Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pariis (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus. Samas on Pariis departemang number 75.
1999. aasta andmete põhjal on Pariisis 8 147 857 elanikku. Kitsamas mõttes Pariisi territooriumil elab umbes 2,1 miljonit inimest. Linna pindala on 10 540 ha.
Aastatel 2001–2007 on linnapeaks Bertrand Delanoë.

Ajalugu

Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased .
987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn.
17.-18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks.
19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber.
Pariisi linna vapikirjaks on FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub [lainetel] ega upu). Deviis pärineb u. 13 sajandist, kaupmeeste gildilt, mis kontrollise läbi aegade oluliseks kaubateeks olnud Seine 'il toimuvat liiklust ja tehinguid . Algselt oli sellel ainult laeva kujutis, ent peale Pariisi kaupmeeste mässu ja nende juhi Etienne Marceli mõrvamist 1385 aastal andis dofään (hilisem Charles V Hea) käsu, et vapile lisataks prantsuse kuningate heraldiliste liiliatega väli.

Demograafia


Esimene rahvaloendus aastal 1801 andis tulemuseks 547 756 elanikku.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasvas Pariisi elanike arv eriti kiiresti ja saavutas 1921. aasta loendusel 2,9 miljonit elanikku. Pärast seda on elanike arv pea iga loendusega vähenenud, välja arvatud 1954. aasta loendus, mis näitas elanike arvu kasvu 125 tuhande inimese võrra, võrreldes eelmise loendusega 1946. aastast. Viimase hinnangu (veebruar 2005) järgi oli Pariisis elanikke 2004. aastal 2 142 800.
Suur-Pariisi territooriumil on elanike arvu andmeid alates aastast 59 eKr (25 000). Rooma aja lõpul, aastal 510 oli Pariisi elanikkond kasvanud 80 tuhandeni. Edaspidi langes see aastaks 1000 viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat ). Edaspidi on elanike arv kasvanud mõnest vahepealsest mõõnast hoolimata ja on 1999. aasta ametlike andmete järgi 11 174 743.

Arhitektuur ja vaatamisväärsused

Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised - endine piiskopi- ja kuningaloss, Sainte-Chapelle (Püha kabel ) ja Notre-Dame ( Jumalaema kirik ) - pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt.
Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche).
Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal . Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum ), Concorde'i väljak, peatänav Champs -Élysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle 'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe (võidukaar), 1920. aastast asetseb selle all tundmatu sõduri haud. Paremal kaldal paikneb ka Montmartre , omal ajal vaimuelu-, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa.
Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Üle Seine'i viib 33 silda.
Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets.
Marsi väljak ja Eiffeli torn
Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri- jm. kunstimälestiste linn. Peale Notre-Dame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik Saint- Germain -des-Prés (10.-12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik ( arhitekt Jules Hardouin-Mansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine 'i kirik, Saint-Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud Sacré-Cœuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja , hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 1975–1977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad.
Pariisi suurimale kalmistule Père-Lachaise'ile on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik Eduard Viiralt.
Pariis
[]
prantsuse Paris <}} <}} <}}<}} <}} <}}<}} <}} <}}<}} <}} <}}
Pariisi lipp
Pariisi vapp
Pindala: 105,4 km²
<}} km²
Elanikke: 2 142 800 (2004)
koordinaadid: 48°51′ N 02°20′ E


Pariis #1 Pariis #2 Pariis #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KatrinJ Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Pärnu ja Pariis
8
rtf

Pärnu ja Pariis

PariisiPrantsusmaa pealinna valisin ma sellepärast, et Pariisis on ilus linn. Pärnus olen ma käinud väga palju kordi . Pärnus on palju ilusaid kohti . Pariisis ma veel käinud ei ole, kuid kui võimalik , siis teen seda kindlasti . 3 Linnade asukoht Pärnu Eestis, Pärnu lahe kirderannikul, Pärnu jõe suudmes asub linn Pärnu. Pärnu linna südameks on Rüütli tänav. Pariis Pariis asub Prantsusmaal ja on Prantsusmaa pealinn . Nüüdisaegne linnakeskus asub Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre, mis on tänapäeval kunstimuuseum ja paljud muud ajaloolised ehitised . 4 Linnade üldandmed Pärnu Pärnu Pärnu maakonna halduskeskus. VanaPärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal

Geograafia
Pariisi referaat
9
doc

Pariisi referaat

Luua Metsanduskool Haljastaja Päevaõpe Endrik Lillipuu EUROOPA LINN PARIIS II kursuse referaat ajaloos Juhendaja: Jaanus Järs 2 Luua 2009 3 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Ajalugu .......................................................................................................................................4 1.1

Geograafia
Prantsusmaa ülevaade
10
pptx

Prantsusmaa ülevaade

Prantsusmaa Loodus ja maastik Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ­ ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge ­ Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Üldine info Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 63,7 miljonit Rahaühik: euro Prantsusmaa naarberriikideks on: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania Kultuur ja inimesed Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. Prantslased Armastavad lugeda raamatuid. (prantslane loeb keskmiselt kuni 10 raamatut aastas) Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas ­ kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist.

Suhtlemisõpetus
Singapur ja Pariis
34
ppt

Singapur ja Pariis

Singapuri sattudes tuleks kindalsti oma silmaga kaeda maailmakuulsat Marina Bay Sands'i kasiino-hotelli. Kui võimalus,siis minna katusel asuvasse hiiglaslikku , laeva Vaade hotelli katuselt Singapuri loomaaed Singapuri loomaaed on tunnistatud üheks maailma parimaks loomaaiaks oma loomade liigirohkuse ja oskuslikult ära kasutatud maaalaga.Seal võib näha üle 1200 erineva looma ja linnu Pariis/Prantsusmaa • Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn • Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, mis asus Seine'i jõe saarel. • 508 sai Pariis Merovingide riigi pealinnaks ja 987 Prantsusmaa pealinnaks • Keskajal oli see Euroopa suurim linn. • 19. juulil 1900 avati Pariisi metroo, mis on vanuselt neljas metroo maailmas. • 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber. •

Geograafia
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Meedia

Kommentaarid (1)

NoJouJah profiilipilt
NoJouJah: suhteliselt korralik
20:14 20-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun