Viirused ja bakterid (0)
Viirused
-
Nimetatakse
bioobjektideks
-
Viirusel puudub:
1. Rakuline ehitus
2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine)
3. Iseseisev paljunemine
-
Viirusel on olemas:
1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid)
2. Muutlikkus
3. Evolutsioonivõime
-
Ehitus:
1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised)
↓
Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub
peremeesraku ainevahetus ja muutub
viirusele soodsaks)
2)
Replikatioonigeen (tekivad vajalikud
ensüümid viiruse genoomi
paljundamiseks)
3)
Struktuurgeen (tekivad viirusele
vajalikud valgud)
2. Kapsiid - valgumolekul
3. Ümbris - peremeesraku membraan
-
Viiruse
paljundamiseks on vaja peremeesrakku (märklaudrakk)
1. Viirus kinnitub rakumembraanile (taimel: pinnale)
2. Viirus siseneb rakku → rakk on nakatunud
3. Viirus muudab raku ainevahetuse endale sobivaks (regulaatorgeen)
4. Toimub rakus viiruse genoomi replikatsioon (toodetakse DNA või RNA)
5. Viiruse valkude süntees - toimub peremeesraku ribosoomides,
aminohapped/valgud võetakse rakust
6. Tekivad uued viituse osakesed (kui kopeeriti 20, tuleb 20), osakesed väljuvad
peremeesrakust, rakk sureb
-
Lüütiline tsükkel
- lüüsumine ehk laialilagunemine, viiruse paljunemine nii, et ta ise
lõpuks sureb
-
Lüsogeenne tsükkel
- rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja
paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42
Inimesed viirusnakkused
1. Ägedad viirusnakkused
-
Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine
2. Aeglased viirusnakkused
-
Nakatumine → krooniline haigus → surm
-
Näiteks: B, C hepatiit, AIDS
3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused
-
Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus
-
Näiteks: ohatis ehk herpes
Kaitse viiruste eest
1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu,
hingamisteedes ripsepiteel, sapp)
2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD
3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”,
mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44)
Bakterid
-
Ainuraksed
-
Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid)
-
DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline
-
Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid)
-
Kiire evolutsioon
Paljunemine:
-
Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56)
-
Ideaalsetes tingimustes võib toimuda iga 20-30 minuti järel, vajalikud tingimused on:
-
Sobiv temperatuur
-
Niiskus
-
Sobiv pH (inimnahk kergelt happeline, et ei sobiks)
-
Toitained (piimhappebakter armastab piimasuhkrut)
-
Osadele bakteritele vajalik hapnik (O
2) - aeroobsed
-
Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed
-
Võivad tekitada
spoore (bakterirakust eraldub enamus vett, ümber tekib tugev kiht),
mitteaktiivne eluvorm - eluvõime selles säilib väga hästi
Bakterid, kes tekitavad inimestele haigusi nimetatakse
patogeenseteks bakteriteks
Patogeensed B → haigused
↓
Nende bakterite elutegevuse käigus tekivad jääkained, mis on inimese keharakkudele
mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid
Kaitse bakterhaiguste eest:
…kõik samad punktid, mis viirustel
Ravim bakterhaiguste vastu -
antibiootikum:
-
20. saj. teisel poolel esimene antibiootikum - penitsilliin
-
Takistab bakterirakus valkude sünteesi, nukleiinhapete (DNA, RNA) või rakukesta
sünteesi
Negatiivne antibiootikumide võtmisel:
-
Tekitavad resistentsed bakterid
-
Keskkonnareostus antibiootikumide poolt (põllumajanduses loomade ravi suurte
koguste antibiootikumidega, kust satuvad need pinnasesse, veekogudesse jne)
“Mis antibiootikume võttes sinuga tegelikult toimub?”
https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mis-antibiootikume-vottes-sinuga-tegelikult-toimub
Biotehnoloogia
Inimesele vajaliku tootmine (ained: ensüümid, vaktsiinid, antibiootikumid või
keskkonnareostuse likvideerimine) elusorganismide abil (bakterid, pärm- või hallitusseened,
putuka- ja imetajate rakukultuur: hamster)
Biotehnoloogia plussid:
-
Odav tooraine, kuna mikroorganismid söövad vähe (kasutatakse ka ülejääke)
-
Keskkonnale kahjutud jäätmed, kuna organismid väiksed
-
Kulutatakse vähe energiat
Biotehnoloogia miinused:
-
Vajalike mikroorganismide tekitamine on aeganõudev ja kallis (geenitehnoloogia
insenerid laborites)
Biotehnoloogia ajaloolised kasutusalad:
-
Hapendamine (piimhappebakterid) → piimatooted, erinevad köögiviljad (kurk jms)
-
Käärimine (pärmseened) → vein, õlu, taigna kergitamine
-
Meditsiinitööstus jne
-
Ämblikuniit
Geenide ülekanne
Ülekande viisid:
1. Geenide ülekanne viiruste abil
(siseneb rakku ja liidab oma DNA raku
kromosoomiga), viiruse DNAst eemaldatakse kahjulikud geenid ja viiakse sisse
soovitud geen -
viirusvektorite abil
-
Bakteritesse (plasmiididesse)
-
Loomade rakudesse
-
Pärm- või hallitusseentesse
-
Geeniteraapias
2. Geenipüss
→ taime rakud (saab ka läbi plasmiidide)
3. Mikropipetiga viljastatud munarakku
→ geneetiliselt muundatud imetajad
Ülekande eesmärgid:
-
Geeniteraapia
ehk geeniravi tähendab haiguse ravi geeni siirdamise või muutmise
teel (õp. lk. 74)
-
Geneetiliselt muundatud organismid
(GMO-d)
-
Molekulaargeneetiline diagnostika
-
DNA profiil
(ka DNA sõrmejälgede meetod, õp. lk. 68)
Kasutatud allikad
Sarnased õppematerjalid
4
pdf
Viirused ja bakterid
ensüümid viiruse genoomi
paljundamiseks)
3) Struktuurgeen (tekivad viirusele
vajalikud valgud)
2. Kapsiid - valgumolekul
3. Ümbris - peremeesraku membraan
- Viiruse paljundamiseks on vaja peremeesrakku (märklaudrakk)
1. Viirus kinnitub rakumembraanile (taimel: pinnale)
2. Viirus siseneb rakku → rakk on nakatunud
3. Viirus muudab raku ainevahetuse endale sobivaks (regulaatorgeen)
4. Toimub rakus viiruse genoomi replikatsioon (toodetakse DNA või RNA)
5. Viiruse valkude süntees - toimub peremeesraku ribosoomides,
aminohapped/valgud võetakse rakust
6. Tekivad uued viituse osakesed (kui kopeeriti 20, tuleb 20), osakesed väljuvad
9
docx
Viirused, levimine, viirused ja inimesed.
1.1 Viiruste definitsioon
Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel
on järgmised omadused:
1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid.
2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul.
3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või
võimaldaksid neil sünteesida raku-
väliselt valke.
4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke.
5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena.
Kas viirused on elus?
Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid
isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on
viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad
viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema.
8
doc
Bakterid ja viirused
Kordamine
Viirused ja bakterid
1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema?
Miks mõnel viirusel on ümbris?
Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid:
Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni
Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle
Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi
Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis
2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega.
7
docx
Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused
Ribosoomid -toodavad valke, rakuaku
DNA - pärilikkusaine, tuum puudub
Plasmiidid (väike rõngas DNA) - iseseisvad molekulid, toodavad spetsiifilisi valke, mis lubavad
keskkonnas hakkama saada, määravad raku mitmesuguseid omadusi
Paljunemine:
● Vertikaalne paljunemine (järglased):
Geneetilist materjali antakse edasi pooldumise teel tütarrakkudele ehk järgmisele põlvkonnale
(mitoos)
● Horisontaalne ülekanne (generatsioon):
Tänu sellele saavad sama generatsiooni bakterid uusi omadusi, Tänu sellele toimub kiire
evolutsioon, mis põhjustab nt resistentsust antibiootikumide suhtes. Kasutab sekspiili, et jagada
sama generatsiooni bakteritele plasmiide.
● Bakterid liigitatakse kuju järgi: 1) kerabakterid e kokid 2)pulkbakterid e batsillid
3)spirillid e spiraalsed 4)keeritsbakterid e spiroheelid 5)jätkega bakterid e komajad 6)
niitjad bakterid
● Bakterid jaotatakse: 1)Autotroofid (fotosüntees) 2)Heterotroofid (aeroobne,
4
docx
Viirused kokkuvõte, mõisted
6.4 VIIRUSED
Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid
- koosnevad nukleiinhappest ja valkudest
- puudub rakuline ehitus
- paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid)
- sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot
Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina
- tal puuduvad elu tunnused.
Viroloogia teadus, mis uurib viirusi.
Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris
- paljunevad taimerakkudes
- põhjustavad taimhaigusi
- moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku
- viiruseparasiidid
Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused.
ELUS ELUTA
5
docx
Bakterid ja viirused
Bakterid ja viirused
· Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA
· Kõik bakterid on üherakulised
· Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt
· DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond
· Bakteril on 1 rõngaskromosoom
· Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide
· Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju
· Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram
posit./negat.
· Peal on rakukest(kihn)
3
odt
BAKTERID JA VIIRUSED
Bioloogia kontrolltöö
1. Millistes osadest viirus koosneb?
-nukleiinhappest(genoom)
-valkudest
Millised geenid viiruse genoomis peavad olema?
-struktuurgeenid
-geenid, mille pealt sünteesivad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljundamise
-regulaatorgeen (mõjutavad peremeesraku ainevahetust, suunates raku uusi viirusosakesi
tootma)
Viiruse ümbris- kaitseb viirust ja aitab sellel peremeesrakku pääseda.
2. Viiruste erinevused ja sarnasused võrreldes elusorganismidega.
- ei ole ainevahetus
- ei ole rakuslist ehitust
7
doc
Konspekt pärilikkus, muutlikkus, viirused
T-A-C-G-C-T- A- C-C Met -- Ser -- Val -- Phe
| | | | | | | | |
A-U-G-C-G-A-U-G-G A-U-G-U-C-G-G-U-A-U-U-U
| | | | | | | | | | | |
Met -- Arg -- Trp T-A-C--A-G-C-C-A-T-A-A-A
1
Liis
Viirused
Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda
realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid.
Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast:
1) Genoom geenide kogumik, mis moodustub kas DNA või RNA molekulis. Koosneb
vähemalt kolmest geenist, mis on vajalikud viiruse paljunemiseks.
a
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid