RENESSANSS
Koostaja: SIIA PANE OMA NIMI
Renessanss
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast
alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa
kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine
religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi
suunas. Renessanss järgnes keskajale.
Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on
ka vaidlustatud.
Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu
Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca
tekstidest.
Ehituskunst
Itaalia vararenessansi arhitektuur
Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid
said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid
siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks
ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel
loobuti kõigest gootilikust.
Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud
ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon.
Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle
loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning
antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid.
Sisukord: · Sissejuhatus ( 2.lk ) · Itaalia vararenessansi arhitektuur ( 3.lk ) · Itaalia vararenessansi maalikunst ( 4.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur ( 5.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid ( 6.-8.lk ) · Kasutatud kirjandus ( 9.lk ) SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas.
Keila Gümnaasium Referaat Renessansskunst Koostas: Kati Lilienthal Keila 2008 Vararenessanss Arhitektuur Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäid tarvitusele kuni meie
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur
. 17 18 Renessanss Prantsusmaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Renessanss Saksamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Renessanss Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . 22 2 Sissejuhatus Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Itaalias oli ja on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega, sest sel ajal loodi
Tallinna Nõmme Gümnaasium Itaalia vararenessanssi maalikunst Mark Saarts 11c Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist,
võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga.Kõige itaaliapärasem oli saksa kunsti üürike õitseaeg 16. sajandi alguses, enne reformatsioonist ja talurahva ülestõusust põhjustatud vapustusi. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Vararenessanssi arhitektuur-Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Filippo
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus RENESSANSS JA BAROKK Referaat Õpetaja: Urve Pulk Kuressaare 2006 RENESSANSS SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia
Renessansi teke 15. sajandil 1. Kust tuleb ja mida tähendab mõiste renessanss? Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 2. Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3. Nimeta renessansi perioodid? Vararenessanss, kõrgrenessanss 4. Mida iseloomustab humanism? Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle
Kõik kommentaarid