Renessanss (1)

RENESSANSS
Koostaja: SIIA PANE OMA NIMI
Renessanss
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast
alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa
kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine
religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi
suunas. Renessanss järgnes keskajale.
Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on
ka vaidlustatud.
Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu
Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca
tekstidest.
Ehituskunst
Itaalia vararenessansi arhitektuur
Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid
said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid
siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks
ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel
loobuti kõigest gootilikust.
Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud
ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon.
Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle
loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning
antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid.
Renessansiajastul loodud
hooneid kaunistasid
sambad, pilastrid,
lõvipead, putod (alasti
lapsukesed), kipsist lille- ja
puuviljavanikud,
akantuselehed ja paljud
muud roomaaegsete
ehitiste varemetelt õpitud
üksikasjad. Suur osa neist
jäi tarvitusele kuni meie
sajandini.
Jälle tuli kasutusele ümarkaar.
Pildil Firenze toomkirik.
Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur
Kõrgrenessansi ajal nihkus kunsti raskuskese Rooma, sest
paavstidest eriti, Julius II-st, said kunsti toetajad. Kõrgele järjele
tõusis ehituskunst.
Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse
kirik Roomas.
Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli
15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele
otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust.
Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest
arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante
(1444-1514), Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-
1564).
Veneetsia arhitekt Andrea
Palladio (1508-1580) võttis
kõige otsesemalt eeskuju
antiikarhitektuurist. Oma
hooned kaunistas ta
rohkete sammastega ning
püüdis nad kujundada
väliselt nii harmooniliste ja
sümmeetrilistena, et tõi
sageli ohvriks siseruumide
otstarbeka paigutuse.
Palladio teostel on tohutu
mõju hilisemate aegade
arhitektuurile, eriti
klassitsismile.
Pildil Andrea Palladio "Villa
Rotonda".
Maalikunst
Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad
loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist,
loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning
palju muid oskusi..
Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku
meeleolu.
Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal
kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega;
käsutatakse puhtaid värvitoone.
Esimeseks vararenessansi
maalijaks peetakse 28-
aastaselt surnud
Masaccio't (1401-1429).
Masaccio värvid on tumedad
ja sügavad, inimesed tema
freskodel tugevamad ja
tüsedamad kui
gootiaegsetel maalidel, nii
et nende kehade kumerus
tundub olevat lausa
kombatav.
Pildil Masaccio "Paradiisist
väljaajamine".
Leebe munk Fra Angelico
(1387-1455) maalis harda
usutundega, säravalt puhastes
toonides freskosid, ohtralt
kasutas ta seejuures kulda.
Inimesed on tal veel gootilikult
saledad, harukordselt
hingelised on ta haprad
enesessetõmbunud madonnad
ja inglid.
Pildil Fra Angelico "Maarja
kuulutus".
Renessansiaja suurmeistrid
Leonardo da Vinci (1452--1519)
huvideringi kuulusid peaaegu kõik
tolleaegsed teadused, samuti muusika
ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga
palju ees, näiteks püüdis ta
konstrueerida isegi lennuaparaati.
Temalt pärineb ka esimene jalgratta
joonis samuti oli ta esimesi, kes
söandas inimese keha
tundmaõppimiseks ette võtta
lahkamist.
Pildil Leonardo "Püha õhtusöömaaeg".
Piltidel Leonardo "Inimese proportsioonid" ja "Mona Lisa".
Kõige jõulisem isiksus
renessansikunstnikest oli
Michelangelo (1475-1564).
Ainuke lõpetatud suurtöö on tal
Roomas - Vatikani lossis asuva
Sixtuse kabeli laemaal.
Töö lõppedes võis freskol näha 350
inimfiguuri - need on jõulised,
kirglikud, tugevad nii kehalt kui
vaimult, kehastades renessansi
ideaali täiuslikust inimesest.
Pildil Michelangelo Sixtuse kabel.
Piltidel Michelangelo "Taavet" ja "Viimne kohtupäev".
Kolmas suur kõrgrenessansi meister oli
Raffael (1483-1520)
Ta kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi
rahulikus helges ümbruses, taustaks
suurejooneline arhitektuur või kaunid
maastikud.
Niisugused on Raffaeli madonnad -
inimlikud ja siiski luulelised, sellised
on tegelased hiiglaslikel
paljufiguurilistel freskodel, millega
Raffael kaunistas Vatikani lossi saalid.
Pildil Raffaeli "Sixtuse madonna".
Kasutatud kirjandus
Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984.
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/in
dex.htm
Wikipedia.org "Renessanss".
http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!