Õunakoogid (jm magustoidud) Mõnus kreemine õunakook Vaja läheb: PÕHI 3dl jahu 3spl suhkrut 0.5tl küpsetuspulbrit ~75g võid (toasoe) 1 muna ÕUNAD 3-4 suuremat õuna 50g võid 3sl fariinisuhkrut 2sl konjakit kaneeli KREEM 4dl piima 4 muna 6sl suhkrut 4sl jahu 2tl vanillisuhkrut Põhja jaoks sega omavahel kuivained, lisa või ja töötle purutaoliseks massiks. Lisa ka muna ning sõtku (puulusikaga) tainaks. Suru tainas 24cm küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi, toksi kahvliga taina sisse väikesed augud ja pane külmkappi. Samal ajal koori õunad, eemalda südamikud ja lõika paksemateks sektoriteks. Kuumuta pannil või ning sulata selles fariinisuhkur. Lisa veidi kaneeli ja konjak. Laota õunad pannile ja küpseta poolpehmeks. Valmista keedukreem. Selleks pane üle poole piimast madalal kuumusel soojenema, aga päris keema ära lase. Teises kausis, kus on ülejäänud piim, klopi lahti munad ja lisa suhkur ning vanillisuhkur. Viimasena sõelu juurde jahu ning kanna
Pärmi- ja lehttaigen Pärmitaigen Pärmitainas on üsna väheste koostis ainetega tainas saia on võimalik küpsetada vaid piimast või veest, nisujahust, pärmist, soolast-suhkrust. Kõlab üsna lihtsalt, ent saiategu vahel lihtsalt ei õnnestu. Alljärgnevalt nõuandeid, et ahjust ikka kenasid-kohevaid saiu võtta oleks. Üks kõige suurem viga algajal pärmitaigna küpsetamisel on see ,et tainas ei kerki. Pärmitaigna kerkimises on ,,süüdi" vedeliku jm tainamaterjali lisamisel aktiviseeruvad pärmiseened, mille mõjul tekib taignas süsivesikute käärimine. Süsihappegaas moodustab taignas gaasimullikesi ja see kergitabki tainast. Pärmitaignat saab valmistada nii eelkergitusega kui ka eelkergituseta. Rusikareegel on see, et rasvarikkamad taignad on soovitatav valmistada eelkergitusega. Pärmi tainast tuleks enamasti küpsetada 200-260 kraadi juures, aga kõik oleneb muidugi küpsetisest.
MAHU MÕÕDUD RIIK KLAAS SUPILUSIKAS DESSERTLUSIKAS TEELUSIKAS KANADA 250ML 15ML 10ML 5ML USA 240ML 15ML 10ML 5ML AUSTRAALIA 250ML 20ML 10ML 5ML SUURBRITANNIA 250ML 15ML 10ML 5ML EESTI 200ML 15ML 10ML 5ML 1DL = 100ML = 0.1LIITRIT KUI MÕÕTEKLAASI EI OLE, SAAB DETSILIITREID ARVESTADA KA NIIVIISI: · KLAASIGA : TAVALINE TEEKLAAS ON 2 DL , SEEGA 1DL = ½ KLAASI , 0.5DL = ¼ KLAASI JA 2 DL = 1 KLAAS · SUPILUSIKAGA : 1 SUPILUSIKATÄIS ON 15ML , SEEGA 3.5 SL (KUHJAGA ) VÕI 4 SL (TRIIKIS) ON UMBES-TÄPSELT 0.5DL JA 7SL = 1DL · TEELUSIKAGA : 1 TEELUSIKATÄIS ON 5ML , SEEGA 10TL (TRIIKIS ) = 0.5DL JA 20TL = 1DL NB! KUI INGLISE KEELSES RETSEPTIS KASUTATAKSE MÕÕTÜHIKUT PINT, SIIS PIDAGE MEELES , ET USA S = 4.7DL ( EHK 5 DL ) JA UKS = 5.7 DL (EHK 6DL ).
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pü
2.12.2012 Kõrvits Referaat Õppejõud: Koostajad: Mariliis Allas Kuressaare 2008 2.12.2012 Eessõna Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK K-07B ... TAIGNAD Iseseisev töö Juhendaja: ... Pärnu 2009 Niidupargi 2009 Biskviittaigen Võluv sidrunirull TOORAINE TAIGEN TÄIDIS VIIMISTLU KOKKU NIMETUS S 1. Muna 4tk 4tk 2. Suhkur 150g 100g 250g 3. Sidrunimahl 1sl 50g 60g 4. Riivitud 1tl 1tl 2tl sidrunikoor 5. Jahu 200g 200g 6. Küpsetuspulber 1,5tl 1,5tl 7. Toorjuust 250g
HARAKA LASTEAED MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID 2010 ANDERI JA ARONI LEMMIKSALAT Meie pere tervislik toit, mis ka lastele maitseb, on salat. Koosis: hiinakapsas, tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ELYS ANETTE RETSEPT
esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Prantsuse röstsai Sinihallitusjuustu omlet Kaerajahupuder Kirsstomatid ja Clafoutis maasikaga ja beekon jahutatud marjaga mozzarella
Kõik kommentaarid