Valgustusajastu (1)

Valgustusajastu
Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680 aastast kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteedi hülgamine.Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus.
Valgustajad olid haritlased ja filosoofid , kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned:

Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus

Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi

Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu

Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu
Kuulsamad valgustajad olid:
1) Rene Descartes,
2) C. L. de Montesquieu ,
3) F. M. Voltaire ,
4) J. J. Rosseau
Valgusperioodi tunnused on:
1) tehnika areng
2) uus mõtteviis
3) hariduse areng
Inglismaa valgustus:
Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Inglise filosoofia taotles keskaja skolastilise teaduse asendamist looduse uurimisega. Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid , siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment.Inglismaa muutus töotatud maaks , kuhu prantsuse haritlased sõitsid uude ideedega tutvuma
Prantsusmaa valgustus:
Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli Rene Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Temalt on pärit lause „Mõtlen, järelikult olen olemas“.
Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau
Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal.Vaatamata sellele levisid valgusideed kiiresti ja talupoegade olukord paranes
Voltaire:
Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja . Oma teostes naeruvääristas ta
mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku
kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse
ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose
„Filosoofilised kirjad“ avalikule põletamisele.
Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud „Kui harimatu
rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik“.
Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga
Friedrich II õukonnas.
Charles Louis de Montesquieu:
Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat „Pärsia kirjad“. Selles
raamatus saatsid kaks näiliselt mööda maailma rändavat
pärslast koju kirju, milles arvustati prantsuse seltskonnaelu, jätmata
kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga 1748 . aastal
ilmunud teos „Seaduste vaimust“.
Ta pooldas parlamentaarset monarhiat .
Jean Jacques Rousseau