Ühiskonnaõpetus - kümme käsku (0)

* Sa pead uskuma ühteainsasse Jumalasse
Uskumine on ühiskonnas väga isiklik teema. See ei ole kohustuslik, see on inimese enda otsustada, mis usku ja kas ta üldse tunnistab . See on ka seadustes kirjas, § 40." Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine krikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega , avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlbust. " Üle terve maailma on väga palju uske ja iga usk on einev . Kui eestis on suuremad usud Luterlased, Õigeusklased, katoliiklased ja natuke vähem on ka juute , kellel on üks jumal, siis välismaal on palju uske, kus on mitu jumalat. Järelikult, ei saa seda käsku panna seadustesse. Suur osa on ka eetikas . Sa pead austama inimest, kes on usklik või on üldse välismaalane, kes pooldab mitut jumalat. Sa ei saa teda solvata või halvustada, sest ta on usklik või teise usuga.
* Sa ei tohi Jumala nime asjata suhu võtta
Ühiskonnas on väga sageli kuuldav "Issand Jumal" või "Issand". Seda kasutatakse väga sageli. Kui võtta kristlaste poolelt, siis ei tohi "jumala" nime niisama suhu võtta. Tema poole pöördutakse ainult palves või kui austame teda või kiidame. Ilma asjata ei tohiks teda mainida. Mittekristlaste jaoks tähendab "Issand" sama, mis parasiitsõnad. Need on lihtsalt jäänud külge ja kasutatakse igapäevaelus. Osad kasutavad "Issand" või "Jumal" ka mõnitussõnadena.Kui Jumala nimel ajame taga oma õigust või alistame teisi,