Desensibiliseerimine ehk psühholoogiline immuunsus Psühholoogiline immuunsus on vähenenud emotsionaalne tundlikus või reageerimisvõime ühe või mitme positiivse või negatiivse stiimuliga pärast mitmekordset sama stiimuli kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev negatiivne emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav sõjasituatsioon, kus inimesed surevad ja veritsevad. Desensibiliseerimine on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse vähehaaval esile turvalises keskkonnas ja rahuseisundis ärevust või hirmu põhjustavat stiimulit või olukorda. Mitmekordsel stiimuli esiletoomisel inimene harjub stiimuliga ning vähehaaval stiimuliga kontakti suurendades tekib olukord, kus hirm, mis enne oleks kerkinud, enam ei suurene.
29. Tundlikkuse teravnemine e sensitisatsioon-tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 30. Klassikaline tingimine-õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel.See on õppimise liik. 31. Operantne tingimine- õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärjede vahel. 32. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile 33. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile. 34. Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine. 35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38. Keskaju-kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu, automaatsete liigutuste keskus. 39. Vaheaju-ülesanne anda ajukoorde edasi meelsest saadud info. 40. Eesaju poolkerad-koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest(80%).Suuraju koores toimub kõrgem närvitalitlus. 41
Seda teades aitab ta meil tunnetega ausalt silmitsi seista, ilma et kritiseeriks või mõistaks kohut. · Käitumisteraapia seisneb võtetes, mis aitavad depressiooniga võidelda, eriti kui depressiooni põhjus peitub konkreetsetes eluoludes. Neid võtteid kombineeritakse sageli psühhoteraapia või kognitiivse teraapiaga, kuid rõhk asetatakse siiski sellistele tehnikatele nagu tegevusteraapia, enesekehtestamine, astmeline desensibiliseerimine ja käitumise jälgimine. Biheivioristide eesmärk on meid jälle liikvele ajada. Kuna depressiooni üks sümptom on aktiivsuse vähenemine - inimene istub kodus, väldib seltskonda, ei tee koduseid töid, ei tee midagi toredat -, võib kasuks olla tegevusteraapia. Alustada võib lihtsatest asjadest nagu poeskäik või tiir ümber maja. Järk-järgult soovitatakse rohkem suhtlema
põhjustada urtikaariat või astmahoo, sagedamini tavaline minestus Lisaained ravimites väga harva anafülaksia põhjuseks I. sulfitid, antioksüdandid II. bensalkooniumkloriid (astma inhalaatorid) III. magusained (aspartaam, sahhariin) peavalu IV. bensüülalkohol V. värvained (E 102 ja E 171) VI. laktoos VII. propüleenglükool VIII. zelatiin Ravi Ravimi manustamisele teha lõpp, antihistamiinikumid, adrenaliin (EpiPen), kortikosteroidid, desensibiliseerimine terapeutilise doosini I. aspiriin II. penitsilliin III. allopurinool IV. insuliin Kokkuvõte: Enamus reaktsioone immuunvahendatud, nahalööve enamasti, -laktaam antibiootikumid, ei kesta kogu elu ANGIOÖDEEM (paistetus) Hästi piiritletud, mittesügelev turse 40% urtikaaria, 50% urtikaaria ja angioödeem, isoleeritult 10% angioödeem Liigid: Allergiline sage, toiduallergeenid, ravimid, turse näo- ja kõripiirkonnas, antihistamiinikumid
mistõttu organism on haigusetekitajate ehk antigeenide suhtes kaitsetu. Immuunsüsteemi kurnab liialt ka kestev ülemäärane stress, kus neerupealise koore glükokortikoidide pideva ja liigtugeva produktsiooni tõttu pärsitakse antikehade teke ning suureneb vastuvõtlikkus haigustele. See on ka põhjus, miks suurte koormustega treenivad ja võistlevad tippsportlased pidevast stressist tingituna haigestuvad ülimalt kergesti nakkus- ja külmetushaigustesse. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Sensibiliseerimine on ülitundlikkuse kujunemine, mis tekib kokkupuutel allergeeniga. Teisti öeldes on see allergilise seisundi teke. Sensibiliseerimiseks on vajalik teatud peiteperiood. Ravimite tarvitamisest tigitud sensibiliseerumisest ei tarvitse inimene ise teadlik ollagi, enne kui ta mõne aja möödudes ravimi korduval kasutamisel sellest teadlikuks saab. Paraku võib sensibiliseerumisest mõnikord märku anda juba ülitugev reaktsioon, s.o. anafülaktiline šokk.
5. Antigeen kaotab oma patogeense mõju 6. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Fagotsütoos: õgirakud e makrofaagid e fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse. Fagotsüüt aktiveerub (suureneb selle O2 ja glükoosi tarbimine), samuti selle ensüümid. See viib õhitud mikroobide membraanide lammutamiseni ja mikroobi likvideerimiseni. 2. Allergia ja anafülaksia mõiste. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. Toiduallergia. Allergia: olukord, kus korduv kokkupuude antigeeniga kutsub esile ülemäära tugeva reaktsiooni, mis kahjustab organismi. Ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained.. Anafülaksia: üks allergilise reaktsioonide vormidest, mis ilmneb eriti tugeval kujul. Kujuneb tavaliselt välja organismile mitteomase valgu suhtes. Nt ravimipreparaadid, ka AB
Ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained.. Anafülaksia: üks allergilise reaktsioonide vormidest, mis ilmneb eriti tugeval kujul. Kujuneb tavaliselt välja organismile mitteomase valgu suhtes. Nt ravimipreparaadid, ka AB. Anafülaktiline šokk tekib pärast kokkupuudet allergeeniga juba 2-3 minut jooksul, järsk vererõhu langus ja teadvuse kadu viivad organismi eluohtlikku seisundisse. C. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Sensibiliseerimine: ülitundlikkuse kujunemine, mis tekib kokkupuutel allergeeniga. Allergilise seisundi teke. Selleks on vajalik teatud peiteperiood Desensibiliseerimine: seisundist välja toomine (nt anafülaktilisest šokist) D. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. Laps võib sensibiliseeruda juba emapiimaga saadud antikehadega. Ema allergiat teades tuleb olla ettevaatlik või vältida kontakti ema allergeenidega
Seda teades aitab ta teil tunnetega ausalt silmitsi seista, ilma et kritiseeriks või mõistaks kohut. Käitumisteraapia seisneb võtetes, mis aitavad depressiooniga võidelda, eriti kui depressiooni põhjus peitub konkreetsetes eluoludes. Neid võtteid kombineeritakse sageli psühhoteraapia või kognitiivse teraapiaga, kuid rõhk asetatakse siiski sellistele tehnikatele nagu tegevusteraapia, enesekehtestamine, astmeline desensibiliseerimine ja käitumise jälgimine. Biheivioristide eesmärk on teid jälle liikvele ajada. Kuna depressiooni üks sümptom on aktiivsuse vähenemine - inimene istub kodus, väldib seltskonda, ei tee koduseid töid, ei tee midagi toredat -, võib kasuks olla tegevusteraapia. Alustada võib lihtsatest asjadest nagu poeskäik või tiir ümber maja. Järk-järgult soovitatakse rohkem suhtlema
vastuse liigist poole kuni mõne sekundi võrra. Klassikalise tingituse printsiibid seletavad paljusid igapäevase elu aspekte. Näiteks paljud emotsionaalsed reaktsioonid (hirm millegi ees) võivad olla õpitud klassikalise tingituse kaudu. Kustumine (extinction) toimub siis, kui varem tingitud reaktsioon nõrgeneb ja viimaks kaob. Kustumise tekkeks (kustutamiseks) esitatakse tingitud stiimulit korduvalt ilma tingimatu stiimulita. Süstemaatiline desensibiliseerimine on käitumusliku psühhoteraapia vorm, mille abil ravitakse inimestel foobiaid klassikalise tingituse printsiipe rakendades. Spontaanne taastumine on varem kustutatud reaktsiooni uuesti ilmumine pärast teatud aja möödumist ilma tingitud stiimuli esitamiseta. Tavaliselt on taastunud reaktsioonid siiski algsetest nõrgemad. Stiimuli üldistamise (stimulus generalisation) korral reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele stiimulile
annaabi.ee 
