o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisus
Inglismaal kujunes välja uus aadel, kelle rikkus põhines lambavilla müümisel Flandriasse. Kapitalism tõi kaasa hindade revolutsiooni. Suurenes kontrast vaeste ja rikaste vahel, vaeste laostumine. Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi.
pööramine (parfüümid, meigitarbed, vaibad, pits, siid, samet). Et toorainet saada, oli tarvis kolooniaid. 17. sajand oligi asumaade hõivamise periood. Sealt sai ühelt poolt toorainet ja teiselt poolt sai sinna ka tooteid müüa, kuigi Prantsusmaa seda ei teinud (polnud turgu). Prantsusmaa hõivas alasid PõhjaAmeerikas Kanada, Louisiana, Atlandi ookeanist kaugemale jäävad tänapäeva USA alad. Peale selle rajati kolooniaid Aasiasse IndoHiina (Vietnam, Kambodza, Laos, Tai). Absolutism ei valitsenud mitte ainult Prantsusmaal, vaid veel väga paljudes Euroopa riikides. Absolutismi polnud järgmistes Euroopa riikides Sveits ja Holland (vabariigid) ; Poola (nõrga kuningavõimuga monarhia) seal olid aadlikel suured privileegid ja kuningas sõltus aadlikest + kuningas valiti aadlike
Briti valitsus tunnitas ameerika kolooniate iseseisvust. Iseseisvunud oli 13 kolooniat osariiki. 1977 sai Stars and Stripes ameerika lipuks. 1777 Konföderatsiooni artiklid (Jorn Dickinson). Kuulutas maailmale, et on tekkinud uus riik ja rahvus the united states of america, mis on moodustanud konföderatsiooni. Need artiklid kehtesid u 10 a. 1787 Konstitutsiooniline Konvent. Eesistujaks George Washington. Hakati kirjutama täiesti uut põhiseadust. 17. sept 1787 (21. juuni 1788) USA konstitutsioon. Föderalistlik Partei Alexander Hamilton 1792. Esimene föderalistide partei eesistujaks. Antiföderalistid tahtsid näha, et osariigid suht iseseisvad. Demokraatlik-Vabariiklik Partei (Thomas Jefferson ja James Madison). Nõudsid kodanikuõiguste lisamist konstitutsiooni. 1884. a lõhenes partei. Üks osa parteist ühines tänapäeva moodsa demokraatliku parteiga. 1789 (1791) The Bill of Rights. Revolutsiooniline dokument, pressivabadus, koosoleku
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIMUELUS- uus ilmalik ideoloogia, valgus
18. Sajandil oli idarannikul juba 13 kolooniat ja inimesti oli seal juba 2,5 miljonit inimest. Kõrgeim võim oli Inglismaa kuningannale. Kohalikku võimu esindas kubener. Järjest tähtsamaks sai kohalik omavalitsus. Kolonistide sees kujunes välja ameerika rahvas ühtekuuluvuse tulemusena. Samuti hakkasid levima valgustusideed. Benjamin Franklin siis projekti Põhja-Ameerika kolooniate liitmise kohta. Iseseisvus sõda peeti 1775-1783. 1775 võitluses kolonistide ja indiaanlaste sündis USA lipp. Sõda lõppes 1783 Versille's rahuga, kus Inglismaa tunnistas 13 koloonia sõltumatust. 1787 vormistati USA põhiseadus, mille alusel USA oli liitriik ehk föderatsioon. 1789 valiti esimene president, kelleks sai Washington. USAs hakati ellu viima Montsquie võimude lahususe printsiipi. Parlamendiks oli kongress ja ta oli kahekojaline. Alamkoda oli esindajate koda ja ülemkoda oli senat. Presidendil oli nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht. Prantsuse revolutsioon 1789-1792
Kõik kommentaarid