Eesti Vabariik 1920-1939 arutlus (1)

Eesti Vabariik 1920-1939: rõõmud ja mured
Arutluses käsitlen Eesti Vabariigi algusaastate majandus- ning valitsusprobleeme, mis viivad meie riigi kokkuvarisemise staadiumisse, probleeme naaberriikidega ning rõõme mida üks Eesti kodanik sai lõpuks kogeda.
15.06.1920 võeti vastu põhiseadus mis pidi sätestama Eesti sisepoliitilise valitsemiskorra ning õigused.Põhiseaduses võis ju kirjas olla, et kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, kuid reaalsuses ei võetud rahva arvamust üldse kuulda.Tegutseti nii, kuidas Vabariigi Valitsus ette nägi. Uute parteide pidev võimuletulek ning laialisaatmine tekitas palju probleeme. Inimesed kaotasid usalduse riigikogu ning tähtsamate riigiepeade vastu, kuid miks rahvas peakski neid usaldama , kui pidevalt käib sahmerdamine ning tagasiastumine. Sellise võimuvõitluse käigus, unustati kindlasti riigi juhtimine sootuks. 1929. aasta lõpul kui algas ülemaailma majanduskriis hakkasid parteid võitlema ning end reklaamima rahvale,et nemad suudavad kõike parandada. Tegelikult oli see üks alatu vale, et võita rahva poolehoid. 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde.
See oli väga oluline sündmus, sest sellega kaotati ära paljud õigused ning hakati liikuma autoritaarse Eesti loomise poole. Minu arust piiras Pätsi võimule tulek ära inimeste sõnavabaduse ning tekkis samasugune effekt nagu oli meil paarteist aastat tagasi nsvl ajal.
Vabariigi aastate alguses näis majandus kasvavat ning elu hea. 1923. aastal tuli aga kriis, mis tänu pankade liigsele laenudele kukutas majandussüsteemi kokku. Pankade käitumist oleks tulnud rangelt jälgida ning piirangud peale panna. Mitmeid kordi kuni tänapäevani välja on pangad meie majanduse kokku kukutanud. 1924. aastal võeti vastu uus majanduspoliitika , mis pani aluse meie riigi edasisele arengule. Ilma uue majanduspoliitikata oleks võinud meie riigi iseseisvus taas kaduda, sest me ei oleks võibolla suutnud püsima jääda majanduslikult. 1929. aasta lõpul alganud majanduskriis tekitas suure tööpuuduse ning majanduslanguse. Nii väike riik nagu Eesti on ei suuda midagi muuta kui ülemaailma majanduskriis siia jõuab. Tuli ainult oodata ja otsida võimalust eluolusi prandada.
Suhted välisriikidega said alguse juba enne Eesti Vabariigi loomist. Otsiti ju tuge ja tunnustust iseseisva riigi loomiseks. Peale iseseisvumist kardeti riigi julgeoleku pärast. Väike Eesti hakkas lootma abi suurtelt maailmariikidelt ning üritama luua liite naabritega . Tegelikult oli väike riik kerge saak kõigile suurematele riikidele. Meeleheitlikult pidime otsima tuge ning kaitset riikidest kellega varem pole üldse läbirääkimisi ning sõprussuhteid korraldatud. Eesti ühines rahvasteliiduga ning lõi Balti Antandi liidu millest lootis kaitset Venemaa ja Saksamaa vastu. Lõpkokkuvõttes polnud sellest mingit kasu, sest langesime ikkagi Venemaa kergeks saagiks .
Rahval oli nii tõuse kui mõõnasid, 1920 aastal oli Eesti eluolu väga hea ning soodne.
Uues Eesti riigis anti rahvlane niiöelda võim ning valimisõigused. Kauaks rõõmu ei jätkunud sest kohe tuli ülemaailmne majanduskriis mis tekitas palju tööpuudust. Sellel ajal ei olnud väga lihtne leida tööd ja pere ära elatada, kuid me eestlased oleme alati olnud üks töökas rahvas ja hakkama saanud kõigi raskustega.
Aastast 1920-1939 on Eesti vabariigis valitsenud palju probleeme ning muresid . Kõigist neist saadi aga jagu ning mindi edasi sirge seljaga kuni teise maailmasõjani. Sealt maalt tuli mängu jälle Venemaa. Sellel ajajärgul tunti rõõmu sellest, et inimestel on sõnavabadus ning lõpuks oma vaba maa. Vabadus on asi millest eestlased ei pidanud unistama enam. See oli reaalselt olemas ning rahvas oli valmis kaitsma seda iga hinnaga. Olla vaba ongi üks kõigesuurem rõõm.