Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Guatemala (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Guatemala
Guatemala on riik mis asub Kesk-Ameerikas. PiirnebMehhiko, Belize 'i, El Salvadori ja Hondurasega. Omab väljapääsu Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile (kariibi merele ).
Guatemala põlisrahvas on stabiilselt seal alles alates 1996. aastast.
Ametlik keel - Hispaania keel.
Pealinn – Guatemala
PresidentAlvaro Colom Caballeros
Asepresident – Rafael Espada
Riigikord -konstitutsiooniline demokraatlik vabariik
ReligioonRooma Katolik , kohalikud usundid
Staatus - iseseisev riik
Pindala – 108 890 km
Rahvastiku tihedus – 12,7 inimest/km
Iseseisvus – 15. september 1821
Rahaühik – quetzal, USA dollar
Valuuta lühendGTQ, USD
Valuutakurss1 GTQ = 1,32613 EEK; 1 USD = 9,91358 EEK (18.03.2008)
Ajavöönd – Maailaaeg -6h
Riigihümn – Guatemala Feliz
Üladomeen - .gt
Maakood – 502
Konsulaarabi - puudub
Transpordikorraldus - Parempoolne liiklus . Bussiliiklus on odav ja töötab suuremate linnade vahel.
Minibussid sõidutavad turiste vaatamisväärsuste juurde.
Jootraha - Oodatakse 10%.
Riietus - Õhukesed riided. Õhtuteks midagi pealepanemiseks.
Toit ja jook - Pakutakse erinevate maade kööke.
Kliima - Rannikualadel ja kirdeosas on aastaläbi kuum. Keskmine temperatuur on seal 20C, mis võib tõusta kuni 37C-ni. Keskmaal on maist septembrini vihmahooaeg.
Tervise-alased nõuanded - Juua pudelivett. Malaaria tabletikuur.
Ilm Guatemalas .
Esmaspäev
26.01.2009
25 °C
Vihma võimalus 20%
Teisipäev
27.01.2009
26 °C
Vihma võimalus 20%
Kolmapäev
28.01.2009
26 °C
Äikese võimalus 30%
Neljapäev
29.01.2009
25 °C
Äikese võimalus 30%
Reede
30.01.2009
24 °C
Vihma võimalus 20%
Laupäev
31.01.2009
22 °C
Äikese võimalus 40%
Pühapäev
01.02.2009
26 °C
Äikese võimalus 30%
Vastavalt Guatemala Vabariigi Valitsuse otsusele võib Eesti kodanik alates 1. juunist 2004 reisida Guatemalasse turismi eesmärgil viisavabalt.
Viisavaba viibimisaeg Guatemalas on kuni 90 päeva.
Lühike reisikirjeldus Guatemala kohta:Riigi vast suurim vaatamisväärsus on Tikali rahvuspark . See asub maa põhjaosas, kuhu jõudsime ööbussiga. Rahvuspark jääb keset vihmametsa ja tema suurimaks väärtuseks on ligi 3000 aastat vanad maiade templid. Vihmamets ilma templiteta olnuks suurepärane kogemus, koos templitega oli see veelgi põnevam.
Kuna Tikali parki korraldatakse ka päikesetõusu jalutuskäike, otsustasime esimesel päeval põgusalt ringi vaadata, et järgmisel varahommikul giidiga päikesetõusu vaatama tulla. Kogunemisel kell 4.30 selgus, et giid oli ettemakstud raha endale jätnud ning kohale ei ilmunudki. Meil õnnestus lisatasu eest liituda teise grupiga ja pärast matka vihmametsas jõudsime ühe templi tippu, kust avanes vaade üle puulatvade.
Paraku oli pilvine ja sadas vihma, päikesetõusu polnud näha, aga ka vihmametsa ärkamine oli huvitav kogemus. Meeldejäävaimaks oli möirgamine, mida algselt omistasime jaaguaridele. Nagu giidid seletasid, tegid häält hoopis õblukesed ahvid .
Maiade templid olid giidi sõnul ehitatud rattaid kasutamata. Kokku toodi kohalikku kivimit, mis siis kantavate tükkidena üksteise otsa upitati. Templid olid seest täis, sest vastasel juhul poleks nad 3000aastast ajalugu vastu pidanud. Templeid leidub mitmel pool Guatemala põhjaosas, Tikalis on aga suurim kooslus . Sellest ka põhjus just Tikali külastamiseks.
Tikalist kulges meie tee edasi Kariibi mere suunas linna nimega Rio Dulce. Selle inimesi pungil väikelinna restoranid ja baarid olid ehitatud aeglaselt vookleva jõe kaldale. Huvitavaks osutus laevasõit Rio Dulcest Kariibi mere äärsesse Livingstoni.
Sõitsime kilomeetreid mööda džungliga ääristatud jõge, kus jõesaartel pesitses eksootilisi linde ja jõeäärsed bambusonnid olid osaliselt kohalike elamud, osaliselt turistide majutuspaigad.
Tegime ka peatuse, et külastada teele jäänud koobast ja maitsta kohalikku kokteili Coco -Locot. Tegu oli kookospiima ja tequila seguga kookospähkli koores, millel on omapärane maitse ja mida juuakse kõrrega otse kookospähklist.
Livingston oli ülejäänud Guatemalast täiesti erinev. Linnas valitses Kariibi mere kultuur: reggae -rütmid, mustad DJd, vabaõhuõllekad, tänavateater, kõhutantsu harrastavad tüdrukud, tümisevad Aafrika trummid , tänavakaubandus.
Livingston on mustanahalise Guatemala kodu ja koht, kus latiinod puhkamas armastavad käia.
Kasutatud kirjandus:
http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3946/rpp_turism_394601
http://en.wikipedia.org/wiki/Guatemala
http://www.alertnet.org/thenews/newsdesk/N04340216.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Guatemala
http://www.twip.org/world-in-photos-central-america-guatemala-et-134-o.html
Referaat
GUATEMALA
Kadri- Johanna Ilumäe
Tartu Katoliku Kool
8.klas
Guatemala #1 Guatemala #2 Guatemala #3 Guatemala #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tsiibu Õppematerjali autor
2 lehekülge + kasutatud kirjandus, ise sain koolis 5. Sees on ka üks lühike turisti kirjeldus sealsest elust.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS
32
docx

MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS

poolsaarel juba 3. Aastatuhande keskpaiku e.kr. Oma aja ja üldiselt indiaanlaste kohta olid nad ülimalt targad, paistes silma nii arhitektuurilise, matemaatilise kui ka astroloogilise võimekuse poolest. Olemuselt olid maiad tugevalt usklikud maiad. Nad teostasid hulgaliselt usurituaale ja uskusid oma valitsejaid suhtlevat šamaanidena jumalate ja esivanematega. Maiasid elab Mehhiko 9 ja Guatemala aladel ka tänapäeval ja nad elavad vastavalt oma esivanemate traditsioonidele, kuid maailma huviorbiiti kuuluvad just muistsete maiade varemed, elu ja saavutused. Peamisteks maiadega seonduvateks vaatamisväärsusteks on muistsete linnade varemed, püramiidid, raidkujud ja kunst. Turiste meelitab ligi varemete salapära, ajalooline hõng ja maiadega seonduv müstika. Autori arvates märkimisväärseimad maiatsivilisatsiooni mälestised

Maailma turismigeograafia
Guatemala Referaat
7
docx

Guatemala Referaat

Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel. Presidendi valitsuse vorm. Ofitsialnee keel Hispaania. Ofitsiaalne valuut Ketsal. Põhiosa Kahekümnenda sajandi Guatemala populatsioon enamik olid indiaanlased (kuid käitub segamis protsess, koos Métisitega, ja nad kuuluvad kategooriasse, nimetatud "Latino" mis kasutavad Hispaania keelt-, kultuuri- ja tolli. Ranniku: poolt piirneb kaks ookeani: Vaikne ja Atlandi ookeanid. Vaikne ookeani ranniku on kõige populaarsem randade ja abinõuna valdkondades riigil (Monterriko, San José, Retalhuleu), kui populaarsemad turistidel purjelauad tingitud kõrgedega lainetega. Populaarsemad rannad

Geograafia
Maiade kunst
15
doc

Maiade kunst

Suunitlus võib osutuda poliitilise võimu kahanemisele maia piirkonnas või siis hoopis märkida uut poliitilist korraldust , mis tundis rohkem huvi kaubanduse kui valitseva dünastia suurejoonelise ülistamise vastu. Hilise järelklassikalise perioodi linnad, näiteks Mayapàn, olid endiselt üsna suured , kuid ehitised, isegi kui nende eeskujuks olid võetud varasemad ehitised, nagu näiteks Chichèn Itzà Castillo, olid väiksemad ja hooletumalt rajatud. Võimsamaid ehitisi rajati Guatemala mägismaa künkakindlustes, millest mõned ulatusid 18 meetri kõrgusele, kuid need olid enamasti ehitatud mitte kivist, vaid krohvitud tellistest. Arhitektuuri tunnusjooned Väljakud ja siseruumid Hoolimata stiili muutustest ajas, valisejate linnati erinevatele maitsetele ja piirkondlikele erinevustele püsisid mitmed maia arhitektuuri koostiosad muutumatuna paar tuhat aastat. Kõik maia

Ameerika vähemusrahvad
Maiad
7
doc

Maiad

Ligikaudu 4.saj algul pKr saavutas nende kultuur oma kõrgpunkti. Ehitati mitmeid suuri linnu maiade linnad kujutasid endast iseseisvaid riike, mis sageli omavahel sõdisid. Nad võttsid vastastikku vange, keda ohverdati jumalatele. Maiad leiutasid oma piktogrammidest koosneva kirja. Samuti uurisid nad taevatähti ning tarvitasid kalendrit. Maiade tsivilisatsioon EELKLASSIKALINE PERJOOD (650 eKr-250 pKr). Maiade tsivilisatsioon sai alguse Vaikse ookeani kaldal ja präeguse Guatemala linnad püramiidide ümber. Nad laiendasid oma tsivilisatsiooni põhja poole, Peteni vihmametsa suunas, ja seejärel Yucatani lavamaale. KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi olnud nii kaunid ja külluslikud. Iseäranis tulutoov oli see ajastu preestritele, linnade valitsejatele ja ülikutele. ALLAKÄIK (IX-XVI saj) Alates IX sajandist jäeti mõned linnad maha. X sajandil laiendasid tolteegid oma võimualasid. Sestsaadik elasid maiad endast võimsamate rahvaste varjus

Ajalugu
MAIAD
4
doc

MAIAD

Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu ­ see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 ­ päevade arvu maiade aastas. KASUTATUD KIRJANDUS *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" *www.photoseek.com/ mexico.html Maiad Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes kaasaja inimestega silmnähtavalt lühemad. Nad rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu siis, kui Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Nende tippajaks peetakse 250-900 a pKr. Nad harisid soiseid maasid ja rajasid niisutuskraave. Selline tegevus tagas Maiadele edukuse maaharimises ja tänu sellele suudeti ära toita suur osa elanikkonnast. Maiadel

Ajalugu
Sri Lanka
15
odp

Sri Lanka

SRI LANKA Pille Ülem 8 klass 2014 http://www.srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (juuli 2011) elanikku Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud ja maastik Pikim jõgi - Mahaveli Ganga (334 km) Suurim kosk-Bambarakanda (240 meetri kõrge) Suurim järv-Senaatorlike Samudr

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun