Prantsusmaa ise- ja välispoliitika (0)

• Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik ), mitmeparteiline süsteem.
  
• Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei).
  
• Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid , kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid ).
  
• Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises.
  
• 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus.
  
• 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed , kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslikke relvaprogramme.
  

Välispoliitika:

• Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik (kolooniad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi).
  
• Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine.
  

• 1920.aastatel üritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sõjaväge)
  
• Saksamaale kohta kätte näidata püüdes ja kätte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vägedega 1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama).
  
• 1920.aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond.
  
• 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania ).
  
• Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi:
  

• algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu)
  
• lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.).
  

• Suurbritannia ja USA garantiilepingute sõlmimised nurjusid.
  
• Suurenesid pinged Suurbritannia Reini-poliitika ja reparatsioonide tõttu.
  

• 1930 jõudis ülemaailmne majanduskriis ka Prantsusmaale.
  
• Taheti säilitada raha stabiilsust ning hoida riigieelarve tasakaalus.
  
• 1935. aasta 14.juulil toimus meeleavaldus, mille eestvedajad olid pahempoolsed jõud.
  
• Eesmärgiks oli stabiliseerida ühiskonda. Suve jooksul võeti vastu üle saja seaduse.
  
• Nende abil üritati tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi.