10. klass Absolutism, valgustus (1)

Absolutism
Absolutism – riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule.
Miks tekib? – paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse.
Tunnused (olid ka Prantsusmaal) :
1) piiramatu võimuga monarh – kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes.
2) alaline sõjavägi – kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi.
3) seisuslik kord – monarh tugineb III seisusele.
4) arvukas ametnikkond – ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud
5) ühe usu kehtestamine – hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis
6) kõrgaadli võimu piiramine
7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism – õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kullast, hõbedast), kõrge kaitsetollid , et kaupade väljavedu soodustada ja sissevedu tõkestada.
8) majanduspoliitikale on iseloomulik kolooniate rajamine
9) sõjad teiste riikidega
(10) suurejooneline õukonnaelu ja uhked lossid - Versailles ’ loss)
Absolutismi avaldumine Prantsusmaal:

monarhist sai riigivõimu ainuteostaja

alaline sõjavägi

arvukas ametnikkond

majanduspoliitika põhines merkantilismil

seisuslikud esinduskogud (provintsides)

kõrgaadli võimu piiramine – provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud, keelati duellid jms.

ühe usu kehtestamine - Nantes ’i ediktiga anti Prantsusmaa hugenottidele õigused, mis tegid neist riigi riigis. Hiljem säilitasid nad usuvabaduse, aga poliitilised eriõigused tühistati. Louis XIV kehtestas neile kõrgemad maksud jms.

Suurejooneline õukonnaelu ja uhked lossid – Versailles’loss
Absolutismi avaldumine Preisimaal :

Friedrich Wilhelm – monarh, kelle ajal loodi tugev armee , hugenottidega edendati tööstust

Friedrich Wilhelm I oli samuti monarh, aga väga kokkuhoidlik. Otsustas riigiasjade üle ainuisikuliselt.

Loodi alaline sõjavägi, millele pöörati palju tähelepanu, aga sõdida ei lastud

Merkantilism – inimestel rebiti imporditud riided seljast

Luteri usk
Absolutismi avaldumine Venemaal:

Alaline sõjavägi, mille rajas Peeter I.

Piiramatu võimuga oli tsaar Ivan Julm I ja Mihhail Romanov .

Kirikukombestiku ühtlustamine

Riik jaotati kaheks – aadlike võimu piiramine

Suur ametnikkond

Kirik allutati lõplikult riigile
Valgustus – juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse.
Kujuneb 17.saj lõpus, 18. sajandil
Iseloomulikud jooned:

Kritiseeriti feodalismi ja katoliku kirikut

Ülistati ratsionalismi

Ülistati loodust, paljud valgustaja uskusid, et inimeste hädad tulevad sellest, et inimesed kaugenevad loodusest

Humanism (nagu ka renessansis)

Deism – jumalakäsitlus. Kõrgem jõud on Jumal, kes on kõik loonud ja edasisse korraldamisse enam ei sekku.

Hariduse tähtsustamine

Ideede tähtsustamine
Valgustajad: - valgustasid kuningaid, ei teinud midagi praktilist
Locke – inimesed on sündinud vabana ning elasid üksteist abistades, seadusandev ja täidesaatev võim pidid olema lahus, kuninga kinnituseta ei tohi teostuda ükski seadus, maksud kehtestati parlamendi nõusolekul, pidas vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist, kritiseeris usulist tagakiusamist.
Hobbes – valitsejal lasus kohustus tagada alamate julgeolek, ühiskondliku lepinguga riigivõim, mis ohverdas senised vabaduse piiramatu võimuga valitsejale, kõik inimesed sünnivad võrdsetena, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast; monarhi kätte peab olema koondunud täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim.
Rousseau – toetas demokraatiat, arendas ühiskondliku lepingu teooriat, kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses, ideaalne riik pidi olema väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kirjutas palju inimese kasvatamisest. (kui sa pole valge täiskasvanud rikas mees, siis sa pole inimene)
Voltaire – ideaalne valitsemisviis on monarhia , inimesed on jagatud kahte klassi, uskus valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformeerida, inimesed ei ole võrdsed.
Montesquieu – ei pidanud vajalikuks kogu ühiskonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, looduslikud olud ja kliima määrasid seadused – soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas julgemad, väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat . Despootiat( hirmuvalitsus ) pidas halvimaks valitsemisviisiks. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahus.
Valgustatud absolutism:
Põhimõte – kuningas on saanud võimu rahvalt , mitte jumalalt, kuningas peab teenima riigi ja rahva heaolu.
Preisimaal –
Friedrich II reformid :
* reformid talupoegade olukorra parandamiseks: teokoormistele ülempiiri kehtestamine, kartulikasvatuse propageerimine, soode kuivendamine, uute külade rajamine
* usuvabadus
Austrias –
Joseph II reformid:
* pärisorjuse kaotamine * Kirik allutati enam riigivõimule, enamik kloostreid riigistati,
* hariduse edendamine (7-aastane koolikohustus)
* aadlid ja vaimulikud pidid makse maksma
* provintside omavalitsuste kaotamine
* usuvabadus
* ametlikuks keeleks saksa keel * inkvisitsioon kaotati
Venemaal:
Katariina II reformid:
* Suur komisjon , kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine
* liitis Baltikumi Venemaaga
* Poola jagamine
* pärisoriste talupoegade olukord halvenes
* Venemaa jagamine 50 kubermanguks , mis jagunesid omakorda maakondadeks
* aadlikogud
Absolutismi ja valgustatud absolutismi erinevused:
Valgustatud valitsejad pidasid oma peamiseks ülesandeks rahva teenimist ja üldise heaolu suurendamist. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, parandati talurahva olukorda, pöörati rohkem tähelepanu rahvaharidusele.
Kuigi monarhil on piiramatu võim, peab ta siiski rahvast teenima ja üldist heaolu suurendama.