100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Edvard Torm
Õppematerjali autor
· 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslikke relvaprogramme. Majanduse arengult jäi Pr Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks) kolooniatesse või laenati (näiteks Venemaale). Välispoliitika: · Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik (kolooniad valdavalt Põhja- Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). · Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. · Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa (1893) ja Inglismaa (1904). Saksamaa (õpik lk.28-29) Sisepoliitika:
3* Kriisi põhjused: 4* Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. 5* Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. 6* Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. 7* Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte. 8* Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. 9* Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See süvendas kriisi ka teistes riikides. 10* Protektsionismi kasv. 1* Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides-
rahvusvahelist positsiooni (näiteks muu maailma toetav suhtumine buuridesse). Inglismaa peamiseks välisvaenlaseks oli saanud Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni poliitikast (hoiduti liitudest Euroopa riikidega ning üritati teiste riikide omavahelisi tülisid enda huvides ära kasutada) ja otsima enesele liitlasi, kelleks said saavad Pr (1904) ja Vm (1907). Prantsusmaa (lk.25-27): Sisepoliitika: Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). Sisepoliitikat sajandivahetusel aktiviseeris Dreyfus`i afäär (Vt
AUTO muutis inimese liikuvamaks LENNUNDUSE arengu algus RAUDBETOON ja TERAS võimaldas ehitada kõrghooneid · Tarbeesemete kättesaadavus kasvas seoses tööstuse arengu ja konveiersüsteemi kasutuselevõtuga (USA / Fordi tehased 1913). · Kiirenevad muutused olmes tõid kaasa samasugused muutused kunstis · 20.sajandi alguses olid tähtsamad keskused: majanduselus- USA idaranniku linnad kunstielus- Pariis / Prantsusmaa Peep Reimer 1 1.3. Töölisliikumise kujunemine ja kasv: · 19.sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (ehk proletariaat) · Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine · Töölisliikumise vormideks olid: A) streigid B) meeleavaldused
1923-1924 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. Reaalpoliitikas aga sooviti lülitada NSVL rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega. 1922. aastal sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga. Saksamaa, Leedu , Afganistani ja Iraaniga sõlmiti neutraliteedi ja mittekallaletungi lepingud. Aastatel 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissariks oli M.Litvinov, taotles avalik välispoliitika kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas, mille tulemusena lähenes NSVL mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige aga Prantsusmaale. 1939. aastal sai NSVL-i välisministriks V. Molotov ning nüüd kerkis välispoliitikas esile uus suund. NSVL hakkas
o revansismiideede puudumine o Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida fasistid võimul olles võivad teha. II VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1. President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: · esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) · algatas Rahvasteliidu 1. Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. · USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. · Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest: o USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) o USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused
9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid