Kuressaare vaatamisväärsused · Kuressaare piiskoplinnus See on kuressaare üks tähtsaim vaatamisväärsus . See on rajatud 13. Saj. teisel poolel. See vaatamisväärsus meelitab paljusi inimesi, kuna ta on nii huvitav ja ilus. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta. Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 178...
Riisa raba Pär Soomaa rahvuspargi num aladel asuva populaarse õpperaja aa uuenduskuuri järel Soomaa rahvuspargi pääsevad looduse aladel asuva populaarse kätetööd imetlema ka õpperaja uuenduskuuri liikumispuudega järel pääsevad looduse inimesed. kätetööd imetlema ka Riisa õpperada liikumispuudega inimesed. kulgeb läbi maalilise Riisa õpperada kulgeb raba ja Navesti jõe läbi maalilise raba ja ...
Turismimajanduse exami kordamis küsimused 1. UNWTO turism Turism haarab tegevust, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. 2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks 3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid: Ökoturism Konverentsituris säästev turism m taluturism kultuuriturism linnaturism pärismusturism maaturism sotsiaalturism loodusturism massiturism aktiivne puhkus sporditurism mereturism seksiturism 5...
Palumaa Rait Rehemets 11. A Asend Üldine info ● Pindala: 287 km² ● Asub Kagu-Eesti piirkonnas ● Põhjast ja läänest piirneb Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaaga, kagust Irboska lavamaa ja lõunast Võru- Hargla nõoga. ● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus ...
Hispaania Riigi pindala 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv 39 887 240 Pealinn Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. aastast Riigikeel hispaania Rahaühik Euro Riigipea Kuningas Juan Carlos 1 Elanike arv 43,97 miljonit Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolmas Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75%rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kala...
ITAALIA Nevo Tamm Aap-13 Itaaliast ·Pealinn: Rooma ·Rahvastik: 58,1 milj elanikku ·Usk: Rooma katoliku ·Keeled: itaalia, piirialadel ka saksa ja prantsuse ·Kliima: peamiselt vahemereline, põhjas alpikliima, lõunas kuum kuiv suvi ·Rahaühik: euro ·Viisa: Eesti passiga viisavaba kuni 90 päeva, saab reisida nii kehtiva passi kui isikutunnistuse (ID- kaardi) alusel. Itaaliast · Itaalia kuulub maailma viie kõige enam külastatava turismimaa hulka aastas külastab seda imelist riiki enam kui 40 miljonit välisturisti. · On palju võimalusi aktiivseks puhkamiseks (mäesuusatamine, mägijalgrattasõit, purjetamine, kalapüük jne.) · Itaalia pealinn Rooma on aga kogu turistide üks lemmiklinnu kogu maailmas aastas külastab seda ,,igavest linna" peaaegu 10 miljonit välisturisti. Populaarsemad sihtkohad · Amalfi rannik · Veneetsia · Pisa · Sardiinia · Milano...
Kodukoha vaatamisväärsus Evelin Poks MT11-PE Saare mõisa/Lyckholmi muuseumi ajalugu Tuntud ajaloolaste Carl Russwurmi ja Paul Johanseni järgi ostis Lyckholmi mõisa (Saare mõis) pärast Põhjasõda Friedrich Adolf von Rosen. Sestsaadik on mõisa ikka edasi antud isalt pojale kuue põlvkonna jooksul. Nüüdse Lyckholmi muuseumi, mõisahoone ja Skanskopli omanik on viimase mõisaomaniku poeg. See on erakordne, sest eelmistel sajanditel müüdi paljud mõisad Eestis maha. On dokumentaalselt tõestatav, et Rosenite perekond on elanud Baltimaades alates 1282. aastast. Eesti Vabariigi algusaastatel (1918-1940) haris Saare mõisat üle 60-aastane haige parun Woldemar von Rosen koos oma naise Luciega (sünd. von Hunnius, dr. Carl Arthur von Hunniuse tütar Haapsalust). Sel...
ESIMENE MAAILMASÕDA KUI KATASTROOF,MIS MUUTIS KOGU SENIST MAAILMAKORRALDUST Esimest Maailmasõda on iseloomustatud kui inimkonna ajaloo vapustavat sündmust, mis andis tõuke kommunismi ja natsismi tõusule ning Teisele Maailmasõjale ning külmale sõjale.Sõda nõudis miljoneid inimelusid ja see jättis sügava jälje inimeste teadvusesse. Alles pärast sõda hakati moodustama igasuguseid organisatsioone ja sõlmiti kokkuleppeid, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tülisid.Samas hakati nii kaotajate kui ka võitjate leeri riigid valmistuma uueks sõjaks.Pärast sõda tekkisid Euroopas uued riigipiirid ja riikide sees elavate erirahvuste vahel tekkisd ka vastuolud ja tülid.Sellises pingelises õhustikus oli selge, et rahu ei saa kaua kesta ja see loob soodsa pinnase uuteks rahutusteks või koguni sõjaks.Arvan,et selles sõjas polnud võitjaid,oli vaid äng, viletsus,surmahirm, ja need mõttetud surmad sõjameeste näol.Sõjas on...
INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed. • Erinevaid omadusi väljendavaid/erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Erinevad keerulised mitmetahulised ideed läksid luhta. • Samalaadsed täiendid eraldatakse komadega. nt Kollased, punased, sinised ja mustavalgekirjud roosid meeldisid Joosepile. • Kui täiendid on lauses pärast põhisõna, siis eraldatakse need, olenemata laadist, alati komadega. ...
JÄRVSELJA Üldinfo Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on tänasel päeval sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997.aastal Eesti Põllumajandusülikool. Alates 1921. aastast on muutunud õppe- ja katsemetskonna nimetus ja staatus, kuid tema missioon on püsinud suures osas muutumatuna. Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja katsemetskond põhitegevuseks on metsapindala ja metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade säästev majandamine ühtlase, pideva ja kauakestva kasutamise planeerimisega. Sihtasutus on metsandusliku uurimus- ja katsetegevuse korraldamise ning katsealade rajamise baasmetskond. Tihedat koostööd tehakse EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi õppejõudude ja teaduritega. Viimaste aastate olulisimaks ülesandeks on kujunenud erinevate erialade üliõpilaste suvepraktika baasiks olemine. Tr...
Guatemala Guatemala on riik mis asub Kesk-Ameerikas. PiirnebMehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Omab väljapääsu Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile (kariibi merele). Guatemala põlisrahvas on stabiilselt seal alles alates 1996. aastast. Ametlik keel - Hispaania keel. Pealinn Guatemala President Alvaro Colom Caballeros Asepresident Rafael Espada Riigikord-konstitutsiooniline demokraatlik vabariik Religioon Rooma Katolik, kohalikud usundid Staatus - iseseisev riik Pindala 108 890 km Rahvastiku tihedus 12,7 inimest/km Iseseisvus 15. september 1821 Rahaühik quetzal, USA dollar Valuuta lühendGTQ, USD Valuutakurss1 GTQ = 1,32613 EEK; 1 USD = 9,91358 EEK (18.03.2008) Ajavöönd Maailaaeg -6h Riigihümn Guatemala Feliz Üladomeen - .gt Maakood 502 Konsulaarabi - puudub Transpordikorraldus - Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on odav ja töötab suuremate linnade v...
Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda sai alguse 28. juulil 1914 ning lõppes 1918. aasta 11. novembril. See sõda oli esimene, mis kaasas sõjakeerisesse 38 riiki. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriike oli 4. Need olid Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari ning Bulgaaria. Antanti kuulusid ülejäänud 34 riiki. Esimese maailmasõja põhjused olid peamiselt imperalistlike suurriikide vastuolud, nagu näiteks võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordivõimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Samuti sõda oodati ning romantiseeriti, kuna alahinnati selle tegelikku tähendust ning sellega kaasnevat ohtu. Inimesed uskusid, et puhkevad ainult piirkondlikud konfliktid, mis ei kujune pikaajalisteks ega laastavateks. Esimese maailmasõja ajendiks oli 28. juunil 1914 korraldatud atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Nii troonipärija, kui ka ...
Keila Kool Mittestatsionaarne õpe Ungru loss Referaat Koostaja: Alesja Zuk Juhendaja: Tiina Veisalu Keila 2013 Sisukord Sissejuhatus Referaat räägib Ungru lossi arhitektuurist ning ajaloost. Teemavalikust lähtusin sellest, et Ungru lossi olen oma silmadega näinud ja varemete vahel ka viibinud, kuna olen pärit Haapsalust. Seega tundus õige valida just see arhitektuuriline vaatamisväärsus oma referaadi teemaks. Ungru lossil on läbi aegade olnud palju omanikke ning selle ajalugu on huvitav. Eriti teeb Ungru lossi huvitavaks asjaolu, kaasajal varemeis Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi ta ei saanudki kunagi valmis. Lossi iseloomustab keerukas põhiplaan ja arvukad baroksed voluutviilud. Arhitektuuriliselt on see historitsistlikus stiilis Huvitav teada: Un...
Tootsi Lasteaed- Põhikool JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA Referaat Kaupo Klemmer 8 klass Tootsi 2012 SISUKORD Lk.2 Sisukord Lk.3 Asukoht Lk.4 Maa-ameti kaart Lk.5 Pinnamood ja pinnavormid Lk.6 Veestik Lk.7 Taimestik, loomastik Lk.9 - Majandustegevus Lk.10 Kokkuvõte Lk.11 Kasutatud kirjandus 2 Asukoht Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi (Haavametsa ja Järvselja külas) ja Võnnu vallas (Agali ja Ahunapalu külas). Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. ...
Pärnu kui mere linn Arvatakse et, Pärnu sai nime araablase al-Idrisi koostatud maailmakaardilt kus, Liivi lahe äärseid alasi kutsuti nimedega nagu Bwnw, Brnw või ka Bernu. See tähistanud kaupmeeste ajutist peatuspaika tähtsal veeteel piki jõgesid Tartuni ja sealt edasi Novgorodini. Nii ,et Pärnu sai juba oma nime merega seotud põhjustel. Pärnu linn asub pärnu lahe ääres ,lahe ääres asuvad veel Liu , Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja tahkuranna küla. Suplusranna poolest kuulus Pärnu kanti Venemaa keiserlike kuurortide ametlikku nimekirja juba aastal 1890. Pikad valged liivarannad, lauged kaldad ja parim päike Eestis. Pärnu on terve suve üks suurimaid turismi magneteid terves Eestis. Turiste kutsub siia meie puhas meri ja kaunis rand. Pärnu rannapromenaad sobib hästi nii jalutamiseks kui rulluisutamiseks. 2006. aastal valminud atraktiivne rannapromenaad pakub tõelist kuurordihõngu nin...
Sissejuhatus Eesti üks suurim maakond on Pärnu, selle pindala on 4806,68 km², sellest jääb saarte alla ligi 20 km². Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%. Pärnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 küla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu 16,37 km2, 610 elanikku; Manija 1,87 km2, 42 elanikku Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi ...
KEILA GÜMNAASIUM [Grade] [Name] HAAPSALU JAAMAHOONE Referaat [Location Year] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Haapsalu jaamahoone ajalugu ja tänapäev.....................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ..........................................................................10 2 1. Sissejuhatus Haapsalu jaamahoonet peetakse siiani üheks kaunimaks historitsistlikus stiilis jaamahoone näiteks. Lisaks ilule oli üle sajandi tagasi ehitatud jaamal ja jaama...
BAIKALI JÄRV Referaat aines: ,,Geograafia" ja ,,Kirjandus" 10Õ klass ÕPILANE: Reymo Kreuz JUHENDAJA: Tarmo Oidekivi ja Aavo Jakobsoo Pärnu, 2017.a. SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... 3 Baikali järve geoloogia................................................................................... 3 Olhoni saar................................................................................................. 5 Baikali kliima.......................................................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................................8 Kasutatud allikad...............................................................
1)Sõjaplaanid: 1. Saksamaa Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu 2. Venemaa Sõjategevus kahel rindel 3. Prantsusmaa Prantsuse Saksa piirile ehitati kindlustused 4. Inglismaa Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga 2) I Maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade...
Paide. Natuke Paidest. Paide asub Kesk-Eestis. Pide teine nimi on Eestimaa Süda. Paide o n väga rikka ja kaugele ulatuva ajalooga. Paide ajalugu saab oma juured juba 1265. aastal, mil ordumeister Konrad von Mandern asus Paidesse uhket ordulinnust ehitama. Sellest vallitornist, mis on sõdade ja rüüsteretkede tõttu mitmel korral maatasa tehtud, ent siis jällegi kõige kiuste üles ehitatud, on saanud nii Paide linna kui kogu Järvamaa sümbol. Paidel on olnud väga palju erinevaid nimesid, selliseid nagu Wittenstein, Weissenstein, Paede ...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Mainori Kõrgkool Disaini Instituut xxxxxxxxxx VASTSELIINA PIISKOPILINNUS Referaat Koostaja: xxxxxxxxx DS-2-Q-E-xxx Vastseliina piiskopilinnus 2 Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 LINNUSE AJALUGU........................................................................................................... 3 LINNUSE LEGEND..............................................................................................................6 LINNUS ...
Muistne Vabadussõda ( 1208 1224 ) Vallutajad tungisid 1208.aastal Ugandisse , Lahing toimus Ümera jõe ääres metsavahel. Eestlased võitsid. Sakslased tungisd 1211. aastal Sakalasse. 1212-1215 Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 21.septembril 1217 toimus Madisepäeva lahing.Eestlased kaotasid.Sakala maavanem Lembitu sai surma.Liivlaste maavanem Kaupo sai surma. Taanlased tulevad Lahing toimus 1219.a.Taanlased vallutasid Lindanise linnuse ( Tallinna). Rootslased tungisid 1220.a. Läänemaale. Lihula linnus süüdati põ...
Põllumajandus ja keskkonna instituut Ruhnu hoiuala kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Seminaritöö keskkonnakaitse üldkursuses Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 Sisu OSA 1..................................................................................................................... 3 Alakirjeldus:......................................................................................................... 3 OSA 2..................................................................................................................... 7 Ala analüüs:......................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Liivi Hiienurm TH2 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS Referaat Pärnu 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD.............................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................... 10 Lisa 1 – Kaart muistsete ...
TARTU ÜLIKOOL Geograafia instituut VÕHANDU JÕE LÕIK VÕRU TALLINNA MAANTEE SILLALT KIRUMPÄÄ SILLANI Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Ronald Laarmaa Rakendushüdrobioloogia II kursus Eesti Maaülikool Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni...
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja man...
Suurbritannia ülemvõimu kehtestamine Indias 16. sajandil tekkis Põhja-Indias Suurmoguli riik. Padisahh Akbar Suure valitsemisajal saavutas riik õitsengu, mis kestis kogu 17. sajandi. Vallutati peaaegu kogu India. Arenes nii majandus kui kultuur. Samal ajal alustas Suurbritannia India hõivamist. Ta lõi oma armee, mida juhtisid inglise ohvitserid. Sõduriteks olid kohalikud- sipoid. Kohalike vürstidega sõlmitud kokkulepete ja sõjalise jõu abil laiendati Suurbritannia mõju ja nõrgendati Suurmoguli riiki. India Inglise Ida-India Kompanii võimu all India valitsemise üldised alused määras kindlaks Suurbritannia parlament. Kuid parlament ja Briti valitsus ei sekkunud konkreetsetesse probleemidesse. Need jäeti Ida-India Kompanii direktorite nõukogu ja India kindralkuberneri hooleks. Ida-India Kompanii oli Indias huvitatud eelkõige kohaliku tooraine kasutamisest Suurbritannia tööstuse arendamiseks. Indiast veeti välja puuvilla, kanepit, salpeetr...
Järvamaa Kutseharidusekeskus Reelika Vinter Kodu uurimuslik ülesanne Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Esivanemad............................................................................................................................ 4 Minu pere sugupuu................................................................................................................. 5 Minu kodukoha kirik................................................................................................................. 6 Kuulsus minu kodukohast...........................................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raadi mõisapark ja dendropark Avalike keskkonnahüvede haldamine Eesti õigusruumis Probleemülesanne Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Üldandmed.............................................................................................................................4 „Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21)...................
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Loom.02.243 Eestimaa tundmine Eestimaa tundmine: Hiiumaa ringreis Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hiiumaast................................................................................................................................ 4 I päev...................................................................................................................................... 5 II päev........................................................................................................................
Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid...
Guten Morgen. Ich heiße ....... Ich besuche das ........, die 11(elfte) A klasse und ich bin 17 Jahre alt. Das ist alles/ Das wäre alles für heute/für dieses Thema. - See on kõik tänaseks. Es gebe immer von mir das Beste. - Ma annan endast parima. Wer kes? Was mis, mida? Wo kus? Wohin- kuhu? Mit wem- kellega? womit- millega? woher-kust? wann- millal? warum miks? woz- milleks? wessen- kelle? wie kuidas? missugune? welcher- missugune? wem kellele? Reisen Ich reise selten aber mir gefällt es zu reisen. Ich und meine Familie reisen järlich, im Sommer. Wir sind in Finnland, Lettland, Dänemark und in Estland an schönn Orten gewesen. Ich bin in London in den Sommer ferien gewesen. Mir gefällt das sehr. Die Esten reisen meistens in die Nordländer, in die wärmeren Länder. Sehr interessant sind auch exotische Orte. Die Esten besuchen China, Thailand, die USA, Polen, Großbritannien USW. In Estland ist Tourismus entwickelt, aber das...
Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon,...
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, ...
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadel...
Turismimajanduse alused Sügis 2010 TURISMIMAJANDUSE ALUSED 2010. a. sügissemester KONTROLLTÖÖ JUHEND Kontrolltööga taotletakse, et õppija omandaks ja kinnistaks teadmisi turismimajandusest ning arendaks kriitilise mõtlemise oskusi ja analüüsivõimet. Kontrolltöö sooritatakse kodutööna ning see tugineb aineprogrammis toodud kohustuslikule ja soovituslikule õppematerjalile ning loengumaterjalidele: · Loengumaterjalid · Raamatud ja ajakirjad · Internetiallikad: o www.puhkaeestis.ee uuringud, statistika o www.etc-corporate.org ETC o www.world-tourism.org UNWTO o www.wttc.org WTTC o www.eas.ee EAS uudised o Vajadusel Eesti Riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013 Kontrolltöö vormistamine ja hindamine Kontrolltöö koosneb 18. küsimusest. Salvestage see ning kirjutage vastused eesti keeles arvutitrükis. Iga vastuse lahtrit saate muuta vastavalt vastuse mah...
MADAGASKAR Reisipakett Sisukord 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 1.1 Üldosa...............................................................................................................................4 1.2 Asend.................................................................................................................................4 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................4 1.4 Rahvastik...........................................................................................................................5 1.5 Ajalooline areng................................................................................................................6 1.6 Kultuuriline omapära..............................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maai...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 REISIPAKETI ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 KULTUURI- JA LINNATURISMI PAKETI ANALÜÜS Hispaania suur ringreis Kõrghetked: Barcelona, müstiline Montserrat, Madrid ja Prado, Toledo, Don Quiote rajad, ilus Sevilla, mauri arhitektuur Granadas, Gibraltar. Reisikava 1. päev LEND TALLINN-MALAGA Koguneme Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis kell 21:00, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid. Otselend Tallinn-Malaga kell 23:00-02:55 (kohalikud kellaajad, lennunumber ART593). Palume kontrollida kogunemise ja väljalennu kellaaega vahetult enne reisi! Benvenido a Espana! ehk Tere tulemast Hispaaniasse! 2. päev SAABUMINE MALAGASSE, VABA PÄEV TORREMOLINOSES Saabumine Malagasse kell 02:55. Transfeer hotelli. Majutus kolmel järgneval ööl hotellis Kr...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Üldandmed..................................................................................................................................3 Looduslikud tingimused..............................................................................................................4 Riigi arengu tase..........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Rahvastiku soolis- ja vanuseline koosseis...................................................................................7 Linnastumine.......................................................................................................
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soo...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse al...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Vapramäe loodusrada Praktikatöö õppeaines Metsahoid ja puhkemetsandus Juhendaja Kalektor Eino Laas Tartu 2014 Looduse õpperaja kirjeldus Raja asukoht, maa-alade kaitstus ja maastikutüübid. Kirjeldatavaks rajaks sai valitud Vapramäe õpperada kuna see on üks minu lemmikradasid minu kodukoha lähedal. Vapramägi asub Tartumaal enamus Vapramäest jääb Nõo valda väike serv jääb Elva linna maale. Vapramäe rada algab Tartu-Valga maantee äärest, kus maantee ületab Elva jõge. Rada asub kaitstaval maal (kaitse all 1959 aastatst alates). Tegemist on liigestatud pinnaga kõrgendikuga, kohati väga järskude nõlvadega maastik. Vapramäe lael on sügav sulglohk. Millise loodusvaldkonna tundmaõppimisele on suunatud, eesmärk, mida tahetakse näidata ja pakkuda. Vapramäe loodusrajaga tahetakse tutvust...
II. I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sara...
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................
annaabi.ee 
