Pärnu kui mere linn (0)

5 VÄGA HEA

Pärnu kui mere linn
Arvatakse et, Pärnu sai nime araablase al- Idrisi koostatud maailmakaardilt kus, Liivi lahe äärseid alasi kutsuti nimedega nagu Bwnw, Brnw või ka Bernu. See tähistanud kaupmeeste ajutist peatuspaika tähtsal veeteel piki jõgesid Tartuni ja sealt edasi Novgorodini. Nii ,et Pärnu sai juba oma nime merega seotud põhjustel.
Pärnu linn asub pärnu lahe ääres ,lahe ääres asuvad veel Liu , Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja tahkuranna küla.
Suplusranna poolest kuulus Pärnu kanti Venemaa keiserlike kuurortide ametlikku nimekirja juba aastal 1890. Pikad valged liivarannad, lauged kaldad ja parim päike Eestis.
Pärnu on terve suve üks suurimaid turismi magneteid terves Eestis. Turiste kutsub siia meie puhas meri ja kaunis rand .
Pärnu rannapromenaad sobib hästi nii jalutamiseks kui rulluisutamiseks. 2006. aastal valminud atraktiivne rannapromenaad pakub tõelist kuurordihõngu ning muudab Pärnu ranna üheks ilusamaks kohaks terves Eestis. Piki randa looklev promenaad üllatab oma funktsionaalse läbimõelduse ja vahelduvate materjalide ning erinevate purskaevude kasutamisest tuleneva mängulisusega. Valgustus toob aktiivse elu randa ka päikese loojudes ning purskkaevude värvimängud õhtupimeduses on lausa omaette vaatamisväärsus.
Pärnu promenaad on üks parimaid Eestis ja selle omadused on: suveniiri poed ,objekti valgustused, Puhkealad /piknikuplatsid ,Mänguväljakud ja WC-d.7 Setembri alguses ehitati promenaadile 1,5 km pikkune laiendus . Plaanisetakse ehitada ka uus maja. Septembris valminud projekti kogumaksumuseks kujunes 480 000 euroks, millest Pärnu linna osalus on 15 protsenti. Ülejäänud rahastus tuleb läbi EAS-i. Pärnu ranna promenaadi ehitati aastatel 2004-2006.
Pärnu kuurordi ajalugu ulatub aastasse 1838. Samal ajal alustati ka meresupluste korraldamise ja rannateenuste pakkumisega. Enam kui pooleteise sajandi jooksul on Pärnu kujunenud rahvusvaheliselt tuntud kuurordiks, mille kaubamärgiks on olnud liivarand .
Kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asuv Pärnu liivarand tundub suvel linnana linnas - suplejaid võib päiksepaisteliste ilmadega käia päevas kümneid tuhandeid. Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolf , surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, jäätis ja muud kosutavat.
Pärnu kesk rand
Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänavalt kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on veepiirilt 1,5 m. Vastavalt Pärnu avaliku korra eeskirjale on suplushooajal tähistatud supelranda loomade kaasa võtmine keelatud. Rannas on 25 kahekohalist ja 25 ühekohalist riietuskabiini, kokku 75 riietumiskohta.
Vana-pärnu rand
Vana-Pärnu supluskoha kallas on umbes 630 meetrit pikk. Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus on 1,5 meetrit . Vana-Pärnu rand on üks vähestest randatest kus võib olla koeraga.
Mai rand
Mai ranna kogupikkus on ligi 1200 meetrit ja see jaguneb kolmeks piirkonnaks : Mai I, Mai II ja Mai III rand. Rannaosa kallas on suuremalt osal rohukattega, kuid olemas on ka väikesed liivaosad. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus - milleks on 1,5 m 200 m kaugusel kaldast.Supluskohas on lubatud koertega viibida ainult Mere tänaval asuvas Mai III rannaosas. Igas ranna osas on olemas riietumiskabiin, prügikast ja pink. Mai II randa viiva tee alguses on ka välikäimla.
Raeküla rand
Raekülas asub kaks randa. Esimene asub Harju tänava juures ja teine Hirve tänava juures. Mõlema supluskoha kallas on liivane. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus. Koertega on lubatud viibida vaid Harju tänava rannas.Mõlemas supluskohas on olemas riietumiskabiin, istepink, prügikast ja välikäimla.
Kõikide randade eest kannab hoolt AS ISS Eesti.
Märkimist väärib ka keskrannas asuv surfaritele eraldatud ala, mis asub rannapromenaadi lõpust, Tervise Paradiisi juurest Raeküla suunas. Kui varasemalt ei olnud surfiala piirid reguleeritud, siis kohtas soodsate ilmastikuolud ega surfareid terve kesklinna ranna ulatuses, olles sellega potentsiaalseks ohuks suplejatele.Et vältida võimalikke õnnetusjuhtumeid ja tagada rannakülastajatele turvalisus, koondati konkreetsele alale , mis sai ka vastava märgistuse. Surfiala läheduses paiknevad ka surfiklubid, kus saab nii koolitust kui varustust laenutada.
http://www.kultuurikava.ee
http://www.parnu.ee
http://uudised.err.ee
http://et.wikipedia.org/
http://www.puhkaeestis.ee

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 7 allalaadimist