Menüü ajalugu. (0)

Tüüpiline Rooma laud oli U-kujuline.
Külalisi oli lauas 9 ( , sest seda peeti ideaalseks
arvuks söömajal )
Külalised lamasid sohval , toetudes küünarnukile
või käsivarrele, ning teise käega hankisid toitu.
Lõuna koosnes kolmsest põhikäigust : eelroad ,
pearoad ning järelroad.
Suurt tähelepanu pöörati toidu suurejoonelisele
esitlemisele.
Rooma kultuuri hääbumisega kaotas söömine
oma kultuurilise tähenduse ja see hakkas
taastuma alles keskajal kloostrites , mis olid
põllumajanduse ja reisimise keskusteks.
1387. aastast on teada inglismaa kuningas
Richard II suurejooneline õhtusöök ..
Lõunasöök oli korraldatud 10 000 külalisele.
Toitude valmisamiseks oli palgatud 300 kokka.
Bankett oli 3-käiguline.
Igale külalisele oli söömiseks kuivatatud leivast
taldrik, ( mille soovi korral võis ära süüa), tass,
lusikas ja salvrätt.
Käikude vahel said külalised käsi pesta kaussides.
Igal külalisel oli oma nuga kaasas.
Ametlik struktuur hakkas välja kujunema
Prantsusmaal, kuhu Karariina di Medici, tõi
abielludes Henry II-ga väikse armee kokki ja
teenindajaid.
Samuti tõi palju tänepäeval rahvusvahelises
kokanduses asendamatuks muutunud
toiduaineid ja retsepte.
Määratleti teeninduse järjekord einetel, eine
jaotati kolmeks põhikäiguks.
Seda loetakse tänepäevaste menüüde
kujunemise alguseks.
Aastast 1656 on teada, et kuningas Louis
XIV'le kavandatud eine oli jaotatud 5 käiguks,
igas käigus teatud tüüpi road.
Londoni õukond eelistas 3-käigulist menüüd,
kuid iga käik sisaldas erinevaid osi ( kuni 25
erinevat rooga )
Einele järgnesid veel juustud, puuvili, pähklid
ja portvein.
19.sajandiks oli eine saanud kindla vormi ja
struktuuri. Nii prantsuse kui Inglise
traditsioonilised menüüd, ka kahe maa köökide
erinevused - olid täpselt määratletud.
20.sajandi tuntuim menüüarendaja oli Auguste
Escoffier
Klassikaline tänapäevane menüü koosneb
kaheksast käigust. :
- appetizer
- soup
- fish entree
- vegetable
- salad
- dessert
- cheeses
Sellise struktuuriga menüü juured ulatuvad
revolutsioonijärgsele Prantsusmaale, kus
restauraatorid tutvustasid toidukaarti oma
patroonidele.
Menüü kirjutati tollal suurtele posterisuurustele
tahvlitele ja pandi välisukse juurde, et külalisi
meelitada.
Need olid ilusti, käsitsi kirjutatud, ning
mõeldud vaid klentide informeerimiseks.
Alles 1900-ndate algul sai populaarseks,
igaühele eraldi ulatatav menüü.
See põhineb juba 19.saj algul Venemaal
kujunenud ja siiani kasutusel oleval järjekorral:
- Külm eelroog
- kuum eelroog
- supp/puljong
- kalaroog
- pearoog
- kuum vaheroog
- Külm vaheroog
-Sorbett
-Liha-või linnuliharoog
- aedviljaroog
-Kuum järelroog
-Külm järelroog
- juust
-Tõeline magustoit
-Värsked puuviljad
-Kohv või tee lisanditega.
Päevamenüüd
Kogupäevamenüüd
Komplekslõunate menüüd
Banketi või peolauamenüüd
Lastemenüüd
Kohvi-või teelaua menüüd
Piknikukorvide menüüd
Grilleinete menüüd
Autolõuna menüü ( Auto-lunch )
Kiirlõuna menüü ( Quick lunch )
Ärilõuna menüü ( Business lunch )
Personalimenüü
Pidusöök ( Gala Lunch )
Energiavaese eine menüü (golden door
Paastumenüü
Lennuliinide menüü
Ühe eine kindel manüü ­ table d' hote menüü
Vaba valiku menüü ­a la carte menüü
banketimenüü
Klentide soovide ja vajaduste arvestamine
Majanduslikkuse arvestamine
Ettevõtte äriidee, ressursside arvestamine.
Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide
arvestamine.
Tervislikkuse arvestamine
Sündmustega arvestamine
hommikusöök
Brunch ( hiline hommikusöök, või varajane
lõunasöök )
Lõunaoode
Lõunasöök
Õhtuoode
Õhtusöök
Ööpala ( hiline õhtusöök )