitakski teha, just selliseid rullitud saiakesi või mini-pirukaid. Täidistega pirukate valmistamisel olen valmistanud eelkergitusega taigna. 2,5 dl piima(ca 1,25 dl) ja leiget vett (ca 1,25 dl) pooleks 25 g pärmi ca 300 jahu 3 tl suhkrut pärmi vedeldamiseks + 2 tl suhkrut soola 2 spl õli Pudenda pärm kruusi ja vedelda see umbes 3 tl suhkruga, sega kergelt. Kui pärm on vedeldunud...
Pärmi- ja lehttaigen Pärmitaigen Pärmitainas on üsna väheste koostis ainetega tainas saia on võimalik küpsetada vaid piimast või veest, nisujahust, pärmist, soolast-suhkrust. Kõlab üsna lihtsalt, ent saiategu vahel lihtsalt ei õnnestu. Alljärgnevalt nõuandeid, et ahjust ikka kenasid-kohevaid saiu võtta oleks. Üks kõige suurem viga algajal pärmitaigna küpsetamisel on see ,et tainas ei kerki. Pärmitaigna kerkimises on ,,süüdi" vedeliku jm tainamaterjali lisamisel aktiviseeruvad pärmiseened, mille mõjul tekib taignas süsivesikute käärimine. Süsihappegaas moodustab taignas gaasimullikesi ja see kergitabki tainast. Pärmitaignat saab valmistada nii eelkergitusega kui ka eelkergituseta. Rusikareegel on see, et rasvarikkamad taignad on soovitatav valmistada eelkergitusega. Pärmi tainast tuleks enamasti küpsetada 200-260 kraadi juures, aga kõik oleneb muidugi küpset...
Tallinnatehnika Ülikool Biotehnoloogia õppetool Laboratoorse töö nimetus: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Üliõpilased: Õppejõud: Tiina Randla Õpperühm: Kuupäaev: 08.11.2010 Tallinn 2010 I töö: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Sissejuhatus Keskkonnatingimustest sõltub mikroorganismide kasvukiiris ja samuti ka fermentatiivsed omadused, näiteks tenperatuurist, happesusest, erinevate ühendite sisaldusest keskkonnas, aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatu...
Bioloogia uurimus Uurimisküsimus: Kumb rikneb enne, kas sai või leib? Uurimisobjektid: Leiburi klassikaline Kirde sai (üks viil) koostisosad: nisujahu, vesi, suhkur, rapsiõli, pärm, sool ja Fazeri must taskuleib seemnetega (pool viilu) (Mõlemad olid ostetud 09.09.16) koostisosad: rukkijahu, joogivesi, päevalilleseemned, nisujahu, suhkur, rukkilinnasejahu, odralinnaseekstrakt, nisuvalk, linaseemned, seesamiseemned, pärm, keedusool, stabilisaator E466, emulgaator E482, säilitusaine sorbiinhape Hüpotees: Sai rikneb enne kui leib Katse kestus: 4 päeva (laup-teisip) Katse käik: Valisime sama suured saia- ja leivaviilu, mis olid ostetud samal ajal ja katse jaoks õhukindlasse minigrippi paigutatud üheaegselt. Hoidsime neid toatemperatuuril. Jälgisime katse käiku 1x päevas. Taustinfo: Toodete säilivust mõjutab koostis, kasutatud tehnoloogia, hügieen tootmisel ja säilitamisel ning muud hoiutingimused. Kõige värskem ja maitsvam on leib-sai just...
SEENED, SAMBLIKUD KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda seente ehitust, toitumist ja paljunemist. 2. Kirjelda hallitusseent (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele, tähtsus looduses). 3. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist, kasutamist. 4. Miks kergitab pärm tainast? 5. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 6. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 7. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? 8. Miks kasvavad seened just vihmase ilmaga? 9. Nimeta parasiitseeni, kellel parasiteerivad, millist kahju tekitavad? 10.Milles seisneb seente kasulikkus ja kahju looduses? 11.Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 12.Millist kasu ja kahju toovad seened inimesele? Vastused: 1.Seente ehitus Ain...
VITAMIINID Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Andres Pulges Tartu 1996 Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümkatalüüsis ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ü Vitamiinide kestev defitsii...
PÄRMITAIGEN JA TOOTED SELLEST 54 tundi õppematerjal Pagar-kondiitri erialale 1 Pärmitaigna valmistamine ja üldiseloomustus Pärmitaignaks nimetatakse taignat, mille kobestajaks on pärm. Pärmitaignast toodete tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest osadest: toorainete vastuvõtmine ja hoidmine toorainete ettevalmistamine tootmiseks taigna valmistamine, käärimine taigna töötlemine, vormistamine ja kerkimine toodete küpsetamine toodete jahutamine, säilitamine ja realiseerimine 2 Pärmitaignatooted · mitmesugused väikesaiad Pärmitaignast valmistatud · kringlid tooted on: · stritslid · poorsed · plaadipirukad ja koogid · hea maitsega · küpsetatud pirukad ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL PAGARIÕPPE KOKKUVÕTE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LIHTPÄRMITAIGEN.............................................................................................................4 Tooted..........................................................................................................................................5 1.1Kartuli-pärmitaigna viineripirukas.....................................................................................5 1.2Mesilasesuts.......................................................................................................................5 1.3Tiigrikook..........................................................................................................................5 1.4Kohupiima plaadikook................
VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toore...
Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha - Jalg - Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Or...
Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha Jalg Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toitu...
Element Fe Cu Zn Mn Co I Mo V raud vask tsink mangaan koobat jood molübdeen vanaadium Bio- Hemoglobiin Hemoglobiini Ensüümide kofaktor, Ensüümide Vereloome, Kilpnäärme Ensüümide Luude, kõhre, funktsioonid , müoglobiin, süntees, epidermise areng, kofaktor, eretrotsüütide ensüümid, valkude kofaktor, hammaste areng, ensüümid, luukoeteke, immuunsüsteemide kolesterooli funktsioon süntees, kilpnäärme luukoe teke ja hemoglobiini ja valgud ensüümide talitlus süntees, funktsio...
Eesti rahvatoitude liigitus ja põhitoorained Supid Küpsetised Magustoidud Kastmed Köögiviljatoid Joogid ud Kalatoidud Lihatoidud Pudrud Hoidised Leib Salatid Suupisted Põhilised toorained olid teraviljad puu ja juurviljad Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Põhiline rahvusjook oli kama Kalja valmistamine Pere kalja- ja õllepulber (6-8L kalja/õlut) Koostis: jahvatatud rukkikuivik, rukkilinnasejahu, jahvatatud humal, kuivpärm. Päritolu: Eesti Kogus: 400g (pulber) Valmistamine: 6-8L kalja/õlle valmistamiseks tuleb võtta keedetud 30 kraadine vesi ja lisada kalja- ja õllepulber. Lisada 200-300g suhkrut ja segada hästi. Pärmi eraldi lisama ei pea, see on juba juba pulbri sees. Hoida toa temperatuuril 12-24 tundi. Õllekangus saavutataks...
,0 Biotehnoloogia Põllumajandus Toiduainete Tervishoid Veterinaaria töötlemine Ravimid Taime aretus Loomade ravimid Hallitus- Looma aretus seened Antibiootikumid Ristamine Nt. Marutõve juust vaktsiin Vitamiinid Biotõrje Pärm- seened Nt. maisitoodan...
1.Milleks on vaja taignale lisada taignaparandajat? Kiirendada käärimist (kogu protsessi), parandab maitset tagada pigem kvaliteet 2.Kuidas valmistatakse eeltaignata meetodi puhul taigen ja mis on selle meetodi eeliseks? Tegemine hakkab tooraine ettevalmistamisega. valmistan tooraine ette jahu sõelutakse, muna lahti, pärm lahti, sobiva vee temperatuur. (tooraine soe) asjad katlasse pärm ja sool ei saa kokku vesi segatakse 2 min aeglaselt 2 min kiirelt. 3.Milliseid tegureid on vaja jälgida taigna tegemisel? Soe vesi, tooraine temperatuurid, tuumi tooraine temp. milline masin, aeg, hügieen, tööohutus, tooraine kvaliteet 4.Nimeta valmis taigna tunnuseid? Lööb lahti kata küljest, pealt sile ja pehme, käega katsudes on kuiv, ühtlane mass 5.Nimeta käärinud taigna tunnused? Ninaga tuntav alko lõhn maht 2x3 korda suurem, lohk test positiivne (kui näpuga vajutan siis lohk taastub aeglaselt) kumeruse järgi (kergelt ümar) 6.Kui taignal on pe...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10. Kasutatud kirjandus 17 11. Soovituslik kirjandus 17 ...
Bioloogia Pärmseente elutegevus Uurimustöö Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Kõigepealt ma muidugi loodan, et see bioloogia töö arendab minu uurimustöö kogemust ja ma saan sellest teadmisi juurde. Teema valisin eelkõige seetõttu kuna ma pole ise elu sees jälginud pärmi abil taigna kerkimist. Ma pole isegi sellele mõelnud ja seetõttu ma otsustasin selle teema kasuks. Järgmine kord saan oma vanaemaga küpsetades rakendada oma teadmisi ja vaadata, mis tingimuses on pärmi abil taigna kerkimine kõige soodsam. Pärmseened on enam tuntud toidumaailmas. Nende arenguks tuleb luua soodsaid tingimusi. Sellest tuleb ka küsimus kuidas mõjub temperatuuri ja suhkrukoguse erinevused pärmseentele? Ülevaade kirjandusest Pärmseened ehk pärmid kuuluvad seeneriiki ja on päristuumsed mikroorganismid. Arvatakse, et nad moodustuvad 1% tervetest seeneliikidest. Peamiselt toit...
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Uurimustöö käik....................................................................................................................3 Pärmseened............................................................................................................................3 Uurimustöö tulemus...............................................................................................................3 Kokkuvõte..............................................................................................................................4 Hinnang..................................................................................................................................5 Sissejuhatus Me kõik teame, et pärmi kasutatakse erinevates pagari toodetes. Kuid meist vähesed teavad seda, mis...
Inimorganismi toitainete vajadus Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses,...
Lastevorst (300 g) Koostis: sealiha (35%), vesi, veiseliha (14%), seakamar, seapekk, lõssipulber (sh. laktoos), tärklis, kanamuna, keedusool (1,9%), stabilisaator, E1422, E450, E452, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator E451, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621, antioksüdant: E300, säilitusaine: E250 100 g tootes keskmiselt: - energiat 867 kJ / 209 kcal - valku 10 g - süsivesikuid 4 g - rasva 17 g Analüüs: Kõige väiksema energiasisaldusega võrreldes teiste toodetega. Antud toode sisaldab suhteliselt palju erinevaid koostisosi ning lisaaineid, mis muudab mind natuke skeptiliseks. Toode ei tundu küll organismile ohtlik, kuid kui vähegi võimalik millegi naturaalsema vastu see välja vahetada, siis ma teeks seda. Väherasvane margariin Felix Voila Light (400 g) Koostis: vesi, taimne õli 40%, keedusool 0,6%, emulgaatorid (E471, E476), happesuse regulaator (E330), lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beeta- karoteen, vitamiinid ...
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) ...
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) ...
TAIGNAD JA TAIGNATOOTED TOORAINED Jahu ( nisu-, rukki-, odra-, kaera ) Rohkem kasutatakse kõrgema ja I sordi nisujahu Taigna vedelik (rõõsk piim, hapuppiim, vesi, rõõsk või hapukoor) Muna tõstab taignate toiteväärtust, vahustatud munavalge muudab taigna õhuliseks Rasv ( või, margariin)- teeb tooted muredaks Kergitusained (pärm, söögisooda) Maitseained TAIGNATE LIIGITUS PÄRMITAIGEN eelkerkega eelkerketa pärmimuretaigen pärmivõitaigen VÕITAIGEN lehttaigen liivataigen muretaigen MUNATAIGEN biskviittaigen keedutaigen TULETATUD TAIGNAD keeksi küpsise besee taignad siirupiga TAIGNATOOTED PÄRMITAIGEN- kringlid, stritslid, pirukad, väikesed saiakesed LEHTTAIGEN- küpsised (keelekesed), pirukad, saiakesed, tordipõhjad LIIVATAIGEN- küpsised, koogi- ja tordipõhjad MURETAIGEN- pirukad, salatikorvikesed, küpsi...
Õlle ajaloost Õlu on olnud armastatud jook paljude rahvaste seas vähemalt viis tuhat aastat. Õlut pruuliti muistses Sumeris ja Babüloonias ja ka Vana-Egiptuses oli odramärjuke väga levinud. Õlut tundsid ka kreeklased ja roomlased, kuigi nende meelisjoogiks jäi siiski vein. Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive. Vahelduva eduga toodeti õlut läbi keskaja. 17. saj arenes piiritusetööstus ja viinavalmistamine, m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
