100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marjee
Õppematerjali autor
Descartes viibis korduvalt Pariisis, Kolmekümneaastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi, seejärel Baieri sõjaväes. Ta elas 20 aastat Hollandis, kus talle avaldas suurt mõju selle maa teadus. Elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis, kus ta 1650. aastal ka suri. Voltaire (1694-1778), õige nimega François Marie Arouet, sündis jõuka notari pojana. Ta õppis hea mainega jesuiitide koolis Louis Suure kolleezis. Arouet oli imelaps, kes juba 12- aastaselt äratas tähelepanu luuletajana. Pärast kooli lõpetamist pani isa ta õppima õigusteadust, soovides sellega anda pojale kindla elukutse. Leivateenistus noort Voltaire'i aga ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Voltaire oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane. Tema mitmekülgsusele viitab tegelemine metsanduse ja isegi ökoloogiaga
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost
haritlased suundusid Inglismaale, tutvusid uute ideedega ja levitasid neid, lisades neile pisut värvi. Prantsuse mõtlejad populariseerisid ka Inglise valitsusvormi. Rene Descartes (loe: dekaart) (1596-1650) oli ratsionalismi rajaja. Temalt pärineb lause "mõtlen, järelikult olen olemas". Descartes rõhutas vajadust kahelda usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja süsteem vastab ikka inimeste vajadusele ja mõistusele. Charles Montesquieu (1689-1755) Sündis Bordeaux lähedal mantliaadli perekonnas. Sai hea hariduse, milles oli kesksel kohal antiikajalugu ja kirjandus. Pärast kohaliku kolledzi lõpetamist süvenes ta eriti õigusteadusesse, 27. aastaselt sai ta Bordeau` parlamendipresidendiks. See oli auväärne amet, mis jättis piisavalt aega ka teadusega tegelemiseks. Kümme aastat hiljem siirdus ta reisile mööda Euroopat. Tundis huvi külastatavate maade ühiskondlike suhete ja poliitilise elu vastu
Locke pidas väga oluliseks, et seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim ei looks seadusi. Kahe võimu tasakaalus hoidmiseks ei tohtivat ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksuda kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi kompententsi. Locke pidas vajalikuksriigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist. Montesquieu Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Tema elutööks sai raamat ,,Seaduse vaimust", milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu
1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa määrama euroopa moemaailma. Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Võeti kasutusele kahvel
o kajastas nende lähituleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke · valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma riigis parlamendile, mis valitakse iga 2 aasta tagant o parlament käib regulaarselt koos o esindavate saadikute arv sõltus laekuvate maksude suurusest o valimisõigus neil, kes maksvad makse · taotlesid monopolide kaotamist · taotlesid südametunnistuse vabadust · independid taotlesid kohut kuninga üle Charles I mõisteti surma 1649a. Levellerite liikumine · rajajaks John Liburne o arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt, parlamendi volitused piiratud · võrdustamise idee · seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamine · usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ja trükivabaduse pooldajad · ideaaliks demokraatlik vabariik · demokraatliku konstitutsiooni projekt ,,Rahva kokkulepe"
Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks. Peale Francoise surma said võimule tema pojad, 1560 tuli võimule Charles IX, ta oli nõrga tervisega ja tahtejõuetu valitseja. Gabriela di Medici(Francoise mees, Charlesi ema) tõttu kaotasid tema pojad troonil elu ja troon läks uue dünastia kätte. Tekkis kaks vaenupoolt, hugenotid ja katoliiklased. Hugenotide juht oli Navarra kuningas de Bourbon, de Conde ja de Coligny. Katoliiklaste juhid olid de Guisse suguvõsa esindajad. Gabriela di Medici toetus katoliiklastele. 1562 puhkes ususõda kuna hugenottide jumalateenistusele tulid
ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Ta arendas edasi Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Ta rõhutas vajadust kujundada vastikust sõdade vastu. Ta arvas, et tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Pr. Kuningavõim 17.saj. algul-1610mõrvati kuningas Henri IV. Pärast kuninga mõrvamist ähvardas kujunenud stabiilsus kokku variseda. Uueks kuningaks kuulutati Louis XVIII. Ta pidi lahendama katoliiklaste ja hugenottide vahekorra, kuningavõimu suhte feodaalidega ja kodanlik areng oli tekitanud vastasseisukodanluse ja vana aristokraatia vahel. Generaalstaadid Condle nõudis regendilt seisuste esinduse e. generaalstaadide kokkukutsumist. Ta üritas selle abil asevalitseja võimu nõrgestada. G. Koosolekutel põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Riigivalitsemise alal oli kolmanda seisuse põhinõue kehtestada fundamentaalseadused
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid