Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontrolltöö §7.-9. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas levisid valgustusaja ideed?
  • Kes lasi oma hauaplaadile kirjutada Siin puhkab Joshep kellel miski ei õnnestunud"?
  • Mis aastail valitses Peeter I Venemaad?
  • Miks on ajaloolaste jaoks olulised Peeter I käsul läbi viidud hingeloendused?
Kontrolltöö Nimi: .....................
§7.-9.
1. Seleta mõiste deism. – 17.-18. sajandil levinud õpetus jumalast, kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu
2. Seleta mõiste valgustus . – Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab uks mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine
3. Nimeta riik kus valgustus tekkis. Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa
4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi.
1) Raamatute kaudu
2) Läbi Inglismaa õpetlaste, kes rääkisid Valgustusajastu ideedest Prantslastele
5. Ühenda paarid.
Francois -Marie Voltaire „Tagasi loodusesse !“
Charles-Louis de Montesquieu Cogito ., ergo sum“ – „Ma mõtlen, järelikult olen olemas“
Jacques Rousseau „Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema hukkub kõik“
Daniel Defoe „Pärsia kirjad“, „Seaduste vaimust
Rene Descartes „Robinson Crusoe
6. Nimeta riigikord , mida pooldas...
Voltaire: Pilkas kirikut. Ei uskunud demokraatiasse. Pooldas valgustatud absolutismi( riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga,kuid haritud monarh , kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu).
Montesquieu: Pidas parimaks parlamentaalset monarhiat . ( nagu oli inglismaal )
Rousseau: Tema poliitiline ideaal oli rahvavõim.
7. Nimeta absolutismi ja valgustatud absolutismil üks sarnasus ja üks erinevus.
Sarnasus: Mõlemas on ühel isikul täielik võim.
Erinevus: Valgustatud ablsolutismis pidi valitseja olema tark ja haritud, absolutsimis aga oli võim päritav.
8. Nimeta kolm valgustatud valitsejat. Jacques Rousseau, Francois-Marie Voltaire,Charles-Louis de Montesquieu
9. Nimeta kaks valgustatud valitseja poolt läbi viidud reformi.
1) Montesquieu- kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik komatäidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandilik võim kuulugu parlamendile, täidesaatev kuningale , ning kohtuvõim olgu sõltumatu kohtu käes. See võimude lahusus on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks.
2) Rousseau- Tema meelest pidi olema võim koondatud ühe isiku kätte. Et ellu viia rahva tahet, ning taksitada teisitimõtlejaid. Mõned tema poliitilised vaated leidsid hiljem järgimist kommunistliku riigikorraga maades.
10. Iseloomusta Freidrich II aegset majanduspoliitikat Preisimaal.
Juba oma esimestel valitsemispäevadel andis ta välja käsu jagada vaesemale rahvale riigiladudest soodsa hinnaga vilja, keelas kohtutes piinamised ja kuulutas välja usuvabaduse. Ta kuulas haritlaste nõu, kuid otsutas siiski ainuisikuliselt. Majanduspoliitika oli raskelt merkantilitlik. Sissetulekute suurendamiseks toetas kuningas kaubandust ja kodumaist tööndust.
11. Kes lasi oma hauaplaadile kirjutada „Siin puhkab Joshep , kellel miski ei õnnestunud“?
12. Milles väljendus selle valitseja valgustatud valitsemisviis
Ta püüdis kogu riigis kehtestada ühesuguseid seadusi. Vaimulike ja aadlike õigused olid liiga suured, ja talupoeagade seisund äärmiselt halb. Keiser püüdis neid vastuolusi tasandada . Pani rikkad makse maksma ja kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid.
13. Mis aastail valitses Peeter I Venemaad? 1682-1725
14. Dateeri Põhjasõda. Nimeta Venemaa koalitsioonikaaslased Rootsi vastu Põhjasõjas.
Põhjasõda algas 1700. aasta talvel ja lõppes 1721. Saksamaa, Poola ja Taani olid Venemaa koalitsioonikaaslased.
15. Iseloomusta Peeter I reforme...
Valitsemiskorralduses: Põhjalikult muudeti valitsemiskorrladusi: senine Tsaari nõukogu asendati Senatiga.
Sõjaväes: Moodustati sõjavägi eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud negrutitest.
Maksusüsteemis: Kehtestati pearaha maks, mis hõlmas kogu elanikkonda. Hakati korraldama hingeloendusi. 16. Miks on ajaloolaste jaoks olulised Peeter I käsul läbi viidud hingeloendused?
Et saada teada 17. sajandi elanikkond Venemaal. .
17. Nimeta Euroopa riik, mille kolm jagamist 18. sajandi II poolel tõid kaasa selle riigi kadumise kaardilt.
Preisimaa .
Kontrolltöö §7 -9 #1 Kontrolltöö §7 -9 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meriiiiit Õppematerjali autor
8. klass

Sarnased õppematerjalid

Valgustusfilosoofia
6
pdf

Valgustusfilosoofia

Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja ­oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu ­ 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku ja töövihikuga, oskavad

Ajalugu
Absolutism Prantsusmaal-Valgustus
14
odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevaheli

Ajalugu
Ajalugu 8-klassile
3
odt

Ajalugu 8. klassile

VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile) INDIA-ASJADE NÕUKO

Ajalugu
Ajaloo KT Pt-7-13
10
doc

Ajaloo KT Pt. 7-13

Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise

Ajalugu
Keskaeg-uusaeg
19
rtf

Keskaeg-uusaeg

Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamin

Ajalugu
Uusaeg
21
doc

Uusaeg

Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete ül

Ajalugu
Nimetu
70
docx

Nimetu

Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. ­ Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid

Kategoriseerimata
Uusaeg
19
pdf

Uusaeg

VARAUUSAEG (1517 ­ 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun