TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Niccolo Machiavelli ,,Il Principe" Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: E. Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................3 NICCOLO MACHIAVELLI...................................................................................................... 4 NICCOLO MACHIAVELLI MAAILMAVAADE....................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 11 1http://www.hot
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll mida need arutlused täidavad on olulisus sõjaks ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist
International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Niccoló Machiavelli ,,Valitseja" Juhendaja: T. Varrak Tallinn 2007 Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on väga palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Arvatavasti sellest on tulnud ka termin makjavellism, mis tähendab vahendeid mittevalivat ja piiramatut isikuvõimu teostavat poliitikat
Niccolò Machiavelli oli poliitiline, mõtleja ja üks kaasaegse poliitikateaduse rajajaist; kirjanik ja dramaturg, Elu · Niccolò Machiavelli sündis Firenzes, Itaalias, isa Bernardo ja ema, Bartolomea Nelli kolmanda lapsena, õdede Primavera ja Margherita järel ning enne vend Tottot Suguvõsa hõbedasel vapil oleva sinist värvi risti igas nurgas on nael; chiavello tähendab itaalia keeles naela ja malchiavello "kurja naela", s.t naela, mis suudab enda eest seista. Aegade jooksul on nime edastatud erinevas kirjapildis, nt Malclavellus, Maclavellus, Macchiavelli.
VALITSEJA PÜHENDUS VALITSEJALE Kõik, kes soovivad valitseja heasoovlikku vastvõttu, esitlevad end asjadega, mis on neile kuuluvate hulgast kallimad või millest nad arvavad, et need talle enam meele järele on. See siis peaks tõestama Tema Kõrgeaususele seda, kui pühendunud isik on ning, et ta alistub täielikult Valitsejale ja pakub oma teeneid ilma igasuguste tingimusteta. Machiavelli ei leidnud oma varudest midagi sellist, mida anda Valitsejale peale oma teadmiste. Teadmised väljapaistvatest inimestest, nende ettevõtmistest ja uurimustest, mis on välja selgitatud nende põhjal. See teos peaks andma Valitsejale aimu, mida on ta tundma õppinud ja mõistma hakanud, läbides palju raskusi. Teost ei ole üritanud Machiavell ilustada, kuna ta tahab näidata kõike õiges valguses ja nii nagu see on. Et õppida
Essee Koostanud: Kadri Laur Rahvusvahelised suhted Niccolo Machiavelli Valitseja Käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud , mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamine, võidud ning uus võimule tõus. Dünastiad, ränded, sõjad- kõike seda käsitles Machiavelli olevikus. Näpunäited ja juhtnöörid , kui õpik valitsejale. Seda ma arvasin siis kui esimesed 10 peatükki loetud said
Valitseja Niccolo Machiavelli Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Niccolo Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Tema tuntud teos ,, Valitseja" on käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud, mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamised, võidud ning uus võimule tõus. Sõjad, ränded, dünastiad - kõike seda käsitles autor oma teoses. Peale seda, kui ma olin läbi lugenud ,,Valitseja" esimesed kümme peatükki,
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks
Niccolo Machiavelli “Valitseja” XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes. Paljud on kujutanud vabariike ja riike, mida pole eales nähtud ja mille tegelikust olemasolust pole kunagi kuuldud; ja et see, kuidas elatakse, on niivõrd kaugel sellest, kuida...
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli “MANDRAGORA” referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. „Mandragora“ 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12
Machiavelli tees ,,Eesmärk pühitseb abinõu" tähendab seda, et eesmärk tuleb saavutada vahendeid valimata. Selle teesi kohaselt ei oma tähtsust kasvõi ebamoraalsed viisid, mille abil tahe võidakse saavutada. On siiski kaheldav, kui kindlameelselt sellest juhtmõttest kinni peaks pidama. Kui kõik inimesed tegutseksid põhimõtte järgi, et ühe eesmärgi nimel kõik muu unarusse jätta, valitseks arvatavasti täielik kaos. Sellisel juhul poleks ühiskonnas enam eetikal ega reeglitel mingit kohta. Neid võiks siis sama hästi mitte ollagi. Kuid kui nendest vabaneda, oleks raske leida üldse mingisugust kohta sõnale ,,inimühiskond". Oleks vaid ,,inimene" või, veelgi sobivam, ,,inimloom", sest igaüks sammuks isekalt vaid enda tuleviku suunas, astudes möödaminnes hoolimatult teiste peale. Peale selle võib ainult üht kindlat eesmärki silmas pidades üle astuda ka enda põhimõtetest, mis on minu arvates väga vale. Siinkohal võiks tuua loendamatult näideid pol...
Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliselt ühendatud valitseja pärisvaldus(t)ega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli "MANDRAGORA" referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. ,,Mandragora" 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12
alamatele kuuluvat või seda, mis kuulub teistele; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde. Teistele kuuluva kulutamine tõstab sinu reputatsiooni. Arukas on leppida ihnuskoi mainega, sest heldus viib nii põlguse kui vaenuni. Selles olen temaga ühel nõul, et tuleb olla säästlk ja ei tohi jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde, sest rahavas ei armasta kitsit valitsejat ja seda mainib ka Machiavelli. Kuid väide heldus on kajulik ei ole õige ,sest rahvas vajab valitseja tuge nii materjalselt kui ka vaimselt. Kui valitseb tööpuudus ja nälg siis eeltatakse, et valitseja võtab ette midagi selles osas, kas alandab makse või jagab rohkem rahalist toetust. Kui valitseja ei suud rahvale meele pärane olla võib ta põlu alla satuda, kuid ainult mitte rahulolemattuse tõttu vaid ka tema eluviiside pärast. Selle kohta on kirjutatud 19
More'i Utoopia ja Machiavelli riik ,,Ideaalne on see, mida tegelikult pole. Ilma loodusteaduseta ei saa kunagi mõista filosoofiat, ideaalset ilma reaalseta. Ideaalne on selleks, et selle poole püüda, on eesmärk. Ja ideaalne riik on eesmärk, mille poole maksab püüelda..." lausus kord Karl Ristikivi ja kui tahes palju otsida põhjuseid, miks maailm muutub ja riigid arenevad, pole leida paremat vastust kui see, et nad püüavad samastuda täiuslikkusega, mille endale mudeliks loonud.
" Erasmus lähtub elu dialektikast, muutumisest ja uuenemisest. Narrus, mis tunnistab oma rumalust ja suudab ennast kõrvalt vaadata, polegi enam nurrus. Kirjanik säilitab usu inimesse ja humanismi väärtustesse. Baldassare Castiglione (1478-1529) ,,Õukondlane" dialoogivormis proosatraktaadis, on antud pilt täiuslikust inimesest, kelles langeb kokku füüsiline ja vaimne harmoonia. Armastuse täiust kehastab platooniline lemme kui inimest õilistav ja ülendav tunne. Niccolo Machiavelli (1469-1527) oli Firenze ajaloolane ja poliitik, kes rõhutas oma traktraadis ,,Valitseja" inimese kirgi ja puudusi. Analüüsis erisuguste riigikondade olemust ja jagad Itaalia valitsejaile õpetusi. Tema teesile ,,Eesmärk pühitseb abinõu" tuginedes võib poliitikategelane õigustada ka kuritegusid. Lubatud on kasutada kõige alatumadiki võtteid- pettust, julmust ja reetmist-, kui see ainult riigile kasuks tuleb.
Van Schendelen, Rinus. Ch 8 'Lobbying and EU democracy', Machiavelli in Brussels (Amsterdam, 2005) pp. 311-350. LOBITÖÖ JA EUROOPA LIIDU DEMOKRAATIA Demokraatia kriteeriumid Lobitööd Euroopa Liidus (edaspidi EL) on sagedasti ja avalikult kritiseeritud selle nn kahjustavate mõjude üle EL demokraatlikule funktsioneerimisele. Erinevate riikide massimeedia on teinud avastusi, et eu lobitöö fenomen tekitab inimeste seas kriitikameelsust
loogiline, neid poleks muidu kuhugi mahutada, peab välja saatma. Muidugi on neil seal hästi mõeldud tulevikule, see, et iga inimene saab talupidamise hariduse, et kõik saaks aidata, kui midagi nt viljaga juhtub, on väga hea idee. Samuti on väga hea Utoopias see, et igaüks saab tahtmise korral omandada teadust ja kui sa seda ei taha/ei oska, siis võib hoopis rohkem tööd teha. Muidugi on see esimene ja viimane valik, mis sa saaksid ise teha Utoopias. Parema meelega elaksin ma Machiavelli loodud maailmas, kuna seal saab inimene vähemalt täisväärtuslikult inimene olla. Niipalju, kui sealt lõigust aru sai, pole sealne inimene pandud elama sellist elu, nagu ,,Utoopias". ,,Vürstis" oli inimene väga sarnane tänapäevaga. Ma ei ütle, et praegune kord on perfektne, kaugel sellest. Minu arust aga oleks Utoopias elamine veelgi hullem, kus kellelgi pole vaba tahet.
*Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid.Ideaali saamiseks ei saa välistada pettust, mõrvu ja reetmist. Moraalist mittehooliv poliitika on tuntud makjavellismi nime all. Erasmus Rotterdamist Oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas. Oli kriitiline vaimulike ja kirku, ka paavstide pahede vastu. Ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust
UUSAJA FILOSOOFIA Niccolo Machiavelli (1469-1527) 1. Mis sajandil ja kus Machiavelli sündis? V: 15. sajandil Firenze 2. Mis maa luuletajate, filosoofide ja ajaloolaste teostega oli Machiavelli tuttav? V: Vana- Rooma ja Vana-Kreeka 3. Kes oli Machiavelli isa ametilt? V: jurist 4. Mis küsimustega tegeles Machiavelli Firenze vabariigis? V: välispoliitiliste ja sõjaliste küsimustega 5. Kelle vastases vandenõus osalmise eest kaotas Machiavelli oma ametikoha? V: Medicite vastases vandenõus 6. Millisest linnast pidi Machiavelli poliitilistel põhjustel lahkuma? V: Firenze 7. Millise linna ajaloo kirjutas Machiavelli? V: Firenze 8. Kelle vahel toimusid Itaalia sõjad Machiavelli ajal? V: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel 9. Kuhu on Machiavelli maetud
kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. N.Machiavelli- Niccolò di Bernardo dei Machiavelli 3. mai 1469 Firenze 21. juuni 1527 Firenze oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. Niccolò Machiavelli sündis tuntud juristi Bernardo di Niccolò Machiavelli ning tema abikaasa Bartolommea di Stefano Nelli teise pojana. Machiavelli perekond võis pärineda Toskaana valitsejate soost. Machiavelli elu võib jagada kolmeks perioodiks, mis vastavad ajastutele Firenze ajaloos. Tema noorusajal oli Firenze võimsa Medici dünastia võimu all. Medicid langesid 1494, samal
Eesmärk pühitseb abinõu Niccolo Machiavelli teesiga nõustumine või mittenõustumine sõltub olukorrast kus ja kuidas seda tänapäeval kasutatakse. Kui Machiavelli eelkõige käsitles selle all siiski poliitilisi eesmärke, siis tänapäeval võib sellele teesile toetumist leida mitmetes eluvaldkondades. Poliitika on valdkond mida on läbi aegade peetud üheks kõige räpasemaks. Kas poliitilised eesmärgid on alati õilsad ning mille täide saatmisel andestatakse kõik patud , on omaette küsimus. 20. Sajand Euroopas on meile näidanud milliseid pettusi oldi valmis korda saatma võimule pääsemiseks. Selle tagajärgedeks on olnud sõjad ja rahva
igaühe osalemist seadusandluses. Ent nagu Montesquieu, ei uskunud Rousseau, et tänapäevast monarhiat nagu Prantsusmaa on võimalik muuta vabariigiks: vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud. + arutlus inimeste ebavõrdsusest Machiavelli Machiavelli ideed: o Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on
Rollide vaheldumine elu kõiksuse taustal. Analüüsib üksikasjalikult söömise ja joomise jadasid. Kirjanduse karnevaliseerimine. Ametliku kultuuri lagundamine naeru abil on oluline. Itaallane Balthassore Castiglione "Õukondlane" (1528) esseistlik teos, annab ideaalsete õukondlaste kujundi ja siit kujunevad ka nende ideaalid. Oluline on selles Pietro Bemto kõne. Pietro oli luuetaja, Petaraca luuletajaskonna esindaja, armastus hingelis-vaimne tunne. Itaallane Niccolo Machiavelli (1469-1527) oli tähtis itaalia ja euroopa mitte ainult kultuurielus, aga ka poliitikas. Elas Firenzes. Oli poliitikas üsna kõrgel kohal. Kuna sealgi oli palju kultuuritegelasi, siis ta pagendati Firenzest ja kirjutas mitu teost. "Valitseja" ("Principe") (1512; ee.k. 1993) julgete mõtetega teos. Filosoofiline teos, kuid annab ka teatavaid dilemmasid ühiskonnas, sügavad analüüsid inimestest ja võimust. Kultuuri eriti ei puuduta. Sellest on tulnud termin makevellism(?) püüdleb
Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj Kopernik jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani alue heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile.
pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine Cicero valitsejaideaal + Itaalia valitsejapeeglid valitsemine on võimalus teenida oma rahvast, au, kuid ka koorem eristada tuleb sõpru ja meelitajaid peab ennast harima ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus sõda vaid äärmisel vajadusel elada kokkuhoidlikult, mitte tõsta makes hea valitsus = hea valitseja ja head seadused ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas halb riigi huvi teooria Machiavelli teooria hea riigi huvi teooria Tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid Enamasti on moraalne käitumine kasulik Rõhutab riigimehelikku tarkust (oskus laveerida õigluse ja kasulikkuse vahel) Alusvoorus on tarkus, mitte õiglus praktika Richelieu positiivsete seaduste eiramine riigi huvides tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi valitseja huvi = avalik huvi tavainimeste huvi ebakõlas avaliku huviga Friedrich II
In this time, this game is advanced a lot and I am too. Also I belive that I have lonf way to go. I hope to play basketball in my future and I will do anything in the name of this. Maybe one day I will play in NBA or other big basketball club. ,,If the will is strong, there can be major obstacles." (Niccolò Machiavelli) KASUTATUD ALLIKAD: Socrates http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/sport (28.05.2011) Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Basketball (28.05.2011) Niccolo Machiavelli http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/niccol%C3%B2_machiavelli (28.05.2011)
1372 valmis torn täielikult Pisa torn · Kellad 7 nimelist kella Iga heliredeli noodi jaoks üks kell Pisa torn · Kõrgus madalaim: 55,86m Kõrgeim 56,70 m 296 astet. Santa Croce kirik · Ehitus 1294 a 1443 pühitses paast Eugene IV Santa Croce kirik · Märkimisväärne 16 kabelit Matusemonumendid · Kuulsate inimeste hauad Michelangelo Galileo Galilei Niccolo Machiavelli Püha Peetruse väljak · Vatikani peaväljak · Püha Peetruse Basiilika · Ehitati 1656-1667 · Dooria sambad Püha Peetruse väljak · Obelisk · Kaks purskkaevu Rooma Panteon · Ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis · Kõigi Antiik-Rooma jumalate tempel · Ehitati u 115-125 pKr · Antiikaja suurim kuppelehtis · 43 m kõrge · Vanim kupliga ehtis Rooma Panteon · M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT
Absolutism polnud mõistagi kõikjal ühesugune ja aja jooksul muutusid ka selle üldised suundumused. Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoneerimist ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutismiteooriate ajalooline areng Teooria tekkimise eeldused 16. sajandil Niccoló Machiavelli 3 Absolutismi teooria tekkis varauusajal, kui moodustusid esimesed rahvusriigid ja senine ühiskonnakorraldus hakkas lagunema. Et humanism oli senisest tunduvalt enam esile tõstnud inimest, usk Jumalasse hakkas muutuma kõikuvamaks ning feodaalsüsteem ei suutnud ühiskondlike ja majanduslike muutustega kuigivõrd kohaneda, siis hakati otsima uut korraldust, millega uusaegset riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. 16
Uurimistöös üritan selgusele saada, mis olid sõja tegelikud põhjused ning kas realismi põhitees, et tugevam võidab, peab alati paika. Töö on jaotatud sisuliselt kolme ossa: teooria tutvustus, Gruusia sündmuste kirjeldus ning analüüs realismi vaguses. 2. Ülevaade realismist 2.1 Teke ning ajalugu Klassikaline realism on näidanud fundamentaalset mõtete ühtsust juba peaaegu 2500 aastat. Selle peamiste pooldajate Thukydides, Machiavelli, Carl von Clausewitz ja Hans J. Morgenthau juurdlevad korra, õiguse ning sise-, regionaalsete- ning rahvusvaheliste tasandite muutuste üle (Waltz, 2008). Kõige esimeseks ralismi algeks võib pidada kunagises Hiinas (sel ajal Wu riigis) Sun Tzu umbes 6. sajandil eKr kirjutatud sõjataktika raamatut, mis koosneb kolmeteistkümnest peatükist, millest igaüks on pühendatud erinevale lahngutegevusele. Teos teeb selgeks, et kui tegemist on elu ja
Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus) R. Descartes : mos geometricus- mehaaniline maailmapilt I
14 Aristoteles (4. saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Aristotelese retseptsioon keskajal. Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj.): a. poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias Machiavelli ideed : Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim
5. Kes on Boccaccio? Mis on tema tippteos? Miks on see teos oluline? 6. Mis on ,,Dekameron"? Kolme novelli lugesid, aga millest see raamat on? Kes neid novelle jutustavad? Miks? 7. Mis on reformatsioon? Miks see aset leidis? Kes oli võtmefiguur? Kuidas mõjutas see kirjandust? 8. Thomas More ,,Utoopia. Pead teadma ,,Utoopia" sisu. Pead oskama kirjeldada saart. Peaksid omama ka arvamust, kas selline ühiskond toimiks. Miks? 9. Pead teadma, kes on Machiavelli, mis on tema kuulsaim tsitaat. Pead oskama tema tsitaati lahti seletada. 10. Millised romaaniliigid olid levinud? Oskad neid romaaniliike kirjeldada. 11. Kes on Cervantes? Pead oskama jutustada ,,Don Quijote" lugu. 12. Mis on commedia dell'arte? Kes olid selles põhitegelased? Kuidas jaotusid näitlejate rollid? Milline mõju oli sel teatril hilisemale Euroopa teatrile? 13. Miks ja kelle tõttu õitses Inglismaal teater? 14
· Aristoteles (4. saj eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm · Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj): poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid; need kogukonnad peaksid elama harmoonias · Stoik Cicero (1. saj eKr): riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks · Niccolo Machiavelli (1469-1527): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve; need on loomupärases konfliktis; nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine; selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 1 3
Vasco da Gama – jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni Amerigo Vespucci – tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud „India“ oli tegelikult täiesti uus maailmajagu – Ameerika 1492.a – Kolumbus avastas Ameerika 1519 – 1522 – portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem, Galileo Galilei- teleskoop, Leonardo Da Vinci, Michelangelo Buonarotti, Machiavelli – filosoof, poliitik, Johannes Gutenberg- trükimasin, Dante Alighieri-kirjanik. Henry 8. Reformatsioon põhjused ja tulemused. Protestantlikud usulahud. Põhjused: riigivalitsejad tahtsid vabaneda paasti võimu alt, vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks, induligentside müümine. Tulemused: reformatsioon edukas, tekkis katoliku kiriku vallandamisel vastureformatsioon
Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist hirmu Ka valitsejate vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved Kaastundlik, soovid on rahuldatavad Varauusaegne areng: kolm uut suunda Ühiskondlik inimene Kodanikuhumanism (nt N. Machiavelli “Discorsi”) Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses, õnn kogukondlik Sõltuv: asjadest, tunnustusest, teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks Individualism (nt Michel Montaigne) Õnnetu, kuna ei suuda soove rahuldada, sõltub võrdlusest, ei tunne iseennast.
keskmes Jumala asemel inimene humanistlikele veendumistele leiti tuge antiikkultuurist Eeldused: mõtte muutus, jõukuse kasv, pillamine, iseseisvad ja jõukad kaubalinnad, paavsti võim nõrgenes Iseloomulikud jooned: tähtsustati maist elu, inimene kui isiksus, hinnati isikupära, loomingulisust, elu muutub ilmalikumaks, ideaalinimene (haritud, mitmekülgne Leonardo da Vinci) Itaalia kirjandus: (Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia") Petrarca, Boccaccio ,,Dekameron" Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus. Teos ,,Valitseja" valitseja ei kasutanud ainult ausaid ja õiglasi meetodeid, ideaaliks ühtne Itaalia riik. Makjavellism- moraalinormidest mittehooliv poliitika, ta ei idealiseerinud seda, vaid pidas paratamatuks. Vahendeid valimata saavutada eesmärk. 1440- Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Trükikunst hakkas kiiresti levima Euroopas. Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) doktor, oskas paljusi keeli
omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. - Paavstilik dekadents sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust erinevatelt kaasaegsetelt humanistidelt: - utopism. Thomas More ,,Utoopia". Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine, tõeline aadellikkus seisneb voorustes. - Erasmus ,,Kristliku printsi kasvatamine" klassikaline humanistlik voorusõpetus. - Machiavelli ,,Valitseja" alternatiivne voorusõpetus. Viimased kaks samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. Kirjutatud samal eesmärgil (saada õukonnas tööd). 4) Machiavelli voorusõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks on vajalik: oma staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine ,,suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste ,,voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne
111827RIRIB Mõlemal teoorial olid oma kõrghetked, kuid maailm on pidevas muutuses, mistõttu ei suuda olemasolevad teooriad kõike toimuvat seletada. See on üks peamisi realismi kriitikaid. Rahvusvahelised organisatsioonid hakkasid maailma juhtima ning enam ei olnud rahvusvahelisel areenil ainult riigid. Kriitikud väidavad, et neorealism on liiga kitsa suunitlusega. Tähelepanuta jäävad majandus, inimloomus ja sisepoliitika. Lisaks väitsid kaks traditsioonilise realismi rajajat Machiavelli ja Thucydides, et struktuurset elementi ei saa üksi kasutada, sest see ei ole piisavalt adekvaatne ning vajab toetuseks teisi realismi dimensioone. (Forde, 1995.) Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad teooriad väidavad, et maailmas valitseb anarhia, konfliktid on rahvusvahelistes suhetes vältimatud, peamisteks toimijateks on riigid ning võim on peamine vahend eesmärkide saavutamiseks. Samuti kasutavad mõlemad teooriat
Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss, kompositsioon-paigutus, ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid), looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, kompositsioonid, reeglites on nii tõde kui ka ilu Jan van Eyck(1380-1441)/Hubert van Eyck- madalmaad, perspektiiv ei oleveel täiuslik, ese ja isik väga täpselt joonistatud, teemad kiriklikud *Genti altar(1432 suur tiibaltar)- Saint
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
kõnepidamise ja suhtlemise viis. Novell ja sonett olid zanrite uue süsteemi esimesed lülid. Dante Aligheri(1265-1321) - "Jum9alik komöödia", "Uus elu", "Pidusöök" Francesco Petrarca (1304-1374) - "Aadressita kirjad", "Laulude raamat", "Africa" Giovanni Boccacio (1313-1375) - "Dekameron", "Fimmetta ehk Eleegia madonna Fimmettale" Marthin Luther (1469-1536) Saksa keelne Piibel Rotterdami Erasmus (1469-1536) "Narruse Kiitus" Niccolo Machiavelli (1469-1527) "Valitseja" Thomas More (1478-1535) "Utoopia" François Rabeliais (1494-1553) "Gargantuna ja Pantagruel" Miguel de Cervanties (1547-1616) "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" William Shaksepeare (1564-1616) "Romeo ja Julia", "Hamlet", "Kuningas Lear" ja "Othello" Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades. Populaarsemaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal
siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. * Hakkati rohkem kirjutama teoseid, komöödiaid, draama näidendeid jpm. Suurkujud * Giovanni Boccaccio (1313–1373) * Alessandro Botticelli (1444–1510) * Dante Alighieri (1265–1321) * Leonardo da Vinci (1452–1519) * Filippo Brunelleschi (1377–1446) * Albrecht Dürer (1471–1528) * Michelangelo (1475–1564) * Raffael (Raffaello Santi1483–1520) * Niccolò Machiavelli (1469–1527) Tuntum looming ja teosed * “Dekameron” * “Jumalik Komöödia” * “Püha õhtusöömaaeg” * “Hamlet” * “Romeo ja Julia” * “Kolm graatsiat” * “Naine looriga” Pildid Aitäh, et kuulasid minu ennekannet !
3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad ja pärilusprobleemid, kuhu kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Hapsburgid, kes omakorda läksid tülli. Sekkusid veel Inglismaa ja Türgi. Sõjardpaavstid Lahendus: Utopism radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, kus puuduvad pärilikud aadlid, tõeline aadellikkus seisneb voorustes. Voorusõpetus Erasmuselt Alternatiivne voorusõpetus Machiavellilt 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärgiks Gloria ja fama(kuulsus) -> vajalik oma staatuse ja riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik. Vooruslik valitseja saavutab eesmärgid, kontrollide saatust Machiavelli voorusõpetus erineb sellest, et ta leiab, et valitseja ei tohiks olla 100%
kellegi teise meelevallas. Ori peremehe meelevallas, tegutseb peremehe tahtel ja heaks. Kuigi peremees ei pruugi orja palju käskida-keelata, on tal õigus tema ellu iga hetk sekkuda. See muudab orjad orjameelseks neil puuduvad oma initsiatiiv, pikaajalised eesmärgid ning lõpuks ka väärikus. Rooma ajaloolaste kirjeldused: * Vabariigis on kodanikud vooruslikud (patrioodid). * Ainuvalitsuse tingimustes kodanikuvoorusel ning suurtel tegudel enam kohta pole valitseb orjameelsus. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimeste jaoks on suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis. Ent vabariik püsib vaid niivõrd, kui selle seadusi täidetakse eeldab kodanikuvoorust. 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas. Tavaliselt vabariigid manduvad ajas, v.a Rooma, sest seal olid: 1)
Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust humanistidelt: * Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine( tõeline aadellikus seisneb voorustes). * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. "Valitseja" 1513 (ilmus 1532). Viimased 2 samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes
Giovanni Boccaccio (1313-1375) - kirjutas novelle - huivtus antiigist - kohtus suursuguse daami Maria d'Aguinoga, kellest sai inspiratsiooniallikas (loomingus kutsus ta teda Fiametta nime all) - arendas erilist jutlustajasoont - ''Fiommetta ehk Eleegia madonna Fiammettale'' õnnetu armastuse lugu; esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopas - ''Dekameron'' tõi kuulsuse ning pani aluse Itaalia ilukirjandusliku proosa arengule Niccolo Machiavelli (1469-1527) - ajaloolane, poliitik - ''Valitseja'' räägib inimeste kirgedest ja puudustest - analüüsis riigikordade olemust ning jagas valitsejatele õpetussõnu - ''Eesmärk pühitseb abinõu'' kõige alatumadki võtted on lubatud, kui need riigile kasuks tulevad SAKSAMAA: Martin Luther (1469-1536) - 1517. kõigi pühakute päeval naelutas ta Wittenbergi peakiriku uksele 95 teesi, milles paljastas ta paavstikiriku kuritarvitusi eesmärgiks rahvale
armastatud ilmne vastuolule Erasmusega heldus,halastus 5.Erasmuse juhised valitsejale Valitsemine on võimalus teenida oma alamaid, mitte ainult õigus, vaid ka kohustus. Hea valitseja sekkub inimeste ellu võimalikult vähe ja ei tõsta makse vaid elab kokkuhoidlikult, sõda peab ainult äärmisel juhul, sest eesmärgiks on stabiilsus ja rahu. Tähtis on teha vahet sõpradel ja meelitajatel 6.,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. Halb riigi huvi Machiavelli eesmärk põhjendab abinõu, kasulikkus on absoluutne mõõt, mille ka hinnata riigi huvi. Hea riigihuvi tunnistab, et valitseja suhtes toimivad teised moraalireeglid, ent rõhutakse, et moraalne käitumine on siiski enamasti kasulikum. Rõhutakse riigimehe tarkusele, mis õpetab tal käituma vastavalt olukorrale kas õiglusest või kasulikkusest. Kardinal Richelieu kasutas head ,,riigi huvi" ära, sõnastades, et valitseja huvi
Mirjam Pikki 10 b. Renessans! Renessans jaguneb minu jaoks kaheks: kirjandus ja kunst. Mõlemad on väga tähtsaks ja ilma nendeta ei saaks. Renessans on üldiselt muutnud meie kõigi elu ja peaksime olema väga tänulikud kirjanikudele ning kuntsnikele, kes sel ajal elasid. Renessansi ajaga tuleb mulle meelde kohe kirjandus ja loomulikult ka kuulsamad kirjanikud ja nende teosed. Nüüd ma räägingi kuulsamatest kirjanikest ja nende teostest sellel ajal: · Dante Alighieri(1265-1321)- oli üleminekuaja luuletaja, kes kirjutas järgmised teosed:,,Uus elu"- Dante esimene autobiograafiline teos, ,,Pidusöök"- iselaadne keskaja entsüklopeedia, ,,Jumalik komöödia"-Dante peateos. · Francesco Petrarca(1304-1374)- Itaalia humanismi üks suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Francesc...
"perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. saj. humanistide poolt: Stoik Cicero (1. saj. eKr): "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Machiavelli ideed: o Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
