Select one: True False Question 12 Üldise hinnataseme tõus muudab kodumaised tooted välismaiste suhtes kallimaks, tuues kaasa kogunõudluse ( Complete AD, aggregated demand Mark 1.0 out of 1.0 ) kõvera nihkumist üles paremale. Select one: True False Question 13 Kogupakkumine langeb, kui Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 jõustub seadusemuudatus, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk töötajad soovivad rohkem vaba aega elanikkond on hakanud oluliselt rohkem investeerima kütuse hind maailmaturul kasvab oluliselt tootmise efektiivistamine tõstab tootlikkust
ARVESTUSTEST 9.2 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (15 punkti 15st, hinne 10/10st) 1. Allpooltoodust väljendab pöördvõrdelist sõltuvust: a. Tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu seos b. Investeerimiskulutuste ja intressitaseme seos c. Säästmise ja tarbimismäära seos d. Investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos e. Kõik valed 2. Investeeringute mahtu mõjutab: a. Intressimäär b
$UYHVWXVWHVW 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPD Ź$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV RJXQ}XGOXVH $' N}YHUDQLKNXPLQH . .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOPLV SDUHPDOHHLVDDSHHJHOGDGD /}SHWDOHYDDWXV +LQQH 9DOLNV ...
$UYHVWXVWHVW 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPD Ź$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV .XLNlVXWDWDYWXOX ', YlKHQHEVLLVPXXGH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOPLV Y}UGVHWHWLQJLPXVWHNRUUDO /}SHWDOHYDDWXV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD ...
laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++- NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk
ARVESTUSTEST 9.1 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (punkte 17/19st, hinne 8,95/10st) NB! Kaks vastust on valed 1. Kui riik karmistab keskkonnakaitse nõudeid, kutsub see esile: a. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke paremale b. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke vasakule c. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikutele ja AD kõvera nihke vasakule d
tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele IV LOENG I OSA. Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis. Kogunõudlus AD (aggregate demand) näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi. Kogunõudlusel on neli komponenti: C - tarbimine I - investeeringud G - valitsuse kulutused (X-M) netoeksport ehk eksport - import
koguprodukti. Alates 2008. aasta II kvartalist läks Statistikaamet üle aheldamise meetodile. Aheldamise meetodi puhul ei ole fikseeritud baasaastat — aluseks on arvestusperioodile eelnenud aasta. Uus metoodika parandab rahvamajanduse arvepidamise kasvunäitajate kvaliteeti. SKP JA RKP arvutamisel kasutatakse kolme meetodit: 1) Tootmise meetod 2) Tarbimise meetod 3) Sissetulekute meetod ehk saadud tulu. 8. Majandustsüklid. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Majandustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, mis avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse ning inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja, mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris. Neid tsüklilisi kõikumisi võib perioodi pikkuse järgi jagada: • Pikad äritsüklid, mis teooria järgi peaks tekkima iga 40 – 60 aasta järel, mille põhjustajaks on innovatsioonipuhangud. Nt
rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu mõnevõrra madalam, kuid ületab veel lisakulu. Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. Negatiivse piirkasulikkuse piirkonnas tarbimist jätkates väheneb tarbija koguheaolu (kogukasulikkus). 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogupakkumine ületab kogunõudluse? Millistel tingimustel vajab eelnimetatud olukord riigipoolset sekkumist ja milles võiks see seisneda? Majanduse kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Majanduse kogupakkumine on rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Pakutakse rohkem kui on nõudlust. Tekib hinnataseme tõus ehk inflatsioon. Pakkujaid on
Näiteks hinnad-palk-hinnad spiraali puhul hakkab kõigepealt nõudluse kasv kergitama hindasid, mistõttu tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varjatud inflatsiooni puhul on tegemist püsiva hinnataseme juures hüviste kvaliteedi,
Completed on neljapäev, 4 mai 2017, 9:38 Time taken 1 day 10 hours Grade 10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Nõudlusin atsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Question
• Võimaldab hinnata erinevate SKP ... SKP deflaator=SKPnominaalne/SKPreaalne SKP ja heaolu: • SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu • Varimajanduse ja natruaalmajanduse eksisteerimine • Kõiki teenuseid ja elukvaliteeti ei ole võimalik mõõta • Kaupade kvaliteet ei ole mõõdetav • SKP ei peegelda hüvede jaotust ühiskonnas • SKP ei peegelda välismõjusid Kogunõudlus ja kogupakkumine Graafikul P- üldine hinnatase, inflatsioon Graafikul Q- SKP, suurenemine tähendab majanduskasvu AS- kogupakkumine AD- kogunõudlus AD=C+I+G+NX Kasutatav tulu=kogutuli-kogumaksud e. Y-T Tarbimisfunktsioon: C=C(Y-T) Tarbimise piirkalduvus MPC (näitab muutust kasutatava tulu üheühikulise kasvu korral, on võrdne tarbimisfunktsiooni tõusuga): c=MPC=C/Y Investeering=füüsiline-, inim- ja sotsiaalkapital
Ameerikas odavamaks vorreldes Euroopa omaga. Noudlus importkaubale vaheneb (suureneb Ep). Kover nihkub paremale. 6. VALITSUSE KULUTUSED – kui valitsussektor suurendab oma kulutusi toodete ja teenuste ostmiseks, siis kogunoudlus touseb. Sama efekt on ka riiklike tulusiirete (maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ka ettevotetele ja nende suurimaks osaks on sotsiaalkindlustusmaksed) suurndamisel. Kover nihkub paremale. Teema 8 Pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: • pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud); • finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud ettevõtete investeeringuteks, selle teeb võimalikuks laenuprotsendi paindlikkus
sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. 15. SKP deflaator- (kaudne hind deflaatorit SKT) on näitaja hinnatase kõigi uute, nii kodumaiselt toodetud viimases kaupade ja teenuste majandust. SKT seisab sisemajanduse kogutoodang , koguväärtus lõplik toodetud kaupade ja teenuste selles majanduses kindlaksmääratud aja jooksul. Arvutamiseks kasutatud valemid deflaatorit on: 16. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine , investeeringud , valitsuse kulutused ja puhaseksport. Kogunõudlus– rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel.
SKP muutus > kulutuse muutus alati on nii. Toimib multiplikatsiooniefekt ning seepärast see ongi nii. Iga järgnev muutus on väiksem kui eelmine. Kulumultiplikaator_1/(1-MPC) Reaalses majanduses mõjutavad ka import ja maksud. Näide: Antud: C=400+0,8Yd I=200 G=300 X-M=15 T=5 Lahendus: C=400+0,8(Y-5) (kasutatav tulu = kogutulu maks) Y=400+0,8Y-5*0,8+200+300+15 0,2Y=911 Y=4555 m=1/(1-MPC)=1/MPS=1/0,2=5 (multiplikaator on see) I=20 SKP=I*m SKP=20*5=100 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine Rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida mahandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel (ceteris paribus). Kogupakkumine rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad müügiks pakkuda igal hinnatasemel (ceteris paribus). Lühiperioodi kogupakkumine on graafiliselt positiive tõusuga joon ja pika perioodi kogupakkumine vertikaalne joon. Vt. joonis 12.4 Sellest teemast osata: oska tasakaalukulusid/-tulusid arvutada,
võimeline planeerima oma tulusid ja kulusid kogu eluks. Investeering- esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv Investeeringu piirefektiivsus(IPE)= laenutulu/investeering*100 Investeeringunõudlust mõjutab: protsendimäär, äriline usaldus ja tulevikuootused, tootmistegurite hindade muutused, inflatsioon, tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega, maksupoliitika, rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid Kogupakkumine-ettevõtte poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk Kogutoodangut mõjutavad tegurid: töö tootlikus, üldine palgatase, tootmiskulude suurenemine Inflatsiooni liigid: *avalik inflatsioon-turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises * varjatud e allasurutud inflatsioon- hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Võib liigitada veel nõudlusinflatsioon, pakkumis-(kulu-)
AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ATC-keskmine kogutulu ATCmin-minimaalne keskmine tulu Töö piirprodukti tulu AVC-keskmine muutuvkulu kus L on töötajate arv Piirprodukti väärtus C-tarbimiskulutused C=MPC-tarbimise piirkalduvus
o maksud ja inflatsioon o seadusandlus ja kontrollorganite tegevus o usaldus riigi vastu ja kohalike omavalitsuste rolli tugevdamine (võõrandumine riigist) o Varimajanduse mõjud: o riigieelarve tulud väiksemad o ebaaus konkurents o tööturg mõju sotsiaalsele kaitsele o statistilised makroökonoomilised näitajad halvemad o maksumaksjate moraal III loeng, kogunõudlus ja kogupakkumine o Kogunõudlus (AD) on defineeritav kui majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasandil osta soovitud kogutoodangu hulk o Miks on tegemist langeva kõveraga: o nihe mööda kõverat: o intressi mõju o rikkuse efekt o välismaiste ostude mõju o kogunõudluse komponendid: o tarbimine
I=kodumaised koduinvesteergud (Kui ei ole rahval raha,ei saa ka investeerida) G=valitsuse kulud (34%) X= eksport M= import (masinad, seadmed) 3) Regionaalökonoomika mõiste Regionaalökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna majanduse olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. Regionaalökonoomika käsitleb majanduse arengut regioonide ehk piirkondade lõikes. 4) Kogunõudlus/kogupakkumine C I G (x-M) I-investeeringu muutused G-valitsuse muutus(rahaliselt) Vastata küs. Õppida (eksamiks) (x-M) impordi muutus(muudatus kaubandus partnerite majanduses) Kogunõudlus (AD)- näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud Hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja
SKP, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta)hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse hinnaindeksina, kasut.jooksva perioodi kaubakogust. Selle koguse maksumust võrreldakse jooksvates ja baasperioodi hindades 16.Kogunõudlus-kogupakkumine. Kõver Kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitused ja välissektor Kui üldine hinnatase tõuseb siis inimeste taskus või pangas olev raha odavneb- kahaneb selle ostujõud. Seetõttu on ka kogunõudluse kõver alanev Kogupakkumine- ettevõtete( majapidamiste ja valitsuse) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil
Parandage vale väide õigeks. 2. Negatiivse SKP lõhe olemasolust annavad tunnistust suurenev tööpuudus ja langev tulutase. ÕIGE 3. 4. a) ülikooli poolt raamatukokku ostetavate raamatute maksumus b) trükikoja laos olevate raamatute maksumus c) eraülikooli arhiivides hoitavate rariteetsete väljaannete maksumus d) eraisiku koju ostetavate uute raamatute maksumus 5. Inflatsiooniline majanduskasv tekib juhul, kui a) tehnoloogiliste täiustuste tõttu tööviljakus suureneb ja kogupakkumine kasvab b) raha pakkumine kasvab c) streigiähvarduste survel tõstetakse ettevõtetes palku d) ettevõtetevaheline konkurents suureneb 6. Kolmesektorilise majanduse kohta on teada järgmised andmed: eratarbimiskulutused C=250+0,8Y d , planeeritud investeeringud I 0 =100, avaliku sektori kulutused G 0 =600, autonoomsed maksud T0 = 600. 6.1. Kui suur on tasakaalutulu Y? AE=C+I0+G0=C0+c(Y-T0)+I0+G0=250+0,8(Y-600)+100+600 0,8Y+250-480+100+600 0,8Y+470 Tasakaalu korral Y=AE Y=0,8Y+470
P1 a Pe D0 0 Q0 Qe Q1 Q a) kui kasvab investorite optimism ja muud tingimused jäävad samaks samaks, siis võib kogunõudlus suureneda, ehk D0 liigub asendisse D1. väide on õige b) kui ettevõtete liitumine ehk fusioon vähendab konkurentsi siis kogupakkumine võib liik d asendist liikuda di t S0 asendisse di S1. nii ii see tõenäoliselt tõ ä li lt on c) kogunõudluskõvera nihe asendist D0 asendisse D1 võib olla põhjustatud kodumajapidamise jõukuse kasvust ja kasutatava tulu suurenemisest. väide on õige 12 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b
consume потреблению APS Average propensity to Средняя склонность к Keskmine säästmise save сбережению kalduvus AR Average revenue Средний доход Keskmine tulu AS Aggregate supply Совокупное предложение Kogupakkumine ATC Average total cost Средние общие затраты Keskmine kogukulu AVC Average variable cost Средние переменные Keskmine muutuvkulu затраты C Consumption expenses Затраты потребления Tarbimiskulutused c Marginal propensity to Средняя склонность к Tarbinise piirkalduvus
Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: Vali üks: a. keskmine toodang on suurem, kui МР b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. töötasunmäär on väiksem kui МР d. MRP ületab töötasumäära; ÕIGE e. МС ületab MR Küsimus 8 Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: Vali üks: a. 10840 b. 7000 c. 14490 ÕIGE d. 14 000 VALE Küsimus 9 Küsimuse tekst Maa kogupakkumine: Vali üks: a. on suurem lühiperioodil VALE b. on iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga VALE c. on absoluutselt elastne VALE d. on absoluutselt mitteelastne ÕIGE Küsimus 10 Monopson: Vali üks: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu c. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud d. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta
c. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC kõver on sellest kõrgema d. töö pakkumise ja MRC kõver kattuvad ja on täielikult elastsed Küsimus 12 1,00 punkti 1,00-st Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks: Vali üks: a. nüüdisväärtuse mõistele b. kõigele ülaltoodule c. rendi ja kapitali kontseptsioonile d. liitprotsendi mõistele Küsimus 13 0,00 punkti 1,00-st Maa kogupakkumine: Vali üks: a. on iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga b. on absoluutselt mitteelastne c. on suurem lühiperioodil d. on absoluutselt elastne Küsimus 14 1,00 punkti 1,00-st Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: Vali üks: a. MRC = MR b. P = MRP c. AVC = MC d. MRP = MRC e. MP = MRC Küsimus 15 1,00 punkti 1,00-st Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne
ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos on tingitud : jõukusefektist, välissektori asendusefektist, intressimäära efektist. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav piirtootlikus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. Kogupakkumine AS rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. Retsessioon kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul. Depressioon madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu
. 10. Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel? Mille poolest erinevad varjatud majandus ja kodumajandus? Kas varimajanduses loodud väärtust saab arvuliselt mõõta? Kuidas? Kodumajandus on üks varjatud majanduse harusid, sinna kuuluvad igapäevased kodused toimetused. Saab mõõta rahas, kuid seda ei deklareerita ja seega hiilitakse kõrvale maksudest. 9 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport kogueksport miinus import, klassikaline koolkond
. 10. Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel? Mille poolest erinevad varjatud majandus ja kodumajandus? Kas varimajanduses loodud väärtust saab arvuliselt mõõta? Kuidas? Kodumajandus on üks varjatud majanduse harusid, sinna kuuluvad igapäevased kodused toimetused. Saab mõõta rahas, kuid seda ei deklareerita ja seega hiilitakse kõrvale maksudest. 9 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus – majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine – majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud – kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele – igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport – kogueksport miinus import, klassikaline koolkond
Kogunõudluse kogus on pöördvõrdelises sõltuvuses hinnatasemest. Kogunõudlus aga sõltub mittehinnafakto- 32. - - ritest (maksud, investeeringud, investeerimiskeskkond jm.) , 35. Kogupakkumine, aggregate supply, AS turul pakutav hüviste koguhulk sõltuvalt hinnatasemest. Võib vaadelda 33. - lühi- ja pikaajalises käsitluses. - P ASLR
kasvutempod erinevad); c) SKP struktuur ei peegelda tegelikkust ei tootmise ega lõpptarbimise seisukohast, samuti on alahinnatud erasektori osa. Varimajanduse mõõtmisel kasutatakse järgmisi andmete allikaid: majandusteadlaste ja maksuametnike eksperthinnangud, audiitorfirmade ja pankade küsitlused, tööturu ja ajakasutuse uuringud, pere-eelarve analüüs, elektrienergia tarbimise mõõtmine. LOENG 2. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE NB Ma pole seda kõike päris selgeks teinud. Ainult slaidid + mõned lisad. Tuleks läbi lugeda terve osa, teema nr 7 õpikust. KOGUNÕUDLUSE defineerimine. Kogunõudlus (QD, AD) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasemel osta soovitud kogutoodangu hulk. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega: Tarbimine (C) Investeeringud (I) Valitsuse kulutused (G) Puhaseksport (NX)
Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Vali üks: Tõene Väär Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. Vali üks: Tõene Väär SKP arvestamisel tootmismeetodil kasutatakse lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. Vali üks: Tõene Väär Kogupakkumine kahaneb, kui töötajad soovivad rohkem vaba aega. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine on rahaagregaadi M1 väärtus. Vali üks: Tõene Väär Kogupakkumist võib suurendada tööjõu parem väljaõpe (ceteris paribus). Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla valitsussektori kulutuste järsk kasv. Vali üks: Tõene Väär Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor
laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++- NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk
kulutused (G) ja eksport (X). Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe- suurus, mille võrra kogukulutsed on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe- kogus, milel võrra kogukulutsed ületavad majanduse võimsust. Kogunõudlus- rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Fiskaalpoliitika- Kui valitsus kasutab majandutegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist. Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks Maksumultiplikaator= MPC/ 1-MPC Ekspansiivne fiskaalpoliitika- Languslõhe kõrvaldamiseks, suurendatakse avaliku
kulututakse impordile 29. Inflatsioonilõhe- kogus , mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset 30. Kogunõudlus (AD) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis, ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport. 31. Kogupakkumine (AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 32. Kogutoodangu täishõivetase 33. Languslõhe suurus, mille võrra kogunõudlus on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset 34. Multiplikaator on kordaja, mida näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentides. SKP multipikaator on selle tulemus,
endast teatavat minimaalset summat, mida ressurss peab teenima (tekib, kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase, kvalifikatsioon) ja vältimaks selle teisaldust muule rakendusviisile (vastasel korral paiknemine ei lange kokku töö nõudmise ja pakkumisega. Võib olla rakendatakse ressurssi kõrgemat tasu tagaval tegevusalal); teisaldustulu demograafiline, hariduspoliitikast põhjustatud, kapitali puudusest ületavast osast, mida nimetatakse majandusrendiks. Kogupakkumine tulenev (kapitali defitsiit võrreldes rahvaarvuga) või regionaalne); - ettevõtete poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk klassikaline tööpuudus (tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel Kogupakkumise kõver näitab seost pakutavate kaupade ja teenuste palgapoliitikasse. Tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga koguhulga ning üldise hinnataseme vahel Potentsiaalne tootmismaht kehtestamisel vabaneb osa töötajaid)
27. Tarbimise piirkalduvus – mis näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost kulutatakse tarbimiseks. 28. Impordi piirkalduvus – 29. Inflatsioonilõhe- suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset. 30. Kogunõudlus – rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandusubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. 31. Kogupakkumine – rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. 32. Kogutoodangu täishõivetase – igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kuita suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. 33. Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. 34
tarbimine ja kogunõudlus vähenevad samuti. Intressimäära mõju - hindade kasvades suureneb ka intressimäär, mis motiveerib majapidamisi rohkem säästma ja vähem tarbima ning ettevõtteid vähem investeerima; tagajärjeks on kogunõudluse vähenemine. Välismaiste ostude mõju - kodumaise hinnataseme tõustes hakatakse tarbima rohkem odavamaid importkaupu, samas ekspordivõimalused halvenevad. Tagajärjeks on puhasekspordi ja kogunõudluse vähenemine. Kogupakkumine (QS või AS aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Kogupakkumine kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Ettevõtted lähtuvad tootmismahu määramisel kasumi maksimeerimise eesmärgist, arvestades lõpptoodangu ja tootmissisendite (sh. tööjõu) hindade ning olemasoleva tootmistehnoloogiaga
OOTUSED enne, kui valitsus hakkab vähendama raha pakkumist, väheneb majapidamiste tarbimine ja ettevõtete investeeringud. Ootus tulude suhtes muutub pessimistlikuks. Kõver nihkub vasakule. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES kui N.: Euroopas on inflatsioon kõrgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks võrreldes Euroopa omaga. Nõudlus importkaubale väheneb (suureneb Ep). Kõver nihkub paremale. VALITSUSKULUD kui tõusevad, siis KN ka tõuseb 8. Kogupakkumine On rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida ettevõtted tahaksid toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse kogutoodangu koguse ja üldise hinnataseme. Lühiajaline kogupakkumine + tasakaal Keynes'i koolkond (leiab, et valitsus peaks sekkuma) Keynes'i põhieelduseks oli, et hinnad ja palgad on jäigad, nad ei muutu (isegi tööpuuduse tingimustes palkade tase ei lange). Keynes'i KP kõver on horisontaalne, s
Kogunõudlus ja pakkumine. Mõjutavad tegurid. Joonised. 3 Pakkumiskõver Nõudluskõver Kogunõudlus - majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus Mõjutavad tegurid: Tarbijate eelistuste muutumine, investeeringute taseme muutumine, valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine, muutused puhasekspordis Kogupakkumine - majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut 9.Inflatsioon. Inflatsiooni liigid, mõõtmine ja mõju majandusaregnule. Inflatsioonispiraal. Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Pakkumispoolne inflatsioon toob üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust:
kujunevad? a. Kogunõudlus – (AD – aggregate demand) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitavate kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-gp kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elemendiks on seega tarbimine (C), investeeringud (I), valitsuse kulutused (G) ja puhaseksport (NX – X - IM). AD = C + I + G + (X - IM) b. Kogupakkumine – (AS – aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu alla mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangumahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti. 17. Mis on fiskaalpoliitika ja monetaarpoliitika? Milline on Eesti fiskaalpoliitika? a
Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi 4 kogunõudluse komponenti 1) tarbimine 2) investeeringud säästmine 3) valitsuse kulutused 4) netoeksport sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe Negatiivne tõus langeb alla paremale Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine
Impordi piirkalduvus MPM väljendab imporfi muudu ja kogutulu muudu suhet. MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2) Inflatsioonilõhe on suurus mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset. Impordifunktsion- (M=Mo+mY), kus ,,Mo" on autonoomne import ja ,,m" on impordi piirkalduvus (MPM) Kogunõudlus AD on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad totoa ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine AS on rahvamajanduse reaalne kogutoodang mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel(ceteris paribus) Kogutodoangu täishõivetase Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada. Languslõhe on suurus mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset.
taset. Väljavoog on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud. Impordifunktsion- (M=Mo+mY), kus ,,Mo" on autonoomne import ja ,,m" on impordi piirkalduvus (MPM) Kogunõudlus AD on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad totoa ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine AS on rahvamajanduse reaalne kogutoodang mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel(ceteris paribus) Kogutodoangu täishõivetase Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada. Multiplikaator on kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC) või 1/MPS
· ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Piiriprintsiip- kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiibi mõte on võimalike muutuste analüüs(mitte hetkeseisiundi) Makroökonoomika uurib majandust tervikuna.-kogunõudlus ja kogupakkumine, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad. Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki: · Hindade stabiilsus madal inflatsioon-rahaväärtuse langemine, deflatsioon-rahaväärtuse tõus. · Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise)
eelisseisundit proportsioonides Absoluutne eelis kaubanduse alusena Tootmine oleneb sellest, kas on rohkem kapitali või ressursse Ei hooli maitse-eelistustest Kahes riigis on sarnased maitsed Riigi täielik spetsialiseerumine Iseloomulik riigi mittetäielik spetsialiseerumine Kogupakkumine jääb muutumatuks Pöördnõudlus viib tasakaaluhinnani, muutes nii nõudlust kui ka pakkumist. Kaubandusest on kasu igaühele Kaubandus võib tuua teatud grupile kahju Turutasakaal tekib kui ühe riigi eksport toote osas = teise riigi impordiga antud toote osas. Toodete suhtelist hinda määrab ära pöördnõudlus -- turujõud, mis otsib vastastikust tasakaalu (kui ühe riigi
suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel.Kogunõudluse (AD) komponendid: *eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C); *ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I); *avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G); *kaupade ja teenuste eksport (X ). AD = C + I + G + (X M) 31. Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine sõltub rahvamajanduse käsutuses olevatest tootmisressurssidest ja tootmistehnoloogiatest. Kogutoodangu kulu ja üldine hinnatase määravad kogupakkumise kõvera asendi teljestikus, tema kauguse kogutoodangu joonest. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. 32. Kogutoodangu täishõivetasemeks nim
- kasutada vaba aega muudeks tegevusteks Tootlikkus sõltub: Füüsiline kapital Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Ülesanne: SKP arvutamine sissetulekute meetodil: suurenema peaksid palgad. Liidan kokku sissetulekud (nt palgad, dividendid) 60+50+90+50+150+50= 450!! Lisandunud väärtused (tulu, mida bensiinitööstusest saab): 110+ (250-110) + (450- 250) = 450 Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine Majanduse ABC lk 281-290 Majanduse üldine tasakaal SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis Kogunõudlus Kogunõudlus AD näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi Kogunõudlusel on neli komponenti C -tarbimine I -investeeringud
2) ELUAEGSE TULUTSÜKLI HÜPOTEES inimesed kasutavad tulud tarbimiseks ja säästudeks selliselt, et saada majanduslik heaolu kogu eluea jooksul. Joonis kilelt. 3) SUHTELISE TULU HÜPOTEES inimene tarbib selle elanikkonna kihi tarbimistaseme järgi, kuhu arvab end kuuluvat ja tema tarbimist mõjutab tulude kõrval ka eelneva perioodi tarbimistase. 26 8. KOGUPAKKUMINE 8.1KOGUPAKKUMISE KÄSITLUSED Kogupakkumine on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Makromajandusteoorias eristatakse kahte kogupakkumise ja tasakaalu käsitlust: 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: · pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud);
Inflatsioonilõhe suurus, mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset, tulemuseks inflatsioon ( hinnataseme tõus). Multiplikaator kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kogunõudlus rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandus subjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 12. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulude muutmist (automaatne või situatsioonikohane). Automaatne fiskaalpoliitika stabilisaatorid ehitatud majandussüsteemi sisse, kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaats emuutuse, kui kogutulu või töötus muutub.
annaabi.ee 
