Populaarsed fraasid geenidest: *Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene *Puuviljakärbestel on 60% samu geene kui inimestel! *BANAANIL ja inimesel on 50% samu geene! *Pariisi elanikud ja Baghdadi elanikud jagavad 50% ulatuses geene! Bioloogilise psühholoogia arengusuunad: Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia Käitumisgeneetika – uurib geneetika roll käitumise pärilikkuses. Psüühikahäired, aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis. Erinev vanemlik investeering Inimesel on peaajunärve 12 paari, seljaajunärve 31 paari;
Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees) Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Andmete kogumine peab olema süstemaatiline- Teaduslikke andmeid tuleb koguda süstemaatiliselt ja andmete kogumise meetod peab vastama
11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus
Valiidsus – meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline – kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid – intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim –saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus),
Valiidsus meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus),
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
Melooditate ära tundmne ja viisipidamine on paremas ajupoolkeras. Rütmitunnet on vasakus kahjustus on kõige halvem kahjustus! Frontaalagaras on ka isiksus (kas ärritute kergesti v poolkeras ehk hemisfääris. Palju on visuaalse 1.04 algab TS-i kokk õte. mitte). Kui tS on kahjustatud: kõne, mälu, emotsioonid. Kui on haigused selle muutsega, siis Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks. isiksusemuutused, psühhoosid, amenstilised sündroomid, skisofreenua, epilepsia. (nt osad Tema tegelikult kontrollib, kas liigutused ja asjad mis tegime, kas see oli õige või tuleb asjad võivad enne epilepsiat minna suuremaks või väiksemaks.
Pehme determinismi korral jäetakse kõrvuti stiimulitega käitumise kontrollimisel roll ka enesedetermineeritusele ehk "vabale tahtele".Osa pehme determinismi pooldajaid arvab,et inimesed kontrollivad ise enamikku oma käitumisaktidest. Õigusteaduslik ettekirjutus inimesest on aga pigem indeterministlik,st eeldatakse tahtevabaduse olemasolu,ilma milleta ei saaks rääkida näiteks vastutusest. 11.küsimus Intelligentsus ja kuritegelik(kriminaalne)käitumine(A.Binet,H.Goddard) ja 12.küsimus Moraalse arengu etapid(L.Kohlberg) ja kriminaalne käitumine. IV. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine Küsimusele ,,intelligentsuse" olemuse kohta pole kerge ühetähenduslikult vastata ning vaidlused selles suhtes pole teadlaste hulgas veel kaugeltki lõppenud. Samas loetakse intelligentsuse avastamist ja selle omaduse mõõtmisprotseduuride loomist XX sajandi psühholoogia üheks kõige suuremaks saavutuseks
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
..................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
