BAIKALI JÄRV (1)

BAIKALI JÄRV
Referaat aines: „Geograafia“ ja „Kirjandus“
10Õ klass
ÕPILANE: Reymo Kreuz
JUHENDAJA : Tarmo Oidekivi ja Aavo Jakobsoo
Pärnu, 2017 .a.
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
Baikali järve geoloogia 3
Olhoni saar 5
Baikali kliima.......................................................................................................7
Kokkuvõte........................................................................................................8
Kasutatud allikad..........................................................................................9
Lisad.......................................................................................................10

SISSEJUHATUS

Eestist 6000 kilomeetri ja neljapäevase rongisõidu kaugusel Siberis asub maailma sügavaim järv Baikal , milles on viiendik kogu maailma vedelast mageveest ja mille ilu on vapustav .
Baikali kandis olles tasub ära käia ka Burjaatia pealinnas Ulan-Udes, mis asub 500 km kaugusel Irkutskist.
Kuigi linn erilise iluga ei üllata, siis sealsed kaks peamist vaatamisväärsust on pikka sõitu igati väärt.
Ulan-Udest paarikümne kilomeetri kaugusel asub kaunis Ivolga klooster, mis oli Nõukogude Liidu esimene ja praegune Venemaa peamine budismikeskus.
Linna keskväljakul, mille nimi on loomulikult Lenini väljak nagu enamikus Venemaa linnades, asub aga maailma suurim Lenini pea.
Pisut pilusilmse Lenini pea paistab piltidelt oluliselt väiksemana kui kohapeal seda oma silmaga vaadates.

Baikali järve geoloogia

Pindalalt alles seitsmes järv maailmas, kuid tegemist on selgelt sügavaima, veemahukaima, vanima järvega maailmas ja ilmselt ka ühega kõige läbipaistvamatest järvedest .
Selles mäeahelikevahelises tektoonilises nõus asuvas järves, mis pindalalt katab ligi kolme neljandikku Eesti- suurusest territooriumist, asub umbes viiendik kogu maailma järvede mageveest.
Pikkust 636 kilomeetrit, laiust 79 kilomeetrit, meenutab kujult pigem banaani Ida-Siberi lõunaosa kaardil, aga ilmselgelt on tegemist ühe kõige silmatorkavaima järvega maailmas.
Peamiste jõgedena, mis sinna voolavad, tuleb mainida Selenget, Barguzini ja Ülem-Angarad, kui vaid silmatorkavamaid ligi 330 jõest esile tuua, välja voolab aga vaid üks, 1779-kilomeetrine Angara jõgi, mis sealset vett Jenissei kaudu Põhja-Jäämerre juhib. http://g3.nh.ee/images/pix/wwwadventuretravelru-68405101.jpg

Olhoni saar

Baikali üks müstilisemaid paiku on järve suurim Olhoni saar, mida nimetatakse ka šamaanide saareks . Saare eriline energia on olnud šamaanide tegevuse jaoks ilmselgelt sobiv, sest kõikjal võib leida märke riitustest.
Kindlasti peaks Olhonil viibides külastama ka Šamanka kaljukivi, mille läheduses viibides on tunda tugevat energiavälja ning millele lisavad müstilisust seda valvavad rongad. Olhoni looduse erakordsus on isegi Baikali järvega võrreldes silmapaistev .
Saare põhiline vaatamisväärsus on selle loodus, mille kohta on öeldud , et Olhonil leidub killuke kogu Venemaal leiduvatest loodusvormidest, alustades tühermaast ja metsast ning lõpetades kaljude ja kõrbega. Erinevalt Baikali üldisest jäisusest, on Olhonil võimalik lausa ujumas käia, sest saare ja mandri vahel asuv madal Maloje Morje läheb suve lõpuks parajalt soojaks.
Šamaanide saar on sobiv paik jalgsi või jalgrattaga matkamiseks. Viimane on parem, sest saar on suur – põhjast lõunasse 70 kilomeetrit –, kuid teed on halvad ja sageli liivased, mis teeb rattasõidu pingutust pakkuvaks.

Baikali järve elustik

Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed[ viide ?]. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul.
Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger  (Phoca sibirica ). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid[viide?]. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav  imetaja .
Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon.
Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala .
Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas).
Baikali kliima
Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Aasta keskmine temperatuur on –0,4 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 453 mm. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal Dwc kliimatüüpi, mida iseloomustab külm ja kuiv talv ning lühike suvi.
Baikal on jääs jaanuari algusest maini. Suvel soojeneb vee pinnakiht 9–12 °C-ni, rannikul kuni 20 °C.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/Baikal_lakuaren_HMtik_Era.JPG/1280px-Baikal_lakuaren_HMtik_Era.JPG
Baikali järv.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et Baikali järv ja seda ümbritsev loodus on väga omapärane ja eriline. Baikal ise koos oma kultuuri ja päranditega vaid täiendab seda.
Kasutatud allikad
http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/est/index.php/Kauge_ja_m%C3%BCstiline_Baikal_,_Epp_Adler_._17_juuli_2009
http://forte.delfi.ee/news/maa/baikal-25-miljonit-aastat-vana-jarv-kus-asub-viiendik-kogu-maailma-mageveest?id=68404333
Lisad
Pildid Baikali järvest:
http://p.ocdn.ee/17/i/2015/3/22/asn4q0ny.qfz.jpg
http://cdn2.greatfon.com/uploads/picture/443/227/227443/picture-227443.jpg?width=3600&height=2400&crop=tru