Olümpiaad 2007/2008 (0)

2007 BIOLOOGIAOLÜMPIAADI KOOLIVOOR
11. – 12. klass
I
1. Mis on maailmas levinuim psühhoaktiivne aine? (1 punkt)
Maailma levinuim psühhoaktiivne aine on kofeiin. http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine
2. Kuidas on see aine seotud teobromiini, paraksantiini ja teofülliiniga? (1 punkt)
Kofeiin sisaldab kõiki neid kolme ainet. Kofeiin lagundatakse maksas nendeks kolmeks põhiliseks aineklassiks. http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine
3. Nimeta selle aine negatiivseid ja positiivseid toimeid inimesele, tuginedes viimaste aastate uuringute tulemustele (Iga toime nimetamine annab 0,5 punkti.).
Suurtes kogustes võib see tekitada: närvilisust, ärevust, lihaste tõmblemist, unetust, peavalusid, südame peksmist, tujukust, ettekujutlusi, psühhoosi ja isegi surma. http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine#Overuse
Mõislikes kogustes tarbimine: ajab väsimus tunde pealt ära, suurendab füüsilist- ja vaimset töövõimet. http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine#Effects_when_taken_in_moderation
II Selgita rakufüsioloogia tasandil, miks õppimine suurendab inimese vaimseid võimeid. (5 punkti)
III Kui mitme erineva genotüübiga lapsi võiks sündida ühte perekonda? Too lahenduskäik!(2 punkti)
Milleks on selline mitmekesisus vajalik? (1 punkt)
IV Kas Eestis toodetud vee-energia on keskkonnaohtlik?
Analüüsi poolt- ja vastuargumente. Iga argumendi lühianalüüs (kuni 5 lauset) annab ühe punkti. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1993
1) Hüdroenergia tootmine vähendab fossiilsete kütuste – Eesti tingimustes põlevkivi – põletamist ja seega ka atmosfääri saastamist. Kui ei kaevata põlevkivi pole vaja suuri maa-alasid muuta kasututeks viljatuteks tühermaadeks.
2) Rajatav paisjärv kui energiapotentsiaali vältimatu eeldus mõjutab tavaliselt kõige tugevamini vooluveekogu kalastikku, aga ka selgrootuid , näiteks ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera), paksuseinalist jõekarpi (Unio crassus), jõgihobu (Ophiogompus cecilia ) jt. Sageli on see inimese jaoks jõe või oja kui ökosüsteemi kõige olulisem elusolendite rühm, nii majanduslikust kasust kui ka puhkeväärtusest lähtudes. Ökosüsteem on habras ja ei tohi seda rikkuda mitte ühegi ette käändega. Kui muuta sealset elustikku võib mõni lüli toiduahelast hävida ja terve toiduahel välja surra.
3) Vee-energia ulatusliku tootmise kahjuks Eestis räägib veenvalt ka tõsiasi, et nüüdisaja elektritarbimise mahu puhul on meie vooluvete hüdroenergeetiline potentsiaal kaduvväike, vaid 1–2% Eesti elektrijaamade koguvõimsusest. Pole mõtet teha suuri investeeringuid hüdroenergiasse kui see ennast ära ei tasu. Kui tootmise võimsus on niivõrd väike ja see ohustab veekogude elustikku ei tasu raha raisata kasutu ja riskantse projekti peale.
4) Hüdroelektrijaamad muudavad jõe vooluhulka, minimaalne vooluhulk väheneb. Kalu ja muud jõeelustikku piirab eelkõige see, kuivõrd jõgi kõige veevaesematel aastaaegadel kahaneb. Sellest oleneb, kui palju liike ja kui arvukalt jões elada suudab. Hüdroelektrijaamad võivad jõgede vooluhulka drastiliselt muuta, hävitades seeläbi kõik veekogus elavad liigid.
5) Kui osa jaamu töötabki tsükliliselt, siis ei riku need vee erikasutusloaga esitatud nõudeid. Üldnõue on hoida ülemine veetase etteantud piirides, mis tähendab, et mingi ajavahemiku jooksul turbiine ja paisu läbiv keskmine vooluhulk võrdub jõe vooluhulgaga. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab turbiinidel nii pidevalt töötada kui ka tsükliliselt mistõttu ei tohiks tekkida paisud ega muutuda veeläbilaskevõime.
V Kuidas on omavahel seotud Bittneri palsam , piiblilood, E421 ja Fraxinus ornus? (4 punkti)
See on sama asi eri nimedega. Põhitoimelt on manna nõrgalt kõhtu lahtistav vahend, mille mõju tuleneb peamiselt mannitoolist. Seetõttu on manna näidustatud eelkõige kõhulahtisuse sümpomaatiliseks raviks. Bittneri palsamis on see üks komponente, see palsam on lahtistava toimega. Piiblilugudes on kirjeldatud kokkupuudet selle söödava ainega. Mannitool on tuntud ka toidu lisaainena (E421) kui magusaine diabeetikutele. Aastal 1927 võeti Itaalias vastu seadus, mille alusel võib mannaks nimetada vaid õissaare (Fraxinus ornus) kuivanud mahla. Ainsana taimemahlast pärinevatest mannadest on sellel kaubanduslik tähtsus tänapäevalgi. Vahel kutsutakse seda ka mannahelvesteks või –pisarateks. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1977_1972.html
VI Tallinna kesklinnas kasvab põhjapoolseimana maailmas sauruste ajast pärit maailma vanimate puuliikide hulka kuuluv puu. Selle liigi esindajaid võib pidada tõelisteks elavateks fossiilideks, kes on tänaseks päevaks looduslikust floorast välja surnud, mistõttu Tallinnas kasvav täiskasvanud puu on eriti haruldane. (8 punkti)

Mis puu see on?(1 punkt) See on Hõlmikpuu (Ginkgo biloba )

Kus ta Tallinnas kasvab?(0,5 punkti) See asub Tallinnas Pärnu maantee ja Süda tänava nurgakrundil.

Kus olid tema looduslikud kasvukohad?(0,5 punkti) Hiinas, sealt levis Jaapanisse ilutaimena.

Millisesse taimeriigi ülemhõimkonda ta kuulub?(1 punkt) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta)

Milliste muutustega Maa ajaloos võib seletada selle hõimkonna taimede ilmumist Maale?(1 punkt) Need puud on väga vastupidavad ja elujõulised.

Kuidas on selle ülemhõimkonna taimed võrreldes eelnevatega paremini kohastunud muutunud keskkonnatingimustega?(4 punkti) Need puud on ülimalt pikaealised, väga aeglase paljunemisega , nähtavalt piirneva kuid tegelikult suurema levikuga , http://en.wikipedia.org/wiki/Ginkgo#Etymology http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5lmikpuu http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel366_347.html