Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kere ja alusvanker (1)

1 Hindamata
Punktid

AINETÖÖ


Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER


Transporditeaduskond


Õpperühm: II KAT
Üliõpilane: Erko
Õppejõud: Janek Luppin
Tallinn, 2006
  • Näidisauto üldandmed
    TOYOTA COROLLA
    2006
    BENSIIN
    1,6 VVT-i
    Tühimass 1175 – 1385 kg
    Täismass 1695 – 1780 kg
  • Veoskeem
    ESIVEDU
    MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS
  • Vedrustuse tüüp
    Esisild :
    MacPersoni vedrustus
    Vedrustuse käigu pikkus 95 mm
    Vedrustus sõltumatu
    Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga
    Stabilisaatori varras
    Elastseks lüliks on kummi puksid
    Tagasild:
    Pingetala
    Vedrustus sõltuv
    Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga
    Elastseks lüliks on kummi puksid
  • Rehvide ja velgede markeering:
    Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON
    Rehvimõõt: 185/65 R15
    Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h )
    Koormusindeks ja max lubatud koormus 2,5 barise rõhu korral: 88 ( 560 kg )
    Karkassi ehitus: RADIAL
    Valmistamise aeg:
    Tehnoseisund (protektori jääksügavus, vigastused, rehvirõhk):
    sügavus 100 %, vigastused puuduvad, rehvirõhk 2,2 bar
    Velje põhitähis: 6J x 15
    Velje nihutus: ET 45
    Kinnitusvalem koos nõutud pingutusmomendi ja järjekorraga: kinnitus risti 103Nm
  • Rataste seadenurgad:
    Stoppermutriga fikseeritav pööratav sisemine rooliots
  • Lisaküsimus
    Millise kiirusega liigub uuritav auto kui tema tagaratas pöörleb pöörlemissagedusega 1500 p/min.
    Ratta diameeter = Velg 38,1 cm + rehvi kõrgus (185x 65%)
    12,025 cm x 2 = 0,622 m
    Ratta ümbermõõt = 0,622 m x 3,14 = 1,95 m
    1500 p/min x 1,95 m = 2925 m/ min = 175,5 km/h
    Auto kiirus on 175,5 km/h / 2 = 87,75 km/h
  • Rooliseadme iseloomustus
    (roolimehhanismi reduktori tüüp, võimendi tüüp)
    Lisage foto roolitrapetsist ja mõõtge ja tähistage skeemil roolitrapetsi osad
    Elektrilise võimendusega hammaslatt ja hammasratas
  • Auto pööramise analüüs
    (Mõõtke katseliselt näidissõiduki minimaalne pöörderaadius välimise esiratta järgi. Esitage auto pööramise skeem, näidates sellel ära rataste pöördenurgad, pöörderaadiused, rööbe esi- ja tagasillal ja auto baas)
    Rööbe ees 1480 mm
    Rööbe taga 1460 mm
    Teljevahe 2600 mm
    Min pöördraadius 5,1 m
  • Pidurisüsteemi iseloomustus
    ( ajami jaotus kontuurideks, võimendi tüüp, pidurimehhanismide tüübid esi- ja tagaratastel, pidurdusjõuregulaatori olemasolu, ABS- süsteemi ülesehitus andurite ja kanalite arvu alusel. Milline on hüdroajami üldine ülekandearv)
    ABS PUMP Esimene ketaspidur
    Tagumine ketaspidur / trummel käsipidur
  • Hüdropidurisüsteemi analüüs
    (määrake piduripedaali ja käsipiduri hoova vabakaigu ulatus mm-tes ning määrake mitu korda on esipidurimehhanismile mõjuv jõud suurem kui piduripedaalile mõjuv jõud)
  • Üldhinnang näidisauto veermiku ja juhtseadiste ehitusele ja tehnoseisundile
    Veermik lihtsa ehitusega, pole palju kuluvaid detaile.
    Tehnoseisund: väga hea (uus)
  • Kere ja alusvanker #1 Kere ja alusvanker #2 Kere ja alusvanker #3 Kere ja alusvanker #4 Kere ja alusvanker #5 Kere ja alusvanker #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 153 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor erxz Õppematerjali autor
    Ainetöö

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus Erialasse
    18
    docx

    Sissejuhatus Erialasse

    kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb). Aku vaid salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime

    Auto õpetus
    Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
    92
    docx

    Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

    AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

    Autod-traktorid i
    Masina osadest ja kontroll
    200
    doc

    Masina osadest ja kontroll

    Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

    Masinamehaanika
    A Palu mootorratta raamat
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    Kõige otstarbekam on keerdläbipuhumine (joon. võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35 poole aeglasemalt. Et saada ülekandesuhet 1:2, ongi nukk- võlli käitav hammasratas läbimõõdult väntvõlli hammas-

    Füüsika



    Meedia

    Kommentaarid (1)

    gunnarkr profiilipilt
    gunnarkr: Lootsin põhjalikumat materjali leida, aga hea seegi !
    22:18 18-08-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun