Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ballett (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ballett
Kujunemine:
Tekkis 16 saj-l Prantsusmaal populaarsest tantsust gagliard´ist. Õitses 17. saj Louis XIV õukonnas, kus kuningas oli õukonna parim tant-sija ning tantsisid ainult mehed. Päikesekunin-gaks hüüti teda balletis peaosa – Päikese – tant-simise tõttu. 1661 rajas ta Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia (Academie Royale de la Dan-ses), mis oli esimene sellelaadne asutus Euroo-pas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Tema valitsemisaja lõpuks oli balletist saanud elukutse ja tantsisid ka naised. 18. saj-l arenes tantsutehnika tohutult. Seelikud lühendati pahkluudeni, 19. saj-l lühendati veelgi ning tulid varvaskingad , et ilmekamalt žeste ja kehakeelt edasi anda.
Kuna ballett on prantsuse kunst , siis on balleti-terminid prantsuskeelsed. Balletti peetakse tänapäevase tantsumaastiku ning enamike tant-sustiilide vundamendiks .
Kunstiliigid :
1) kirjandus ehk süžee (müüdid, legendid , luule, näitekirjandus, muinasjutud, piiblilood ), mille põhjal libretist kirjutab libreto .
2) muusika ehk helikunst - põhineb libretol
3) koreograafia ehk tants, mille muusika ja lib-reto alusel loob koreograaf ehk ballettmeister ja lavaline liikumine, mille kavandab lavastaja . Tihti on libretist, lavastaja ja koreograaf ühes isikus või toimub helilooja ja libretisti tihe koos-töö.
4) kujutav kunst (dekoratsioonid ja kostüümid)
Koostiosad:
1. Pantomiim – žestid ja miimika sündmustiku ning tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus .
2. Baleriin – naistantsija, priimabaleriin – juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija – meestant-sija.
3. Kordeballett – balletirühm, kes osaleb massi-tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor).
4. Balletiking, tüllseelik ja varvasking võeti kasutusele 19 saj alguses
5. Avamäng alates 18 saj-st – sissejuhatav teos orkestri esituses dirigendi juhatusel. Võivad olla ka iseseisvad orkestrinumbrid. Varem oli muusi -ka ainult tantsude sateks.
6. Vaatus (vaheaegadega eraldatud) - piltideks - stseenideks ehk numbriteks (lühikesed situat- sioonid ).
Ballett #1 Ballett #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaspar Kanne Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ooper-operett-muusikal-balett
1
odt

Ooper, operett, muusikal, balett

MUUSIKAL ­ ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers ­ helisen muusika, lionel bart ­ oliver, andrew lloyd webber ­ kassid, olav ehala ­ nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy ­ fauni pärastlõuna ). BALLETT ­ prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst ­ lavakujundus, helioojad: eduard tubin ­ kratt, pjotr tsaikovski ­ luikede järv, adolphe adam ­ giselle, bela bartok ­ võlumandariin, sergei prokofjev ­ romeo ja julia. ITAALIA ­ laululiigid ballaadid ja lüürilised laulud, napoli laul, lõuna itaalia

Muusika
Muusikateater balett-ooper-operett-prantsusmaa-muusikal
2
odt

Muusikateater balett, ooper, operett, prantsusmaa, muusikal

Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi ­ liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis

Muusika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun