Viirused ja bakterid (0)

   Viirused  - Nimetatakse  ​bioobjektideks  - Viirusel puudub:  1. Rakuline ehitus 
2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 
3. Iseseisev paljunemine  - Viirusel on olemas:  1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 
2. Muutlikkus 
3. Evolutsioonivõime    - Ehitus:  1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised)         ​↓    ​Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) ​Regulaatorgeen ​(abil muutub  peremeesraku ainevahetus ja muutub 
viirusele soodsaks) 
2)  ​Replikatioonigeen ​(tekivad vajalikud   ensüümid viiruse genoomi 
paljundamiseks) 
3)  ​Struktuurgeen ​(tekivad viirusele   vajalikud valgud)  2. Kapsiid - valgumolekul 
3. Ümbris - peremeesraku membraan    - Viiruse  ​paljundamiseks​ on vaja peremeesrakku (märklaudrakk)  1. Viirus kinnitub rakumembraanile (taimel: pinnale) 
2. Viirus siseneb rakku → rakk on nakatunud 
3. Viirus muudab raku ainevahetuse endale sobivaks (regulaatorgeen) 
4. Toimub rakus viiruse genoomi replikatsioon (toodetakse DNA või RNA) 
5. Viiruse valkude süntees - toimub peremeesraku ribosoomides,  aminohapped/valgud võetakse rakust  6. Tekivad uued viituse osakesed (kui kopeeriti 20, tuleb 20), osakesed väljuvad  peremeesrakust, rakk sureb    - Lüütiline tsükkel ​ - lüüsumine ehk laialilagunemine, viiruse paljunemine nii, et ta ise  lõpuks sureb  - Lüsogeenne tsükkel ​ - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja  paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42  Inimesed viirusnakkused  1. Ägedad viirusnakkused  - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine   


   2. Aeglased viirusnakkused  - Nakatumine → krooniline haigus → surm  - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS  3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused  - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus  - Näiteks: ohatis ehk herpes   
Kaitse viiruste eest  1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu,  hingamisteedes ripsepiteel, sapp)  2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 
3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”,  mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44)  Bakterid  - Ainuraksed  - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid)  - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline  - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid)  - Kiire evolutsioon   
Paljunemine:  - Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56)  - Ideaalsetes tingimustes võib toimuda iga 20-30 minuti järel, vajalikud tingimused on:  - Sobiv temperatuur  - Niiskus  - Sobiv pH (inimnahk kergelt happeline, et ei sobiks)  - Toitained (piimhappebakter armastab piimasuhkrut)  - Osadele bakteritele vajalik hapnik (O ​2​) - aeroobsed  - Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed  - Võivad tekitada  ​spoore ​(bakterirakust eraldub enamus vett, ümber tekib tugev kiht),  mitteaktiivne eluvorm - eluvõime selles säilib väga hästi   
Bakterid, kes tekitavad inimestele haigusi nimetatakse  ​patogeenseteks bakteriteks   
Patogeensed B → haigused 
                       ​↓  Nende bakterite elutegevuse käigus tekivad jääkained, mis on inimese keharakkudele 
mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid 
 
Kaitse bakterhaiguste eest:  …kõik samad punktid, mis viirustel 
  Ravim bakterhaiguste vastu -  ​antibiootikum​:  - 20. saj. teisel poolel esimene antibiootikum - penitsilliin   


   - Takistab bakterirakus valkude sünteesi, nukleiinhapete (DNA, RNA) või rakukesta 
sünteesi   
Negatiivne antibiootikumide võtmisel:  - Tekitavad resistentsed bakterid  - Keskkonnareostus antibiootikumide poolt (põllumajanduses loomade ravi suurte 
koguste antibiootikumidega, kust satuvad need pinnasesse, veekogudesse jne)   
“Mis antibiootikume võttes sinuga tegelikult toimub?” 
https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mis-antibiootikume-vottes-sinuga-tegelikult-toimub  Biotehnoloogia  Inimesele vajaliku tootmine (ained: ensüümid, vaktsiinid, antibiootikumid või 
keskkonnareostuse likvideerimine) elusorganismide abil (bakterid, pärm- või hallitusseened, 
putuka- ja imetajate rakukultuur: hamster) 
 
Biotehnoloogia plussid:  - Odav tooraine, kuna mikroorganismid söövad vähe (kasutatakse ka ülejääke)  - Keskkonnale kahjutud jäätmed, kuna organismid väiksed  - Kulutatakse vähe energiat   
Biotehnoloogia miinused:  - Vajalike mikroorganismide tekitamine on aeganõudev ja kallis (geenitehnoloogia 
insenerid laborites)   
Biotehnoloogia ajaloolised kasutusalad:  - Hapendamine (piimhappebakterid) → piimatooted, erinevad köögiviljad (kurk jms)  - Käärimine (pärmseened) → vein, õlu, taigna kergitamine  - Meditsiinitööstus jne    - Ämblikuniit  Geenide ülekanne  Ülekande viisid:  1. Geenide ülekanne viiruste abil ​ (siseneb rakku ja liidab oma DNA raku  kromosoomiga), viiruse DNAst eemaldatakse kahjulikud geenid ja viiakse sisse 
soovitud geen -  ​viirusvektorite abil  - Bakteritesse (plasmiididesse)  - Loomade rakudesse  - Pärm- või hallitusseentesse  - Geeniteraapias  2. Geenipüss ​ → taime rakud (saab ka läbi plasmiidide)  3. Mikropipetiga viljastatud munarakku  ​→ geneetiliselt muundatud imetajad     


   Ülekande eesmärgid:  - Geeniteraapia ​ ehk geeniravi tähendab haiguse ravi geeni siirdamise või muutmise  teel (õp. lk. 74)  - Geneetiliselt muundatud organismid  ​(GMO-d)  - Molekulaargeneetiline diagnostika  - DNA profiil ​ (ka DNA sõrmejälgede meetod, õp. lk. 68)