Menüü ajalugu. (0)

Tüüpiline Rooma laud oli U-kujuline.
Külalisi oli lauas 9 ( , sest seda peeti ideaalseks
arvuks söömajal )
Külalised lamasid sohval , toetudes küünarnukile
või käsivarrele, ning teise käega hankisid toitu.
Lõuna koosnes kolmsest põhikäigust : eelroad ,
pearoad ning järelroad.
Suurt tähelepanu pöörati toidu suurejoonelisele
esitlemisele.
Rooma kultuuri hääbumisega kaotas söömine
oma kultuurilise tähenduse ja see hakkas
taastuma alles keskajal kloostrites , mis olid
põllumajanduse ja reisimise keskusteks.
1387. aastast on teada inglismaa kuningas
Richard II suurejooneline õhtusöök ..
Lõunasöök oli korraldatud 10 000 külalisele.
Toitude valmisamiseks oli palgatud 300 kokka.
Bankett oli 3-käiguline.
Igale külalisele oli söömiseks kuivatatud leivast
taldrik, ( mille soovi korral võis ära süüa), tass,
lusikas ja salvrätt.
Käikude vahel said külalised käsi pesta kaussides.
Igal külalisel oli oma nuga kaasas.
Ametlik struktuur hakkas välja kujunema
Prantsusmaal, kuhu Karariina di Medici, tõi