Eesti Vabariik 1918. 1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud ettevõtted läksid pankroti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Selles hakati süüdistama ag...
Eesti ajalugu 1. 2. Milliseid majandusprobleeme tuli Eestillahendada aastatel 1914-1920? Esimese maailmasõja ajal halvenes majanduse olukord. Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. 3. Iseloomusta Eesti maareformi. Mis toimus maareformi käigus? 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 4. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920. Aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolm...
Eesti vabariik 1920-1940 Majandus 1920 aastatel. - Pärast vabadussõda olid tööstusest järel ainult müürid, esialgu loodeti saada toorainet ja leida turgu venemaalt. Esialgu lepingud toimisid, kuid 20 aastate keskpaigas ütles venemaa lepingutest lahti, eestis algas majanduskriis (kaasnesid pankrotid) . edaspidi suunati pilk siseturule. Turbatööstus, jmasinatööstus, eesti tootis ise põllutöömasinaid , mööblitööstus, põlevkivikeemia. - 1919 aastal võeti vastu maaseadus, mõisa maa jagati taludeks. Tekkis 56tuhat uut talu. 23tuhat rendi talu. - Elu maal kiirenes , 10 aasta jooksul ehitati 40tuhat elumaja. - Talud tootsid peekonit, mune , kartulit ja võid piima - Kaupa veeti INGLISMAA (peekon , muna ) Eest või läks saksamaale ! Kartofel - soome ! - Hiinast toodi riisi ja teed ! - Põllumajandus aitas riigil kriisist välja tulla - 1928 teostati rahareform (es...
Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis demokraatia arengut Euroopas? Ma valisin teemaks ,,Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis demokraatia arengut Euroopas?",sest praegu on ka maailmas majanduskriis. Räägin ka ,,Mustast neljapäevast "ehk majandus kriisist. 1920. aastatel kasvasid Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Seetõttu hakkasid paljud ameeriklased kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Samas aga inimesed ei teadvustanud enesele, et lähevad välja suurele riskile ja et nad võivad kõik oma säästud üleöö kaotada AKTSIATE NÕUDLUSE KASV AJAS PÕHJENDAMATULT ÜLES NENDE HINNA; järelikult ei olnud 1920. aastate hinnatõusu taga mitte niivõrd majanduslikud tegurid kuivõrd psühholoogilised faktorid. ,,Must neljapäev" sündmus, mis andis tõuke...
Eesti Vabariik 1920-1939: rõõmud ja mured Arutluses käsitlen Eesti Vabariigi algusaastate majandus- ning valitsusprobleeme, mis viivad meie riigi kokkuvarisemise staadiumisse, probleeme naaberriikidega ning rõõme mida üks Eesti kodanik sai lõpuks kogeda. 15.06.1920 võeti vastu põhiseadus mis pidi sätestama Eesti sisepoliitilise valitsemiskorra ning õigused.Põhiseaduses võis ju kirjas olla, et kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, kuid reaalsuses ei võetud rahva arvamust üldse kuulda.Tegutseti nii, kuidas Vabariigi Valitsus ette nägi. Uute parteide pidev võimuletulek ning laialisaatmine tekitas palju probleeme. Inimesed kaotasid usalduse riigikogu ning tähtsamate riigiepeade vastu, kuid miks rahvas peakski neid usaldama, kui pidevalt käib sahmerdamine ning tagasiastumine. Sellise võimuvõitluse käigus, unustati kindlasti riigi juhtimine sootuks. 1929. aasta lõpul kui algas ülemaailma majanduskriis hakkasid parteid võitlema ning e...
Kuressaare Gümnaasium Inimeste igapäevaelu 1920-30. aastatel-uuendused ja probleemid Maarja Toplaan 9a klass 2o11 aasta SISSEJUHATUS 1920-1930 aastail olid väga keerukad ajad. Maailma majanduses oli mitmeid allakäike mille all kannatas kogu rahvas. Inimesed kaotasid töö ja vajaminevate asjade jaoks raha ei jätkunud. Tuli leida erinevaid lahendusi toime tulekuks. Majandus kiiside vahel oli ka tõuse kuid need olid vaid näilised. Inimesed olid depressioonis. Tekkisid ka mitmed uuendused, et inimeste olukorda parandada. PÄRAST I MAAILMASÕDA I Maailmasõjas olid saanud miljonid inimesed surma ja haavata. 1920 aastail uskusid paljud, et on saabunud muretu aeg ning elu läheb ainult paremaks. Kuid see ei l...
Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine. Välispoliitika Petseri maakond. Demokraatlik Vabariik ülikoolini. Sisepoliitka olulisemad Tartu rahu 2.veb 1920. Narva jõe tagused alad 1920-1934 ...
Arutlus Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailmas kahe maailmasõja vahel? Kristen Niilop Selles arutluses ma räägin millist rolli mängis ülemaailmne majanduskriis kahe maailmasõja vahel, miks see üldse puhkes ja kuidas sealt väljuti. USA-st sai 1920. aastatel maailmamajandusejuhtriik. Nad olid ainukesed, kes said Esimese maailmasõja järel mingisugust majanduslikku kasu, sest nad andsid välja palju laene ja muutus eurooplaste võlausaldajaks. Peale Esimest maailmasõda arenes USA majandus kõige kiiremini. Rahva seas tekitas see palju usku, et on saabunud majandusliku õitsengu ajastu, ning et see kestab igavesti. Kahjuks see aga nii ei olnud. Rikastele kuulusid peaaegu kaks kolmandikku kogu elanikkonna tuludest ja vaesed olid sunnitud laene võtma, et saada normaalselt elada. Tänu sellele tabas USA majandus võimas tagasilöök. 1929. aasta oktoobris algas...
Arutlus Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. aasta oktoobris, kui USA majandust tabas võimas tagasilöök. Majanduskriisi peamisteks põhjusteks olid maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine ja vale majandamine. Kriis jõudis ka Euroopa riikidesse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast. Majanduskriis kestis mitu aastat. Selle lõpuks nimetatakse 1933. aastat, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid majanduslangusest üle saama. Ma arvan, et kriisi peapõhjuseks oli see, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks. Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks saanud saadud raha kasutada vaesemate aitamiseks. Nii ei oleks ka ületootmist tekkinud, kuna vaesemate ostujõud oleks suurenenud. Kriisiga kaasnes ka enneolematult suur tööpuudus, nälg, m...
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine,...
USA Ameerika Ühendriigid astusid I MS alles 1917.aasta kevadel. Jäädes lahingupiirkonnast kaugele, kandis USA minimaalseid kaotusi. Ameeriklased, kes seni olid pidevalt eurooplaste ees vlglased, muutusid nüüd viimaste vlausaldajateks. Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongress...
USA 1920ndatel Ameerika Ühendriigid astusid I MS alles 1917.aasta kevadel. Jäädes lahingupiirkonnast kaugele, kandis USA minimaalseid kaotusi. Ameeriklased, kes seni olid pidevalt eurooplaste ees vlglased, muutusid nüüd viimaste vlausaldajateks. Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistuste...
Must Neljapäev Jüri Gümnaasium 2014 Mis põhjustas Wall Streedi krahhi? 1920. aastatel kasvasid Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Paljud ameeriklased hakkasid kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Aktsiate nõudluse kasvu üheks põhjuseks oli veel asjaolu, et paljud ettevõtted võimaldasid väärtpaberite ostmist krediiti 1920. aastate majandustõusu aja tekkisl Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. riiulifirmasid Suur investoritel puudus informatsioon Valitsev majandusteeoria Valitsev majandusteooria - Riik ei tohi majandusellu sekkuda Leidus ka neid, kes hoiatasid, et tõusule võib järgneda järsk langus Kuidas Wall Street'i krahh mõjutas inimeste igapäevaelu? Usalduse kadumine Tööpuudus Säästmine Langenud el...
Teema 7 Eesti Vabariik 1920. -1930. aastatel. 24. 02.1918 kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik 02. 02.1920 sõlmiti Tartu Rahu – Eesti iseseisvust tunnustati 15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati ...
Kordamiseks Eesti 1920-1939 1. Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus 2.veebruar 1920. Sisu: Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile; Venemaa tunnustas esimesena Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud...
Läänemere maad Peale Esimest maailmasõda olid tekkinud uued riigid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Ainus vana riik Rootsi suhtus nende iseseisvumise tunnistamisse ettevaatlikult ja poliitilisi suhteid ei tahtnud siduda, piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. 1929. aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit. Sõdadevaheline aeg oli Rootsile edukas, Rootsi kujunes peagi heaoluriigiks. Tuntuks said Rootsi masinad ja tööriistad oma kvaliteedi poolest. Lisaks veel mitte mürgised tuletikud, Rootsi laud ja Rootsi kardinad. Toetust kogusid sotsiaaldemokraadid, kes tulid 1932. aastal võimule ja püsisid seal väikese vaheajaga 44 aastat. Rootsi jäi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome oli pidanud maha verise kodusõja ja kaalus kuningriigiks saamist, kuid sakslasest troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valit...
Vabadussõda (valin töösse ülesanded juba tunnis lahendatud ülesannete seast) Mõisted: Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusliku võimu organ Maareform- maade ümber jagamine; riigistati mõisate maad, uute talukohtade loomine kultuuriautonoomia seadus- suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest; riigiasutuse natsionaliseerimine Millised oli Eesti välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastatel? Riigi julgeoleku kindlustamine Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses? Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930. aastate alguses iseloomustab pidev võimude vahetus. Mitte üksik valitsuse ei suutnud võimul olla kauem kui 9 kuud. Nii noor riik nagu oli Eesti, tegi pidevalt oma põhiseadust ümber ning see näitas sisepoliitika nõrkust. 20ne aasta jooksul muudeti põhiseadust 3 korda ümber. Mil moel mõjutas Eesti majandus...
Aruküla Põhikool Essee USA majandus aastail 1920-1930 ja Eesti majandus lähiminevikus Õpilane: Hendrik Ovir 9. klass 2008 Ameerika Majandus 1920-1930 aastail 1920. aastad olid USA majanduses edukas aeg, seda perioodi nimetatakse inglise keeles prosperity (=õitseng). USA majandusele mõjus Esimene maailmasõda hästi. USA tööstusele jätkus turgu Antanti riike varustades kasvas tööstustoodang 1914-1917 tervelt 40 %. Enne Esimest maailmasõda oli USA Euroopale võlgu, nüüd tehti võlad tasa ja Euroopa muutus USA võlglaseks. 1920 elas USAs 6% maailma elanikest, kuid USA tootis 40% maailma terasest, 60 % naftast, 85 % autodest. Kokkuvõtteks: I maailmasõda andis USAle majandusliku võimsuse (mille Euroopa kaotas). Kaasnesid muutused elulaadis: ehitusbuum, autode levik; vabameelsus riie...
Eesti Vabariik Demokraatlik Eesti. 1. Koosta ülevaade selle kohta, kuidas valitseti I põhiseaduse järgi Eesti Vabariik.Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu: valimist, hääletuste ja rahva omaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem, Riigipea/presidenti ametikoht oli ühendatud. 2. Millised majandusprobleeme tuli Eestil lahendada aastatel 1914-1920? Esimese maailmasõja ajal halvenes majanduse olukord. Kuna enne iseseisvumist oi majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas seinine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. 3. Iseloomusta Eesti maareformi. Mis toimus maareformi käigus? 10.oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisnike maad,hooned,tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu....
1. Eesti Vabariigi poliitiline areng . Põhiseadus võeti vastu 1920 aastal . Seadusandlikku võimu teostas - RIIGIKOGU , täidesaatvat võimu VALITSUS Riigivanem täitis kahte ülesannet : 1)Juhtis valitsuse tegevust 2)täitis riigipea esinudus ülesandeid . Esimine põhiseadusoli väga demokraatlik : a)Valimisõigus( alates 20.aastast ) b)Kodanikel võrdsus seaduste ees c)Rahva osavõtt riigivalitsemisest 1920.aastatel olid koalitsioonivalitsused s.t : valitsus, mis koosneb erinevate parteide juhtidest. Koalitsioonivalitsuste puuduseks oli see,et :olid erimeelsused ja need ei püsinud aasta aegagi koos. 2.Poliitiline elu 1930.aasatel . Mida tähendas majanduskriis Eestile ? * Majanduskriis tõi kaasa tehaste,äride ja talude pankrotti mineku. * Tööpuuduse * Elatustaseme languse. Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega? *Rahvas hakkas elu halvenemises süüdistama erakondasid,parlamenti ja valitsust. Miks hakkati nõudma põhisea...
Eesti vabariik 1.põhiseadus: 1920. aastatel hakati Eestis looma erakondi, tihtipeale olid nende dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakonna poliitiliste vaadete kohta. Kuna Eesti arenes kiiresti siis loodi esimene põhiseadus. Vastavalt sellele oli meil kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas aga riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatva võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli nüüdsest otsustamisel suur iseseisvus ning kehtestati kodanikuõigused. Neist olulisemad olid kodanike võrdsus seaduse ees, hulgaliselt vabadusi ja õigus eraomandusele. Põhiseaduse halvaks küljeks oli aga see, et see ei kehtinud Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas, seal kehtis kaitseseisukord. Välispoliitika: Eestit tunnustati kui iseseisvat riiki juba 1918.a Prantsusmaa ja Inglismaa p...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Ameerika Ühendriikide majanduskriis Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: AT- Üliõpilane: Tallinn 2012 Ameerika Ühendriigid majanduskriisis 20-date aastate alguses oli Ameerika maailmas üks kõige tugevamaid riike. Selle edu põhjuseks oli I maailmasõda, kus Ameerika tegelikult eriti osa ei võtnudki. Kuna Ameerika harrastas Euroopa riikide suhtes isolatsioonipoliitikat, mis tähendas, et Euroopa konfliktidesse ei sekkuta, sai ta I maailmasõjas minimaalseid kahjustusi. Võib isegi väita, et Ameerika oli ainus riik, mis I maalimasõjast kasu lõikas. Seda saavutas ta laenu andmisega, relvade ja muude sõjavarustuste tootmisega ja üheks plussiks oli ka see, et sõda ei toimunud USA territooriumil. Selle tulemusena kasvasid 1920. aastatel Ameerika Ühendriikide börsidel akts...
Mari Nõlvak Türi Ühisgümnaasium 12R klass Maailma kahe maailmasõja vahel 1. Miks nimetati maailmasõja kaotanud riikides Versailles' rahulepingut ,,röövellikuks rahuks" ja ,,Verailles' diktaadiks"? Kuna maailmasõda tõi endaga kaasa suurt kahju.Inimesed said lausa röövellikult kahjustada. 2. Võrrelge USA ning Prantsusmaa ja Suurbritannia välispoliitikat 1920.aastatel. Mis on sarnast? Mis erinevat? USA-Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat.Aktiivselt sekkuti sõjaliselt,poliitiliselt ja majanduslikult Kesk-ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse.1898-1988 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba ning Filipiinid.USAl kasvas huvi ...
Sisepoliitika: · Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslik...
Eesti Vabariigi aegne kunst Kunsti ajalugu Teiste rahvastega võrreldes vähe heroilisi ajaloomaale. Vähe jäädvustusi sellest ajast. Noored kunstnikud : Eduard Viiralt (18981954) Karl Pärsimägi (19021942) Jaan Grünberg (18891969) Mitte eestlastest kunstnikud ehk "autsaiderid" Küll aga jäädvustasid pildis osaliselt sakslane Maximilian Maksolly ja venelane Nikolai Kalmakov. Nende eesmärk oli teha äri realistlike ja sümbolistlike põhimõtetega. ei väärtustanud kunsti ostmisel sõltumatut vaimu ja euroopalikku püüdlust, vaid "õiget" ideoloogiat ja vanameelset esteetikat. Maximilian Maksolly maal "Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II.1918". Vasakult: Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik. Maximilian Maksolly 1918 aasta. Eestisse tuli juugendstiil (nt. "Estonia") Kaks keskust: Tallinn ja Tartu Jaanuaris asustati "Pallase" ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandus õppetool IK Viljar Pärtel, Marko Levtšenko, Liia Ostra KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2010 2 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................3 1KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA........................5 1.1Eesti kaubandus..................................................................................................................5 1.1.1Kaubandusosakond.....................................................................................................5 1.2Kauba liikumsiteede areng.......
Eesti Vabariigi kultuurisündmus 19181940 Riin sepp 9c klass Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24. veebruar 1918 24. veebruari 1918, mil Tallinnas loeti pidulikult ette iseseisvusmanifest, peetakse üldiselt Eesti Vabariigi alguseks. Sel päeval astus tegevusse Eesti Ajutine Valitsus, mida juhtis peaministrina Konstantin Päts ja mis püüdis välja antud päevakäskudega võimu Eestis enda kätte saada. Ennekõike nähti ette Eestist taanduvate enamlaste võimutsemise kiire lõpetamine ja nende asutuste likvideerimine. Samuti deklareeris valitsusenda neutraalsust Eesti territooriumil toimuvas VeneSaksa sõjas. Ajutise Valitsuse tegevusperiood jäi siiski äärmiselt lühikeseks, sest juba 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väed. Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ning okupeeris märtsi alguseks kogu maa. Uuesti said Eesti riigiorganid tegutsema hakata alles 1918. aasta novembris. Ees...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...
Suurbritannia · Toimis kaheparteisüsteem. · Valitses põhiseaduslik monarhia. · Riigi pea kuningas/ kuninganna. · Seadusi võttis vastu parlament. · Enamusajast valitsesid konservatiivid. · Kaotas maailma juhtiva positsiooni riikide seas. · Mured: suur tööpuudus, võlg USA-le. · Kaubandusmaa. ( kivisüsi, riie ja masinad läksid välja, sisse toiduained.) · Tehnika vananenud, sõe kasutamine kallis. · Vee jõul töötavad elektrijaamad, ohustas söekaevandust. · Kaevurite streigid. · 1920 a. Teine pool majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis · Briti impeeriumisse kuulus Suurbritannia koos oma asumaadega. Nt. India, Kanada, Austraalia, mis oli dominioonid ehk iseseisvad liikmesriigid. Prantsusmaa · 1920. arenes majandus paremini kui Suurbritannial. · Suure võla tegid tasa, uued asumaad ja reparatsioonimaksud. · Põllumajandusmaast sai tööstusriik. · Uued tö...
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik...
SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS Majanduse 1920-ndate aastate teisel poolel oli väga kiiresti arenenud. Inimeste ostujõud oli märgatavalt suurenenud, osteti rohkem ja ka toodeti märgatavalt rohkem. Paraku oli see majandusedu näiline. Tekkis majanduskriis. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. Mis oli selle põhjustanud? Sel ajal kui majandus oli tõusuteel, toodeti kaupu rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Selleks et neid osta võeti palju laene ja ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks. Samas oli ka jäänud Esimesest maailmasõjast hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kriis haaras kogu Ameerika ja levis üle maailma, sest teiste riikide majandus sõltus palju Ameerika omast. 1929. aastast kuni 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole võrra. Kümned miljonid inimesed jäid tööta ja nälga. Selleks, et kriisist üle saada alandati kaupade hindu, vähendati tootmist, vallandati töölisi. Massi...
Eesti 1920-1934 Demokraatlik periood Carolina Kass, Carmely Reiska, Helena Kerge, Kaur Teras, Juhan Johannes Raudsik, Kenneth Mirgo Gilden Sissejuhatus ★ 1921 - Eestit tunnustati, astus Rahvasteliitu ★ Oli hulgaliselt probleeme ★ Taastus sõjast ★ Elatustase langes järsult ★ Kaotas turud Venemaaga Eesti poliitiline korraldus ★ Põhiseadus - 1920 ★ Demokraatial põhinev ★ Rahva valitud riigikogu ★ Riigivanem ★ Proportsionaalne valimise seadus ★ Erikorra alusel riigi juhtimine Maareform ★ 1919. a. ★ Maa läks rahvale ★ Mõisamajandus asendus talumajandusega ★ Alguses probleemne ★ Poliitiline tugevus ja majanduslik efektiivsus Eesti areng esimesel kümnendil pärast iseseisvumist ★ Esimestel Riigikogu valimistel 1921. aastal said enamuse parempoolsed ★ Esimestel iseseisvusaastatel loodi hulk ettevõtteid ★ Gründertumi ajajärk lõppes negatiivselt ★ 1924. aasta 1. detsembril üritas Kom...
IX. EESTI VABARIIK 1920 1940: 1. MAJANDUSE ARENG EESTIS 1920-1940: Eesti majandus arenes sellel perioodil (analoogiliselt muu maailmaga) tsükliliselt- majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud (läbi ekspordi ja impordi; väliskapitali osaluse Eesti majanduses ja rahvusvaheliste suhete mõjutegurite), langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1. Majandusliku tõusu aastad 1920-ndate esimesel poolel: · 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus; seda iseloomustasid: - Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust. - Eesti suurettevõtted sõltusid sisseveetavast toorainest. - Iseseisvudes muutus peaaegu olematuks Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa vahel (Nõukogude Venemaa oli esialgu isolatsioonis ja Eesti - Vene suh...
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, k...
Läänemere maad Rootsi Tõsiasi, et MS muutis oluliselt Euroopa kaarti, kajastus ka Läänemere ääres. Rootsi suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti, Leedu tunnustamisesse ettevaatlikult. Üldiselt vaadati uute riikide peale siiski heatahtlikult, nende teket peeti Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. 1929.aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit, kus ta väga soojalt vastu võeti. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920.aastal pandi alus Rootsi kujunemisele heaoluriigiks. Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad, samuti puidutooted, eriti TULETIKUD. Samuti sai tuntust Rootsi laud ja ka Rootsi kardinad. Erinevalt teistes Euroopa riikides paistis Rootsi silma sellega, et seal kogusid diktatuuride asemel hoopis toetust sotsiaaldemokraadid. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome Soome oli maha pidanud lühikese, kuid üsna verise kodusõja. Soome kaalus tõsiselt kuningriigiks...
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. 2* Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. 3* Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1* Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 2* 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegem...
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Eesti Vabariik (1918-1940) Nimi Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus · Majandus · Eluolu · Kultuur · Eesti välispoliitika · Eesti sisepoliitika · Tartu rahuleping · Eesti Vabadussõda · Kokkuvõte Sissejuhatus 1918. aastal, kui Nõukogude Liidus tulid võimule enamlased, leiti võimalus kuulutada Eestis välja võimalikult kiiresti Eesti Vabariik. 24. veebruaril see otsus läks teoks ning õnnestus. Sealhulgas loodi ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Järgmiseks päevaks olid riiki marssinud Saksa väed, kes ei tunnustanud ...
SOOME PÄRAST I MAAILMASÕDA ISESEISVUMINE 6. detsembril 1917 iseseisvus Soome. Välisriigid nõustusid tunnustama Soome iseseisvust alles siis, kui seda on teinud Nõukogude valitsus. Senat esitas Nõukogude Venemaale palve tunnustada Soome iseseisvust, mida Lenin 31. detsembril 1917 ka tegi. Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ning pani punaväe edasitungi seisma. KODUSÕDA Aprillissaabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed ning mais lõppes see võrdlemisi julm sõda kommunistide lüüasaamisega. Siiski kests...
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide...
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide...
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised ko...
Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? Eest...
Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele. Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda "fasistlik diktatuur" . Selle nime said n...
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahu...
Ameerika Ühendriikide majandus I ja II maailmasõja vahel USA astus Esimesse maailmasõtta 6. aprillil 1917, tema panus sõtta oli suhteliselt väike. 1. I maailmasõja mõjud USA-le: a) soodne turg sõja ajal. Varustas sõdivaid Entente`i riike b) soodne mõju USA rahandusele · enne sõda oli USA Euroopale võlgu · sõja ajal tasus USA senised võlad toodanguga · Euroopa riigid jäid talle võlgu c) kujunes pärast sõda majanduses juhtivaks riigiks (USA-s elas 6 % maailma rahvastikust, kuid tootis 60 % naftast ja 40 % terasest). Majanduslik võimsus tõstis ka USA poliitilist autoriteeti maailmas. See ilmnes selgelt sõjajärgse Euroopa ümberkujundamises: · Wilsoni 14 punkti (pidi tagama demokraatia ja õiglase rahu ...
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hak...
Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid. Kõige suurem pettumus oli sõja järel Saksamaal. Samuti pidasid kaotajateks end Ungari ja ka Venemaa. Venemaa seadis eesmärgiks uuesti maailm ümber jagada.1922.aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles` süsteemi vastase koostöölepingu. Antandi pool võidelnud riikidest oli sõjatulemusega kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Kaotused olid suured ja sõjast ei saadud mingit kasu. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Rahanduses oli olukord ebakindel. Tööpuudus kasvas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini, kui jõuti seda trükkida. Eri...
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tek...
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
