Mooses (referaat) (0)

Sissejuhatus
Mooses on kõige tähtsam prohvet judaismis , oluline on ta ka ka kristluses ja islamis. Ta on Moosese teise raamatu peategelaseks . Piiblis on teda kirjeldatud Iisraeli laste juhina , kelle ülesandeks oli iisraellaste (heebrealaste) vabastamine Egiptuse orjapõlvest ja rahva juhtimine Tõotatud maale (Palestiinasse). Nii oli ta Jumala sõna edasikandja ja kümne käsu edastaja . Raskel teekonnal saatis ta korda suuri imetegusid ja pani inimesed Jumalasse uskuma.
Moosese lugu
Mooses oli Leevi suguharusse kuuluva Amrami ja tema naise laps. Sündides oli ta ebatavaliselt kaunis. Sellel ajal andis vaarao käsu kõik heebrea poisslapsed vette visata ning seetõttu asetas ema oma lapse korvi, pannes selle vette, et vool imiku edasi juhiks. Niiluse jõgi viis lapse vaarao tütreni. Printsess lasi kutsuda heebrea naisi, et nad last imetaks. Nii kutsuski imiku õde Mirjam , kes juhtus seal samas olema, oma ema. Kui laps oli juba kasvanud, tõi naine lapse vaarao tütrele pojaks. Egiptuse printsess nimetas poisi Mooseseks (tõlkes ’poeg’) ja ütles: ’’Sest ma olen ta veest välja tõmmanud!’’ Nii sai Mooses oma nime. Moosese leidmine. Frederik Goodall (1885)
Oli möödunud nelikümmend aastat ajast, mil ilmus laps jõest. Kasupojana Egiptuse kuninglikus õukonnas üles kasvanud Mooses teadis, et ta on iisraellane ning seepärast tundis ta muret oma suguvendade orjapõlve üle. Kord nägi Mooses, kuidas egiptlane üht heebrealast julmalt peksis. Moosest haaras raev ja nii tappis ta egiptlase. Lugu tuli ilmsiks ning Mooses saadeti Egiptusest välja- Midjanimaale. Seal abiellus ta Midjani preestri Jitro tütre Sipporaga. Moosesel möödus nelikümmend aastat oma äia lambaid karjatades enne kui Jumal ilmutas end Hoorebi mäe juures. Jumal lausus: ’’Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal!’’(2Mo 3:6) Jumal oli näinud oma rahva kannatusi ning Mooses pidi hakkama nende vabastajaks ja juhiks. Kuigi esmalt Mooses kõhkles, otsustas ta lõpuks Jumala abiga Egiptusesse minna. Mooses ja tema vanem vend Aaron ilmusid vaarao ette Jumala korraldust edastama, kuid vaarao ei nõustunud. Jumal saatis egiptlastele 10 käsku: Niiluse jõgi muutus vereks (surid kalad ja joogivesi oli reostatud), konnad tungisid kõikjale, ilmusid sääsed ja parmud , koduloomi tabas katk, inimestele ja loomadele ilmusid paised, rahe rikkus vilja ja rohutirtsud sõid alles jäänud saagi. Siis saabus kolmepäevane pilkane pimedus ja lõpuks esmasündinud poegade surmamine. Lõpuks lasi vaarao Iisraeli lastel minna.
Asuti teele Raamsese linnast Gooseni maakonnast. Mooses nõudis, et põgenetaks nii päeval kui ööl. Rahvale oli teejuhiks päeval pilve- ja öösel tulesammas. Nad suundusid Kõrkjamere (Punase mere) poole. Vaarao hakkas peagi oma otsust kahetsema ja saatis sõjaväe iisraellasi tagasi tooma . Mere juurde jõudes sirutas Mooses oma käed mere poole, Jumal lasi puhuda tugeva idatuule ja nii lõhenes läbi mere kuiv tee. Jumala rahvas pääses teisele kaldale, kuid egiptlaste sõjavägi hävines, kui vesi kõik enda alla mattis . Nüüd algas pikk ja kurnav rännak läbi Siinai kõrbe. Kui heebrealased nurisesid tühja kõhu või joogijanu järele, palus Mooses Jumalal rahva soov täita. Kord Siinai mäe jalamil peatudes, lasi Jumal Moosesel mäetippu ronida ja seal sai Mooses kivitahvlitele kirjutatud kümme käsku, mida rahvas pidi järgima. Nelikümmend päeva oli Mooses mäetipus olnud ning iisraellased muutusid rahutuks. Moosese vend Aaron lasi inimeste kullast ehitada kuldvasika. Vasikas muutus neile pühasümboliks, selle ümber pidutseti ja tantsiti. Kui Mooses alla tuli, sattus ta raevu ning ka Jumal oli vihane . Mooses suutis Jumalat siiski veenda, et ta inimestele nende patud andestaks. Nii jätkus rännak Tõotatud maa suunas. Kõrkjamere ületamine. Nicolas Poussin (1634)
Peagi jõuti Kaananimaa lähistele. Mooses läks Moabi lagendikelt üles Nebo mäe peale Pisga otsa. Jumal näitas talle kogu Tõotatud maad. Nelikümmend aastat olid nad rännanud ja nii surigi Mooses, elades saja kahekümne aastaseks. Jumal mattis oma sulase Beet-Peori lähedale asuvasse orgu, mille täpset asukohta keegi ei tea. Iisraeli rahvas leinas jumalasulast kolmkümmend päeva. Mooses kivitahvlitega. Rembrandt (1659)
Moosese kujutamine kunstis
Kõige kuulsam skulptuur Moosesest on loodud Michelangelo (1475-1564) poolt. Kujutatud on Moosest hetkel, mil ta saabus Siinai mäelt ja näeb heebrealasi kuldvasika ümber tantsimas. Pilk täis viha, nagu kargaks ta raevust kohe püsti. Paljud kuulsad kunstnikud , nagu Nicolas Poussini (1594-1665) on kujutanud Moosese leidmist jõest ja Rembrandt(1606- 1669 ) kujutanud hetke, mil Mooses hoiab käes kivitahvleid. Sageli on Moosest kujutatud sarvedega, sest sarvedes peitus Moosese vaimne võim.
Minu valiku põhjus
Mooses oli suur eeskuju tulevastele kangelastele. Tema abivalmidus ja teened rahvale on suurepäraseks põhjuseks, kirjutada temast referaat. Jumala lähedus andis Moosesele küll suure autoriteedi, kuid rahva usalduse võitis ta enese tegudest, mil ta päästis elusid ja palus Jumalalt, et too heebrealastele nende patud andestaks. Olenemata sellest, kas Mooses tõesti eksisteeris, on hea kirjutada kellestki, kes lugudes päästis nii paljude inimeste elud .
Kokkuvõte
Mooses sündis, sest Jumal otsustas oma rahvale vabastaja päästa. Kuni surmani ei tuhmunud tema silm ega raugenud ramm. Iisraelis ei ole kunagi hiljem olnud sellist prohvetit nagu Mooses, kellega Jumal kõneles palgest palgesse ja kelle läbi sündisid suured imeteod Egiptusemaalt väljaminekul ja rännakul tõotatud maale (5Mo 34:1-12)
Kasutatud kirjandus

• http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/vana_testament/mooses.php
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Mooses
  
• Leesi , L. 2006. Usundilood. Tallinn Avita kirjastus.
  
• Arapovitš, B ja Mattelmäki, V. 1992. Piiblilood. Stockholm , Piiblitõlke instituut.