Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärmseente arengut mõjutavate tegurite uurimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on peamine tekstis kirjeldatud vastuseta jäänud probleem?
  • Kuidas on suhkru hulk seotud taigna kerkimise kiirusega?
  • Millises kõrres tõusis tainas kõige kõrgemale?
  • Miks sai üks katse tehtud suhkruta?

Lõik failist


Tööleht pärmseente arengut mõjutavate tegurite uurimiseks

Probleemi sõnastamine:
Milline on peamine tekstis kirjeldatud vastuseta jäänud probleem?
Probleemiks oli see, et miks tainas suhkruga paremini kerkib .
Kirjuta eelpool sõnastatud probleemist lähtuvalt korrektne uurimisküsimus.
Kuidas on suhkru hulk seotud taigna kerkimise kiirusega?
Sõnasta teaduslik hüpotees, mis võiks ühtlasi olla uuritava küsimuse õige vastus.
Mida rohkem on taignas suhkrut, seda kiiremini tainas kerkib, sest suhkur on pärmile „toit“ ja energiaallikas, mille abil saab pärm kasvada.
Katse
Pärmseente arengut mõjutavate tegurite uurimine #1 Pärmseente arengut mõjutavate tegurite uurimine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaurkramm Õppematerjali autor
miks tainas suhkruga paremini kerkib.
Mida rohkem on taignas suhkrut, seda kiiremini tainas kerkib, sest suhkur on pärmile „toit“ ja energiaallikas, mille abil saab pärm kasvada.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Pärmseente elutegevus

Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks kuna taigna sees kasutavad pärmirakud toiduna looduslikke süsivesikuid - tärklist jt. Kuna nad eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel nagu näiteks õlu ja vein. Pärmseentele soodsad temperatuurid on erinevad, umbes -2°C kuni +45°C. Näiteks pagaripärmile kasvuks on kõige soodsam temperatuur 30°C. Pärm talub ka teatud temperatuurini külmumist. Pärmseente paljunemine [Lisa 1] on enamasti pungudes kui ka eostega. Pungumine on, kui uus organism saab alguse vana organismi väljasopistustest. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened pungudes ja seda eriti kiiresti. Pärmraku külge tekib kühm, mis suureneb ja omandab emaraku kuju. Kui pärmseentel on palju toitu, hakkab uus rakk punguma veel enne, kui ta ise emarakust eemaldub. Kui pärmseentel aga pole rikkalikult toitu ega soodsaid

Bioloogia
thumbnail
37
doc

Pärmitaigen

Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele. Kuivpärm saadakse kõrgekvaliteedilisest presspärmist, see purustatakse graanuliteks ja seejärel kuivatatakse vaakumis. 11 Hea pärmi näitajad: 1. Kergitusvõime. Pärm peab optimaalsetel tingimustel (s.o. 36°C juures) kääritama võimalikult suure koguse suhkrut, et tekiks palju süsihappegaasi ja taigna maht suureneks. 2. Säilima ühekvaliteetsena. Pärm peab kogu realiseerimisaja jooksul säilitama oma omadused, see tähendab, et ta kergitusvõime peab olema ühesugune nii tootmispäeval, kui ka realiseerimisaja viimasel päeval. 3. Aroomimoodustumisvõime. Taigna käärimise ja küpsetamise käigus peab kaduma pärmile

Kokandus
thumbnail
37
doc

Pärmitaigen ja tooted

Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele. Kuivpärm saadakse kõrgekvaliteedilisest presspärmist, see purustatakse graanuliteks ja seejärel kuivatatakse vaakumis. 11 Hea pärmi näitajad: 1. Kergitusvõime. Pärm peab optimaalsetel tingimustel (s.o. 36°C juures) kääritama võimalikult suure koguse suhkrut, et tekiks palju süsihappegaasi ja taigna maht suureneks. 2. Säilima ühekvaliteetsena. Pärm peab kogu realiseerimisaja jooksul säilitama oma omadused, see tähendab, et ta kergitusvõime peab olema ühesugune nii tootmispäeval, kui ka realiseerimisaja viimasel päeval. 3. Aroomimoodustumisvõime. Taigna käärimise ja küpsetamise käigus peab kaduma pärmile

Pagaritoodetet tehnoloogia ja praktiline töö
thumbnail
33
docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi

Kokandus
thumbnail
26
docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimi

Kokandus
thumbnail
18
rtf

Kama

Nüüd pane pokaali või vormi kihtimisi erinevad segud, lastes alumisel kihil korraks sügavkülmas seista mõned minutid, et uus kiht ei seguneks alumisega. Viimane ja pealmine kiht olgu kamasegu. Serveerimisel magustoiduna, pane peale vahukoore "mütsike" või vala peale vaniljekastet. Kamajahust pliinid 3 kl piima 25 g presspärmi 1,5 kl kamajahu 1,5 kl nisujahu 2 spl sulavõid 1 spl suhkrut 1 tl soola 2 muna praadimiseks või ja õli segu Lahusta väheses käesoojas vees ja suhkrus pärm, lisa 1 kl piima, sega juurde sool ja jahud. Jäta paks taigen jahedasse kohta u 10 tunniks kerkima. Seejärel klopi juurde ülejäänud soe piim, sulavõi, munakollased ning lase veel kerkida tunnike. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ning sega õrnalt taigna hulka. Prae keskmises kuumuses väikesed paksud pannkoogid, kontrolli küpsust. Serveeri soolase lisandiga (maitsestatud kodujuust, soolakala, kalamari jt) või magusate lisanditega (mesi, moos, kohupiim jt)

Bioloogia
thumbnail
43
rtf

Diabeet

1. Tühja kõhuga mõõdetud veresuhkru väärtus 4,4 - 6,1 mmol/1 (rahuldav 6,2 - 7,8 mmol/1). 2. Veresuhkur 1,5-2 tundi pärast sööki 5,5 - 8,0 mmol/1 (rahuldav 8,1 - 10.0 mmol/1). 3. Uriiniga praktiliselt suhkrut ei eritu. 4. Kehakaal püsib stabiilne. 5. Ei esine raskeid hüpoglükeemiaid. 6. Õhtul enne magamaminekut on veresuhkrutase 6,0 - 7,5 mmol/1 (see välistab öise hüpoglükeemia). Diabeedi hea kompensatsioon aitab vältida hilistüsistuste teket ja arengut. Hüpoglükeemia Hüpoglükeemia on seisund, mille puhul veresuhkrutase on alla 3,3 mmol/1. Põhjused: 1. Tavalisest suurem insuliinidoos. 2. Toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt või toiduga saab vähe süsivesikuid insuliini kõige tugevama toime ajal. 3. Tavalisest suurem füüsiline koormus või sportimine. 4. Rohke alkoholi tarvitamine. Kerge hüpoglükeemia tunnused: o nõrkus o väsimus o näljatunne o südamepekslemine o higistamine (külm higi) o kuumustunne

Toitumisõpetus
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused 165 9.2 Meetodid 166 9.2.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 166 9.2.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 167 9.2.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 167 9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171

Ehitusfüüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun