Piiblilood juttude kaupa paradiiisiaias käitumine-ei olnud sõnakuulelikud, ahned, sest sõid puult millelt ei tohtinud et saada targaks, erinevus tänap-patukahetsus, olid sõnakuulekad, sarnasus-kiusatused,naiivsed saamueli pühitsemine jumalale hana pani poja nimeks saamuel, mis tähendas jumal on kuulnud, kui poiss oli suurem, tõid vanemad ta pühakotta ja jätsid jumala kätte, ta hakkas jumalat teenima preester eeli juhatusel. saamuel meeldis nii jumalale kui ka inimestele. jumal kutsub saamueli saamuel nägi harva nägemusi kuid ühel ööl ta kuulis et keegi hüüab teda, ta jooksis 3 korda preesti juurde ning lõpuks eeli mõistis, et see kutsuja oli jumal, seega ta saatis poisi jumalaga rääkima, see rääkis talle, et preester eeli pojad ei olnud preestri au väärilised ning ta karistab eelit , kes teadis oma poegade kombeid ning saamuel pidi selle eelile teatavaks tegema, mida ta ka tegi. preester eeli surm jumal karistas iisraeli rahvast sõn...
,,Piiblilood" Vana Testament Tegelased Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Aabram, Soodoma, Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Laaban, Raahel, Eesav, Joosep, Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Benjamin, Mooses, vaarao, vaarao tütar, Aaron, Bileam, Giideon, Simson, Rutt, Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte Esimene päev Jumal lõi valguse ja lahutas selle pimedusest. Ta nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. Teine päev Jumal lõi laotuse ehk taeva. Kolmas päev Jumal lõi kuiva maapinna ja veekogu nimetas Ta mereks. Maapinna peale lasi ta kasvama rohu, viljapuud ja taimed. Neljas päev Jumal lõi päikese valgustama päeva ja kuu val...
1. kes ja millal ning kus ti rahva ette Meie Isa Palve? Jeesus ti rahva ette meie isa palve 3 me jutluse ajal mille teemaks oli (armastusest ja palvetamisest) 2. kaini ja albeli lugu kain ja Albel olid aadama ja eeva pojad.Kain oli vanim poeg ta oli pllu mees ja noorem oli Aabel ja tema oli karja kasvataja! Kainil tekkis viha Aabeti ajal likuse ajal siis kui nad pidi oma annde ohevardama jumalale 3. Kes oli Taavet ja kelle vastu ta videldes ta saavutas vidu? Mis temast edasi sai? Kellega ta abiellus? Taavet oli karja poiss kellest sai kuningas jerusalemmas ja saavutas vidu koljati le. Batsepaga 4. Milline thendus on neliphal? Neli pha oli see kui phavaim maale tuli ja langes 12 apostili 5. Mida thendab snahend "Leeriko pasunad" ja kas ning millal kasutatakse seda tnapeval? Leeriko pasunad on pris sellest kui preestrid kisid 7 peva 7 ringi mber jeeriko mride ja viimase ehk 7 peval puhkusid nad pasunaid ja selle mtte oli, et jeeri...
1. Kuhu olid kirjutatud 10 käsku? Kes ja millal need rahva ette tõi? (LK 102-104) - 10 käsku olid kirjas kivitahvlitel. Mooses tõi need rahva ette, kui nad Siinai mäe jalamil peatusid. 2. Kes oli Aabram ja mida ta tegi? (LK 34) - Aabrami valis jumal välja, et teda inimkonnast eraldada ja tema kaudu puhast usutunnetust ülal hoida. Aabram läks oma pere ja varaga Moore tammikusse, mille Jumal talle andis. Aabram ehitas Jumalale sinna altari. 3. Lea ja Raaheli lugu (LK 54) - jaakob jäi onu laabani juurde, kuna tahtis onutütart raahelit, ent raha polnud, nii et ta tegi onule 7 aastat tööd. aga laaban pettis jaakobit ning pulmapäeval andis talle hoopis näokattes lea, nii et jaakob kohe aru ei ok saanud. Laaban siis lubas Jaakobil töötada veel 7 aastat et saada ka Raahel endale ja siis ta lõpuks saigi 4. Milline tähendus on pasapühadel? (LK 90) - Paasapühasid peetakse Iisraeli rahva egiptuse orjusest vabanemise mälestuseks. Paasapühad on päev,...
,,Vana testament" Tegelased: Jumal, Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Soodoma,Aabram, Lott, Doodoma ja Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Raahel, Joosep, Mooses, Aaron, Korahi, Daatan, Abriami, Bileam, Joosua, Raahab, Giideon, Simson, Noomi, Saamuel, Eel, Saul, Taavet, Koljat, Joonatan, Naatan, Absalom, Saalomon, Eelja, Eliisa, Joas, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob. Maailma loomine: Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmendal ta puhkas.Esimesed inimesed olid Aadam ja Eeva, kellel olid ka pojad Kain ja Aabel. Eeva ja Aadam visati paradiisist välja kuna nad sõid keelatud vilja. Noa laev: Mees nimega Noa uskus väga Jumalasse, aga teised inimesed mitte väga. Jumal otsustas lasta Noal ehitada laev, et ta elaks üle suure veeuputuse ja et laeval oleks ka kaks looma igast liigist. Uputus toimus ning Noa ja ta pere jäid koos loomadega ellu. Paabeli torn: Kõik maailma inimesed ehitasid suurt torni, aga Jumal tegi nii, et n...
5) Kui osa jaamu töötabki tsükliliselt, siis ei riku need vee erikasutusloaga esitatud nõudeid. Üldnõue on hoida ülemine veetase etteantud piirides, mis tähendab, et mingi ajavahemiku jooksul turbiine ja paisu läbiv keskmine vooluhulk võrdub jõe vooluhulgaga. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab turbiinidel nii pidevalt töötada kui ka tsükliliselt mistõttu ei tohiks tekkida paisud ega muutuda veeläbilaskevõime. V Kuidas on omavahel seotud Bittneri palsam, piiblilood, E421 ja Fraxinus ornus? (4 punkti) See on sama asi eri nimedega. Põhitoimelt on manna nõrgalt kõhtu lahtistav vahend, mille mõju tuleneb peamiselt mannitoolist. Seetõttu on manna näidustatud eelkõige kõhulahtisuse sümpomaatiliseks raviks. Bittneri palsamis on see üks komponente, see palsam on lahtistava toimega. Piiblilugudes on kirjeldatud kokkupuudet selle söödava ainega. Mannitool on tuntud ka toidu lisaainena (E421) kui magusaine diabeetikutele
Mõisted: Monoteism- Usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse Toora- Viis Moosese raamatut. Võib tähendada ka kogu juudi piiblit (Kristlaste Vana testiment) Tanak- Teine nimetus Vanale Testamendile, koosneb 24 raamatust. Heebrea keeles ning koosneb kolmest osast: seadus, prohvetid ja kirjutised Diasporaa- Väljaspool Iisraeli elavad juudid Püha maa- Juutide püha maa (Iisrael) Sionism- Juudid hakkasid levitama üleskutset naasta kodumaale, naasta Pühale maale Antisemitism- vaenalikkust juutide suhtes, tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale Holokaust- Teise maailmasõja ajal juutide taga kiusamine JHWH- jumala nimi, nim ei tohi ilma asjat nimetada Messias-Taaveti soost kuningaskes peab Maa peale tooma uue ajastu "Kuldreegel"- Ära teeseda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks, armasta oma naabri nagu iseennast Sünagoog- juutide pühakoda Piiblilood: · Maailma loomine: Jumal lõi tä...
Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe. Skulptuur: Temaatika pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik. Väga palju kasutati ornamentikat. Maalikunst: Oluline koht miniatuurmaalil. ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus. Gooti stiil (12. -16.saj). Varagootika 12.saj. Kõrggootika -13. Ja 14saj. Hilisgootika 15. Ja 16.saj. Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti stiil, võttis tarvitusele: teravkaare, roidvõlvi, tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla
Ballett Kujunemine: Tekkis 16 saj-l Prantsusmaal populaarsest tantsust gagliard´ist. Õitses 17. saj Louis XIV õukonnas, kus kuningas oli õukonna parim tant-sija ning tantsisid ainult mehed. Päikesekunin-gaks hüüti teda balletis peaosa Päikese tant-simise tõttu. 1661 rajas ta Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia (Academie Royale de la Dan-ses), mis oli esimene sellelaadne asutus Euroo-pas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Tema valitsemisaja lõpuks oli balletist saanud elukutse ja tantsisid ka naised. 18. saj-l arenes tantsutehnika tohutult. Seelikud lühendati pahkluudeni, 19. saj-l lühendati veelgi ning tulid varvaskingad, et ilmekamalt zeste ja kehakeelt edasi anda. Kuna ballett on prantsuse kunst, siis on balleti-terminid prantsuskeelsed. Balletti peetakse tänapäevase tantsumaastiku ning enamike tant-sustiilide vundamendiks. Kunstilii...
ole, seisavad skaatiliselt. Roomaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Romaani stiil on seotud ristiusukirikuga. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Selle väliseks tunnuseks on ümarkaar (akna, ukse ja muud avad on ümarad). Seinad on massiivsed ja paksud, avad pisikesed. Stiiliks on basiilika. Hakati ehitama ka torne, kuid suhteliselt madalaid. Cluny klooster pole säilinud. Lahutamatuks osaks romaanistiili kirikutel on skulptuurid. Teemaks piiblilood. Skulptuuridel oli jutustav funktsioon. Inimesed olid kirjaoskamatud, sellepärast jutustati nendel maalidel piiblilugudest, et nad nendest aru saaks. Ka seinad kaeti maalidega ning avaused vitraazidega. Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga. Cluny klooster Gooti stiil Sissepääsud teravkaarsed. Võeti kasutusele roidvõlvid. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati risti...
jagamine 9. Mis on Bayeux' vaip? Mida sellel kujutati? Miks on see oluline? Üle 70m linasest vaip, kuhu on villase lõngaga tikitud normann William Vallutaja (William I) vallutamine 1066.aastal. Ülioluline ajaloo allikas. Kujutatud on ettevalmistusi sõjaks ja ka kurikuulus Hastingsi lahing. 10. Mis on gooti kujutavas kunstis kõige silmapaistvam? Kirjelda seda! Klaasimaal e vitraazikunst, millele oli kujutatud piiblilood 11. Tead, mis on basiilika ja oskad joonistada basiilika põhiplaan (kolme lööviga)! 12. Seleta mõisted: 13. 14. Piilar lage või kaart kandev tugipost. 15. Lööv sammastega eraldatud piklik ruumiosa. Basiilika löövideks jaotuv hoone. 16. Ikonoklastid pildieitajate liikumine, püüti hävitada inimesi kujutavaid teoseid. 17. Tsentraalehitis ehitise äärmised punktid on keskpunktist ühekaugusel. 18
Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika
2. Mis on eepos? Missugused on eepose ja selle ümberjutustuse erinevused? Eepos on ulatuslik jutustav värsstoes, mis totub müütidele ja kagelaslugudele. Eepos on värsivormis, kordused, anonüümne, mitmeplaaniline. Ümberjutustus on proosa, lihtustatud keeles, keskendub olulisele, lühendatud, vähe detaile, kindel autor. 3. Missugustest eepostest on eesti keeles ilmunud ümberjutustused? Kuningas Arthuri lood, pdüsseia, Ilias, piiblilood Teema ,,Saksa ja inglise lastekirjanduse klassika" 4. Burnett ,,Salaaed" kolm olulisemat tegelast: nimed, iseloom, nende muutusmised ja muutumiste põhjused, tegelaste omavahelised suhted; teose pealkirja tähendus. Mary - orvuks jäänud laps, kes tuleb Indiast; Pahur, kole, tige, nõudlik, isekas. ära hellitatud laps, ilma sõpradeta, keda keegi ei armasta muutub lahkeks, toredaks tüdrukuks, kellel on palju sõpru
PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud.
Kasutati portaalides pealmiselt. Sümbolitks on: · evangelist Matteus - tuvi või ingel · evangelist Markus lõvina. Kuna keegi ei olnud siis lõvi näinud nägid nad kahtlased välja · evangelist Luukas härg või vasikas · evangelist Johaness kotkas · evangelist Peetrus suur võtmega · Jumala sümbol on silm või käsi/käed · Kristus on kala, lõvi,madu Kujutati järgnevaid teemasid, nagu näiteks moraliseeriva sisuga jutustused, Piiblilood, imeteod, Viimne kohtupäev ja pühakud. Ornamentika ehk muster Kasutatakse nii realistlikke kui ka abstraktsed detailid. Krutsifriks on kujutis, kus on kujutatud Kristust ristil. Kasutati puitu ja kivi oli pealmised materialid. Teisejärgulised olid pronks. Värvitud on need, mida kasutati sisearhitektuuris. Portaale ei värvitud kunagi. Seise surmapattu on: · Lihahimu · Laiskus · Õgimine · Kadedus · Ahnud · Viha · Uhkus
Gulliver tunneb ennast väiksena. III osa ta jõuab Hiihnhmide juurde ja seal on ka jähuud. Esimesed on hobused..need käituvad nagu inimesed. Jähuud on siis inimeste asemel.Gullivere ainus soov on jääda nende juurde elama. Moliere (1622 1673) Prantsuse kõige ausam inimeste kujutaja. Prantsuse Shakespeare. Tema isa oli tapitsiir sisustaja. Sai hea hariduse, õppides jesuiitide ordus. Mis loodi katoliku võimu taastamiseks. Jesuiidid toetusid tunnetele. Paljud piiblilood õpetati selgeks läbi teatri. Tal jäi kool lõpetamatta. Juura õppimise asemel tahtis liituda ühe näitetrupiga, kes olid sel ajal väga põlatud. Asutas 1643 asutas oma teatri, kuid läks siis pankrotti, ning ta põgenes ja rändas 10-15a. Esitasid näidendeid Comedia dell`arte (kindel tegelaskuju, improvisatsiooni teater, esimene armastaja ja teenijatar ja teenija ja vana mees"pantalone" jne) stiilis. Kuna oli vaja uusi näidendeid hakkas ta ise väikeseid etendusi tegema. Tema
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes Aastal 1930 asus kirjanik T...
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
1. Piibel ja tunnis tutvustatud piiblilood: · Olemuselt pühakiri ja kristluse alustekst. · Autorid on erinevatest seisustest ja ametitest. · Kirja pandud 12. sajand eKr (vanimad) 2. sajand pKr (uusimad) · Koosneb kahest osast ehk vanast testamendist (Juudama ja Iisraeli ajalugu, maailma loomine, Kain & Abel, pattu langemine) ning uuest testamendist (kristuse sünd, elu, imeteod). · Kokku on tõlgitud ~300 kirjakeelde ja on suurima tiraaziga teos maailmas. · Kain & Abel: Eeva ja Aadama pojad, kellest Kain on vanim. Loo story seisneb selles, et Kain tappis oma venna, sest jumal eelistas Abeli ohverdust Kaini omale. Selle tõttu pani jumal Kainile peale karistuse, et ta peab elu lõpuni maa peal ringi hulkuma ja ei saa omada kindlat asupaika/elupaika. Elas häbis ja põlguses, kõik teadsid, mis teoga ta hakkama oli saanud, kuid Jumal andestas talle lõpuks. (Kain rajas Noodimaa, asus sinna elama, jäi paikseks,...
Sissejuhatus Mooses on kõige tähtsam prohvet judaismis, oluline on ta ka ka kristluses ja islamis. Ta on Moosese teise raamatu peategelaseks. Piiblis on teda kirjeldatud Iisraeli laste juhina, kelle ülesandeks oli iisraellaste (heebrealaste) vabastamine Egiptuse orjapõlvest ja rahva juhtimine Tõotatud maale (Palestiinasse). Nii oli ta Jumala sõna edasikandja ja kümne käsu edastaja. Raskel teekonnal saatis ta korda suuri imetegusid ja pani inimesed Jumalasse uskuma. Moosese lugu Mooses oli Leevi suguharusse kuuluva Amrami ja tema naise laps. Sündides oli ta ebatavaliselt kaunis. Sellel ajal andis vaarao käsu kõik heebrea poisslapsed vette visata ning seetõttu asetas ema oma lapse korvi, pannes selle vette, et vool imiku edasi juhiks. Niiluse jõgi viis lapse vaarao tütreni. Printsess lasi kutsuda heebrea naisi, et nad last imetaks. Nii kutsuski imiku õde ...
skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena. Roomlastel oli ratsamonument, Kreeklastel mitte. Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud. 9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament. Raamatumaal e miniatuurmaal. Maa-alused koopad- katakombid-matmiskoht, sellest sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Sarkofaagid. Basiilika(lääs-ida). Reljeefikunst. Seinamaalid. Mosaiigid. Sümboolsed motiivid, piiblilood. 10.RÄNDRAHVAD: Karjakasvatus, käsitöö.SKÜÜDI: hauakünkad-kurgaanid, realism, loomastiil, metall, filigraantehnika-traat, email eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised. GERMAANI: loomastiil, paelornamentika, abstraktne, looduse jäljendamine, fantastilised olendid. VIIKING: kontrastsed värvid, ruunikivid-meresõitjate auks. 11.ROMAANI KIRIK: 9.saj
Keskaja muusika (5. 13.saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja
noorem. Ta kuulunud edasipüüdlikumate õpilaste hulka. Külakooli õpilaste teadmisi ei hinnanud mitte koolmeister, vaid kohalik pastor Burchard Georg Sielmann, kes igal kevadel ilmus köster Nieländeri saatel kooli katsuma. Revideerimisel jättis praostihärra säärase mulje, nagu jääks ta õppimisega täiesti rahule, kuid hindamisel oli ta äärmiselt vali: nulle ja ühtesid ei saanud ta kuidagi vältida. Nii on ta hinnanud pisikese Oskar Lutsu teadmisi järgmiselt: lugemine 2, piiblilood 3-2, katekismus 3-2, kirjutamine 2. Neile hindeile on ta lisanud märkuse: ,,Päris k[uraasikas] poiss". Väljapandud hinnete alusel seisab kaheksa-aastane Luts nii mõnestki vanemast õpilasest ees. Oskar Luts käis Änküla koolis ainult ühe talve (1894/95). Neist väheseist eelteadmisist piisas Palamuse köstri- ehk kihelkonnakooli astumiseks. Uus õppeasutus sarnanes mitmeti Änküla kooliga. Esikohal oli siingi ,,puhas jumalasõna, piiblilood ja katekismus"
- interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik; kasutusel on tinglikud ja sümbolistlikud kujutised (keskaegne esteetika kasutab enamasti sümboleid), sest ei kujutata igapäevast elu. Varakristliku kunsti mõjud. Inimfiguurid on esitatud moonutatuna, kehavormide täpne kujutamine ei oma tähtsust. Tüüpiline keskaegne nähtus on see, et ühele pildile on kokku pandud erinevas ajas toimunud stseenid. Tegelased tehti tuntavaks tingmärkide või sümbolite abil ja sageli kujutati neid
* Sa pead uskuma ühteainsasse Jumalasse Uskumine on ühiskonnas väga isiklik teema. See ei ole kohustuslik, see on inimese enda otsustada, mis usku ja kas ta üldse tunnistab. See on ka seadustes kirjas, § 40." Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine krikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlbust. " Üle terve maailma on väga palju uske ja iga usk on einev. Kui eestis on suuremad usud Luterlased, Õigeusklased, katoliiklased ja natuke vähem on ka juute, kellel on üks jumal, siis välismaal on palju uske, kus on mitu jumalat. Järelikult, ei saa seda käsku panna seadustesse. Suur osa on ka eetikas. Sa pead austama inimest, kes on usklik või on üldse välismaalane, kes pooldab mitut jumalat. Sa ei saa teda solvata või halvustada, sest ta on usklik või teise usuga. *...
Nõo Reaalgümnaasium Mooses Jaanus Aas 10 klass Nõo 2010 Mooses Egiptuse vaaraole tegi tuska iisraellaste suur sündivus ja seepärast lasi ta ämmaemandatel hukata kõik vastsündinud heebrea poisslapsed. Moosese ema aga asetas oma poja pillirookorvi ning peitis selle Niiluse jõe kaldale kõrkjatesse. Kui vaarao tütar suplema tuli, leidis ta väikemehe ja võttis poisi oma hoole alla. Moosese õde Mirjam, kelle ülesandeks oli vennakese valvamine ja tema käekäigu jälgimine, pakkus oma ema lapsele imetajaks. Vaarao tütar nimetas imiku Mooseseks, mis otsesõnu tähendas ,,sest ma olen ta veest välja tõmmanud!". Mooses oli kasupojana Egiptuse vaarao kuninglikus õukonnas üles kasvanud. Kirgliku õiglustunde ajel tappis ta ühel päeval egiptlasest ülevaataja, kes peksis iisraellasest orja. Tema tegu tuli avalikuks. Et pääseda surmanuhtlusest, pidi Mooses põgenema Midjanimaale, kus ta abiellus Sipporaga ja hakkas kasvatama...
eemal. Varakristlikek kolmelöövilisi kirikuid on säilinud Santa Sostanza, Santa Sabina( need tunned piltide peal ära,e t on basiilika, ja siis on puust madal lagi). Esimene 5-lööviline basiilika oli Püha Peetruse kirik . Varakristlikel pühakodadel olid sambad, mis on ühendatud kaaristuga, puidust lagim, seinamaalid ja mosaiigid, mis muutsid ruumi pidulikkumaks. Mosaiike tehti värvilistest klaasitükkidest- heleroheline, kuldne, helesinine ja lillakas.pühakodades olid kujut. Piiblilood ja pühakute elulood( pühakuid kujutati tardunult ja üldistatult). See mis oli maalidel kujutatud( pühakud jne), siis ümbritsev polndu oluline.Inimesed olid rikkalikult rõivastatud , kuid keha ei tohtinud kujutada. Sümbolite abil on isikud ära tuntavad. Tähtis oli kujutada inimese hingestatust- silmad on hinge peegel. Kirikutes oli kõige rohkem kaunistatud idaosa ja altar. Varakristliku kiriku lagi on puust või on näha talastik. Hiljem laed võlviti. Kellatornid ehitati
vabalt tõlgendama. Huvi vaatemängude vastu oli suur. Lisandus lugusid ilmalikest teemadest, aga jäi ka piibli teemasid. Vaatemäng muutus nii palju laiaks, et enam ei hõlmanud teater altari juures vaid kogu kiriku ulatuses. Vaatemängude tegelaskonda lisandus kurat. Kiriku tegelaste suhtumine muutus väga paanilikuks. Kuradit kujutati alati saba ja sarvedega. Kui linnaväljakutele jõuti, oli näitlejateks juba linnakodanikud. Neid hakati kutsuma Müsteeriaks. Temaatikaks on piiblilood. Kaasaeg ja piiblilood on müsteeriumis koos, vanim on ,,Aadami mäng". Tegemist on Aadama ja Eeva pattu langemisega. Kostüümid olid ka palju rohkem välja arendatud. Näidendites oli endiselt sees Kurat. 13,14saj müsteeriumi korraldus õigus läks sumftidele. Etendused muutusid veel suurejoonelisemaks. Müsteeriumid saavutasid tipptaseme 15 saj. Temaatika: 1) piibli lood 2) kaasaeg 3) ajalugu. Lavastaja oli ka näidendites olemas. Lavastaja tegi publikule kokkuvõte, mis oli toimunud
arhitektuuri kohta, et see on "alastikistud gootika". Nii lihtne on Oleviste kirik väliselt, võrreldes lääne gootika pitsehitistega. Kuid oma lihtsuses on kirik imposantne. Suuruse ja omapäraga on kirik tähelepanuväärivamaid ehitisi Eestis. Hoone kõik elemendid, kui eelkõige võimas pilvedesse pürgiv kuldse ristiga torn, rõhutavad hoogsat tõusu kõrgustesse. Oleviste kiriku aknad: Oleviste aknad olid alguses nagu piiblilood. Kirikuaknast ei paistnud loodus ega vanalinna katused. Seal olid hoopis klaasmaalid, vitraazid. Vitraaz on ise ka nagu sümbol. Öösel pole teda näha, aga kui päike tõuseb, hakkab maal aknal särama. Vanasti oskasid inimesed neid lugeda. Kuidas aknaid loeti? Kirikuaknaid loeti vasakult paremale, nagu raamatut, kuid ka alt üles. Kõige tähtsam pilt oligi kõige kõrgemal. Väljast ei saa kirikuaknaid hästi lugeda. Jeesuse õpetus on arusaadav sellele, kes on Tema riigis ja tahab
baasil ,,pikaealisuse eliksiiri", millel oli suur edu oma raviomaduste poolest. Pühad vennad täiustasid seda pidevalt ja selle tulemusena nägi 1764.a. ilmavalgust kuulus liköör ,,Roheline sartröös". Ekstrakti retsepti hoiavad siiamaani saladuses kloostri kolm vanempreestrit, kuid on peaaegu kindlasti teada, et üheks peamiseks kasutatud taimest on iisop. Iisop on igivana ravi- ja maitsetaim, pärit Vahemeremaadest. Iisopiga on seotud piiblilood. Talle pöörati tähelepanu antiikmaades, kuid kõrgpunkti saavutas taim keskajal kloostrites - mungajook benediktiin sisaldab iisopit. Maitseainena on iisop meil veel vähe kasutusel, kuid ometi võib teda lisada kõikidele liha-, kala- ja köögiviljatoitudele, Iisop on 20-50 cm kõrgune püstiste vartega mitmeaastane poolpõõsas. Lehed on süstjad, teravaservalised, õied tumesinisest roosadeni või hoopis valgeteni (liike on palju). Õitsemise ajal väga kaunis, samas ka võimsa lõhnaga
Gustave Dore -tema gravüürides omandas kujuteldamatu veenva ilmekuse ja kaalukuse. PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud.
Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel
õpetama kirikulaule · 1686 a. uus aabits, ilmus esimene teadaolev ajaleht, milleks oli Sakala · Ruddbeckins viis läbi kirikukorralduse · Sajandi lõpuks pea igas kihelkonnas köstrikool, kirikukooris laulsid koolilapsed · 17. saj. lõpuks koolides koraalilaulu õppimine kohustuslik · Koolidraamade lavastamine eesmärgiks kõneosavuse arendamine, värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilide tutvustamine · Algselt süzeedeks piiblilood ja vaimulikud allegooriad, muusikaosa vaid vaatuse lõpus · Ülikoolis muusikaõpinguteks lisastipendium · Palgalised linnamuusikud ja ülikooliõpilaste muusikaüritused, mängiti trummi ja trompetit · Sajandi teisel poolel kontaktid Põhja-Euroopa kunstmuusikaga · Läänemere-äärsetes linnades ühtne muusikastiil · Uued muusikakeskused Riias, Narvas ja Tallinnas palju Saksamaal õppinud muusikuid
loodusseisundi võimalikkus on suuresti kaheldav. Käesolev töö tõi ülevaate loodusseisundist, tuginedes erinevate autorite mõtetele, selgus, et loodusseisund on inimühiskonnale ohtlik, kuna inimesed on egoistlikud ja kättemaksuhimulised ning neile on vaja reegleid ja kedagi kes neid juhiks. Kasutatud kirjandus 7 Arapovits, B., Mattelmäki,V. Piiblilood. (1992) Piiblitõlke Instituut,1992, Stockholm Golding.W. (2003) Kärbeste jumal. Tänapäev Hobbes, T. Leviathan ehk kirikliku ja tsiviilriigi olemus, vorm ja jõud (katkendid). Tekste poliitikateaduste klassikast, Tartu 1990. Hunter, D., Whitten, P. (1976) The Study of Anthropology, New York: Harper & Row Marvin, H (1975) Culture, People, Nature, New York, Thomas Crowell Wolff, J. (1996) Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse.Tartu Ülikooli Kirjastus
rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. 8 Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus
hulgas. Pillimuusikat kanti ette suurte koosseisudega. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) 24.01.07 Juba rooma keisri riigi ajal hakkas levima kristlus ehk ristiusk. Kristlus tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainu jumalasse. Keskaja elu suunas kristlik kirik, mis mõjutas ka kunsti. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katetraale. Ajastu ideaaliks sai pühak rankelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, meise elu röömudest loobudes, valmistas end ette igevesele õndsusele, mis pidi tulema pärast surma. Lääne kiriku keeskuseks sai rooma ja keskaja muusika jaguneb kaheks 1. professioonaalne muusika (vaimulik muusika ) 2. rahva muusika ( ilmalik muusika )
Kr 395 p. Kr.) muusika lähtus väga palju Vana-Kreeka muusikapärandist, ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust küljest. Pillimäng ning laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Muusika erladus luulest ja tantsust. ( toimusid orkestri kontserdid ) Keskaja muusika ( 5. 13.saj ) Keskaja elu suunas kristlik kirik mis mõjutas ka kunsti, oluliseks muutus usk ainujumalasse. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood. Jumala sõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks sai pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes pavetades ja paastudes maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis pidi tulema pärast surma. 1. Professionaalne muusika ( vaimulik muusika ) 2. Rahvamuusika ( ilmalik muusika ) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja professionaalse muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud
Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis on tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Veinide hälliks peetakse muistset Rooma impeeriumi, kus tegeleti sihipäraselt veinide tootmise, kasvatuse kui sordiaretusega. Kesaegsete avastusretkede ning koloniseerimise käigus rändas veinikunst Uude Maailma. Veinide ajalugu
Unistava meelelaadiga poiss kiindus loodusesse, mis asendas talle kodus puuduvat ilu ja rõõmu. Ergas loodustaju sai hiljem Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugemisoskuse omandas ta juba kuueaastaselt. Loeti vanaema õe poolt laenatud ajakirja ,,Linda" ja teisi raamatuid, nende hulgas E. Bornhöhet ja eriti Vildet, kes oli Rohu lektüüris eelistatuim autor. Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis, mille õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood. Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Kuid selle all kannatas õppimine, eriti matemaatika, mis oli Rohule kogu kooliajal valulapseks. Veelgi mustemates värvides kirjeldab R.Roht kihelkonnakooli, kus vanemad õpilased terroriseerisid nooremaid. 5 1.2. Richard Rohu kujunemine kirjanikuks Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
arvu nädalas. Koolitöö kestis 15. oktoobrist 15. aprillini ja nädalas oli 30-33 tundi. Peatähelepanu pöörati vene keelele, piibliloo ja aritmeetika õppimisele. 1893 a. anti välja taaskord ühine rahvakoolide seadus, kus leidis rõhutamist nõue, et siirdutaks venekeelsele õpetusele. Koolis pidid käima kõik 10-13 aastased lapsed kolm talve. Õppetöö kestis 9.00-16.00. Koolidesse jõudsid venekeelsed õpikud. Eestikeelsetest õpikutest jäid käibele katekismus, piiblilood, laulik, C.R.Jakobsoni ,,Kooli Lugemise raamat" ja H.Eineri ,,Lühikene Eesti keele õpetus rahvakoolidele". Enamik vallakoole jäi üheklassilisteks, ühe õpetajaga koolideks, kus tuli töötada koondklassis kolme jao lastega. Suuliselt õpetati ühte osa lapsi, teised said teha seni kirjalikke ülesandeid või iseseisvalt lugeda. Teise ja kolmanda jao lastele tuli õpetada Venemaa geograafiat. Õpetuse põhiülesannet nähti vene keele harjutamisel ja sõnavara laiendamises
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. ...
Pidulikuks muutsid selle seinamaalingud ja mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknevad enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid erksad klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustunud konarlik pildipind loob sädeleva ja intensiivse värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline, kuld, helesinine ja lilla. Mosaiikidel kujutatakse sümboolseid motiive, millel on illustreerivad piiblilood. Figuurid on rikkalikult rõivastatud, keha nende all pole tunda, kõige rohkem oli kaunistatud altari ümbrus. Inimeste näod väljendavad uut tüüpi antiikajale võõrast hingelaadi. 15.Bütsantsi arhitektuur. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmisest ühekaugusel, nt ring, ruut, võrdkülgne hulknurk ja ka võrdhaarne kreeka rist. Büstantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia Katedraal. Roomas osati katta kupliga
rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
Dostojevski (1821-1881) sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonda. Isa oli küll arst, kuid mitte parimal järjel. Küll aga oli ta püüdlik ning teenis tagasi aadlikutiitli (pärines vaesunud aadliku suguvõsast). Isa olevat sünge, range, kuid ema täiesti vastupidi hell ja elurõõmus. Noor Dostojevski veetis noorena palju aega haigla lähistel ning sealne miljöö jättis tema hilisemasse loomingusse jälje. Noort poissi võlusid ka piiblilood. Esialgu sai haridust kodus, isa õpetas selgeks ladina keele. Fjodor kolis koos vennaga pansionisse, kus tal tekkis lugemiskirg. Ta elas sissepoole ning seda süvendas asjaolu, et 16-aastaselt suri tema ema. Isa saatis pojad Peterburi sõjaväekooli, kuigi Fjodoril olid muud huvid. Kui poiss oli 18-aastane, suri ka isa. See kutsus Dostojevskis esile närvivapustuse ja pärast kasvab selles välja langetõbi. Noormees lõpetab aga kooli ning jääb Peterburi, kus töötab ametnikuna, aga
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
