Valgustusajastu (0)

Valgustusajastu
Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine.
Tekke eeldused on maadeavastus , mis jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida paremini teadusi. Kujunes ka uue mõtteviisi teke mis ei toetunud enam mineviku suurmeeste väidetele.
Valgustusidee tekkekoht on Inglismaa.Üle euroopa levisid aga valgustusaja aated
Prantsusmaa kaudu. Prantsuse haritlased sõitsid Inglismaale uute ideedega tutvuma .
Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides.
Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse hindamine, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine, inimesed on kõik võrdsed ja usk inimmõistusesse.
Tähtsamad esindajad oli Montesquieu , Voltaire ja Rousseau . Montesquieu pooldas parlamentaalset monarhiat . Voltaire ei pooldanud demokraatiat, ta pidas ideaaliks valgustatud absolutismi. Rousseau ideaaliks oli rahvavõim ning pooldas looduslähedast eluviisi.
Tähtsamad valgustatud valitsejad olid Friedrich Wilhelm I, Friedrich II ja Joseph II. Friedrich Wilhelm I oli karm valitseja. Välismaa kangaste sisseosmine oli keelatud. Kokkuhoiupoliitika võimaldas Preisimaal luua armee . Et mitte raha maksta palkamiseks, kehtestas Wilhelm I sõjaväekohustuse. Valitsejana nõudis ta kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning karistas eksinud ametnikke valjult. Friedrich II tegutses valgusõpetuse järgi ning arendas riigi sissetulekuid. Ta andis korralduse jagada vaesemale rahvale soodsa hinnaga vilja, keelas kohtus piinamised ja kuulutas välja usuvabaduse. Joseph II kehtestas kogu riigis ühesuguseid seadusi. Ta kaotas pärisorjuse, Provintside senine omavalitsus kaotati ning asju hakkasid ajamakesvalitsuse ametnikud. Ametlikuks keeleks sai saksa keel.