Referaat Padise mõis Padise mõis asub Padise vallas, Lääne-Harjumaal, Tallinnast 50 km kaugusel, Keila-Haapsalu maantee ääres. Mõisahoone asub 13. sajandil rajatud Padise kloostri kõrval. Ümbrus on meeldivaks peatuskohaks nii ametlikeks üritusteks, pere väljasõitudeks kui ka pühapäevasteks lõunateks koos sõpradega. Mõisa peahoone on väljast täielikult, seest osaliselt renoveeritud, lisaks on uuesti välja ehitatud mõisaga ühenduses olev kunagine teenijatemaja. Praegu avatud osas tegutseb hotell ja restoran, mis võtab külastajaid vastu iga päev. Suvel on avatud ka väliterrass, millelt avaneb ainulaadne vaade Padise kloostrile
Getlin Meetua 7.B Padise klooster Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad. Klooster oli esimene Harjumaa arhitektuurimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. Kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta. Kloostri arhitektuur Kloostri hoonestikul oli range ristkülikukujuline põhiplaan. Klooster ei olnud rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Idatiivas asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel kapiitlisaal, kuhu pääses ristikäiku avaneva ukse kaudu. Korrus kõrgemal paiknes munkade magamisruum. Lõunatiiva idaosa võttis enda alla kahelööviline söögisaal. Söögisaali kohal asus kloostri haiglaruum haigete ja eakate munkade tarvis. Lõunatiiva peakorruse
PADISE KLOOSTER Klooster oli esimene Harjumaa arhitekruutimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. AJALUGU Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi: - Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305
Padise klooster Padise klooster on esimene Harjumaa arhitektuurimälestis. See on suure tähtsusega ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu PõhjaEuroopas. Klooster paikneb Padise vallas, Harjumaal. Tallinnast kulub sinna kohale sõiduks umbes 40 minutit. Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Nad rajasid oma kabeli kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd
Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt Harju-Virus. · Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.-st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a.-ks oli Harju- Virus 23 mõisat, lisaks kaks kollektiivset mõisnikku Kärkna ja Padise klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva
Arbusow aga leidis, et sõda lähtus aadli ja vaimulikkonna huvidest. Kas Liivimaa ristisõda kaubanduslik sõda? Tekkisid ju kohe siin hansalinnad. Põhjusi vaadati vaid materiaalsetes huvides. Viimasel ajal rohkem soovist saada hingeõnnistust ja ka tõsta staatust kui ristisõdijana. Samas seos kaupmeestega täitsa olemas: laevad neilt. Esimesed kindlustused kaupmeeste rahastatud ka. Tsistertslased tegutsesid, Berthold jt. Väina suudmesse rajati Dünamünde klooster. Seostatakse ka mõõgavendade ordu rajamisega. Teisalt, see ajal, mil veel kerjusordusid pole, seega pidid misjonitöö ju tsistertslased ära tegema. Isikute ring oli tõesti kitsas – mõne lähedase suguvõsa ettevõtmine. Põhiline piiskop Alberti suguvõsa. Albert oli Riia piiskop, vend Herman sai ka piiskopiks. Kõik teised siinsed tegelased sealt suguvõsast. Rühm inimesi, kes üksteist toetasid. Ka Saksamaal oli seega üldine toetus üsna väike. Niisiis perekondlik
need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. 1233 Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. 1234 Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. 1236 Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. 1237 luuakse Liivi ordu 1238 Stensby leping. Taani sai Põhja-Eesti tagasi, Järvamaa jäi ordu kontrolli alla, kuid ta ei tohtinud sinna Taani loata ehitada linnuseid. 12401241 Liivi ordu ja Taani väed vallutsid Pihkva ja Vadjamaa.
Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt HarjuVirus. · Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a.ks oli HarjuVirus 23 mõisat, lisaks kaks kollektiivset mõisnikku Kärkna ja Padise klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega
Kõik kommentaarid