Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Guatemala (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Guatemala #1 Guatemala #2 Guatemala #3 Guatemala #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tsiibu Õppematerjali autor
2 lehekülge + kasutatud kirjandus, ise sain koolis 5. Sees on ka üks lühike turisti kirjeldus sealsest elust.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
docx

MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS

poolsaarel juba 3. Aastatuhande keskpaiku e.kr. Oma aja ja üldiselt indiaanlaste kohta olid nad ülimalt targad, paistes silma nii arhitektuurilise, matemaatilise kui ka astroloogilise võimekuse poolest. Olemuselt olid maiad tugevalt usklikud maiad. Nad teostasid hulgaliselt usurituaale ja uskusid oma valitsejaid suhtlevat šamaanidena jumalate ja esivanematega. Maiasid elab Mehhiko 9 ja Guatemala aladel ka tänapäeval ja nad elavad vastavalt oma esivanemate traditsioonidele, kuid maailma huviorbiiti kuuluvad just muistsete maiade varemed, elu ja saavutused. Peamisteks maiadega seonduvateks vaatamisväärsusteks on muistsete linnade varemed, püramiidid, raidkujud ja kunst. Turiste meelitab ligi varemete salapära, ajalooline hõng ja maiadega seonduv müstika. Autori arvates märkimisväärseimad maiatsivilisatsiooni mälestised

Maailma turismigeograafia
thumbnail
7
docx

Guatemala Referaat

Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel. Presidendi valitsuse vorm. Ofitsialnee keel Hispaania. Ofitsiaalne valuut Ketsal. Põhiosa Kahekümnenda sajandi Guatemala populatsioon enamik olid indiaanlased (kuid käitub segamis protsess, koos Métisitega, ja nad kuuluvad kategooriasse, nimetatud "Latino" mis kasutavad Hispaania keelt-, kultuuri- ja tolli. Ranniku: poolt piirneb kaks ookeani: Vaikne ja Atlandi ookeanid. Vaikne ookeani ranniku on kõige populaarsem randade ja abinõuna valdkondades riigil (Monterriko, San José, Retalhuleu), kui populaarsemad turistidel purjelauad tingitud kõrgedega lainetega. Populaarsemad rannad

Geograafia
thumbnail
15
doc

Maiade kunst

Suunitlus võib osutuda poliitilise võimu kahanemisele maia piirkonnas või siis hoopis märkida uut poliitilist korraldust , mis tundis rohkem huvi kaubanduse kui valitseva dünastia suurejoonelise ülistamise vastu. Hilise järelklassikalise perioodi linnad, näiteks Mayapàn, olid endiselt üsna suured , kuid ehitised, isegi kui nende eeskujuks olid võetud varasemad ehitised, nagu näiteks Chichèn Itzà Castillo, olid väiksemad ja hooletumalt rajatud. Võimsamaid ehitisi rajati Guatemala mägismaa künkakindlustes, millest mõned ulatusid 18 meetri kõrgusele, kuid need olid enamasti ehitatud mitte kivist, vaid krohvitud tellistest. Arhitektuuri tunnusjooned Väljakud ja siseruumid Hoolimata stiili muutustest ajas, valisejate linnati erinevatele maitsetele ja piirkondlikele erinevustele püsisid mitmed maia arhitektuuri koostiosad muutumatuna paar tuhat aastat. Kõik maia

Ameerika vähemusrahvad
thumbnail
7
doc

Maiad

Ligikaudu 4.saj algul pKr saavutas nende kultuur oma kõrgpunkti. Ehitati mitmeid suuri linnu maiade linnad kujutasid endast iseseisvaid riike, mis sageli omavahel sõdisid. Nad võttsid vastastikku vange, keda ohverdati jumalatele. Maiad leiutasid oma piktogrammidest koosneva kirja. Samuti uurisid nad taevatähti ning tarvitasid kalendrit. Maiade tsivilisatsioon EELKLASSIKALINE PERJOOD (650 eKr-250 pKr). Maiade tsivilisatsioon sai alguse Vaikse ookeani kaldal ja präeguse Guatemala linnad püramiidide ümber. Nad laiendasid oma tsivilisatsiooni põhja poole, Peteni vihmametsa suunas, ja seejärel Yucatani lavamaale. KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi olnud nii kaunid ja külluslikud. Iseäranis tulutoov oli see ajastu preestritele, linnade valitsejatele ja ülikutele. ALLAKÄIK (IX-XVI saj) Alates IX sajandist jäeti mõned linnad maha. X sajandil laiendasid tolteegid oma võimualasid. Sestsaadik elasid maiad endast võimsamate rahvaste varjus

Ajalugu
thumbnail
4
doc

MAIAD

Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu ­ see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 ­ päevade arvu maiade aastas. KASUTATUD KIRJANDUS *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" *www.photoseek.com/ mexico.html Maiad Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes kaasaja inimestega silmnähtavalt lühemad. Nad rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu siis, kui Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Nende tippajaks peetakse 250-900 a pKr. Nad harisid soiseid maasid ja rajasid niisutuskraave. Selline tegevus tagas Maiadele edukuse maaharimises ja tänu sellele suudeti ära toita suur osa elanikkonnast. Maiadel

Ajalugu
thumbnail
15
odp

Sri Lanka

SRI LANKA Pille Ülem 8 klass 2014 http://www.srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (juuli 2011) elanikku Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud ja maastik Pikim jõgi - Mahaveli Ganga (334 km) Suurim kosk-Bambarakanda (240 meetri kõrge) Suurim järv-Senaatorlike Samudr

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun