Padise klooster (0)

Getlin Meetua 7.B Padise klooster
Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad .
Klooster oli esimene Harjumaa arhitektuurimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. Kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta.
Kloostri arhitektuur
Kloostri hoonestikul oli range ristkülikukujuline põhiplaan . Klooster ei olnud rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse.
Idatiivas asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel kapiitlisaal, kuhu pääses ristikäiku avaneva ukse kaudu. Korrus kõrgemal paiknes munkade magamisruum.
Lõunatiiva idaosa võttis enda alla kahelööviline söögisaal. Söögisaali kohal asus kloostri haiglaruum haigete ja eakate munkade tarvis. Lõunatiiva peakorruse läänepoolses osas asus kloostri köök, kust viidi ka toit ilmikvendadele.
Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud praegu Risti kirikus paiknev 14. sajandi kirikukell, mis on Eesti vanim.
Aastatel 1425-1448 ehitati kahe suure torniga eeshoov. Sissekäike kaitsesid tõstesillad. Torni teisel korrusel asus kahevõlviline väravakabel. Torni kolmas ja neljas korrus olid ehitatud kaitsefunktsioonide täitmiseks.
Kloostri ajalugu
Taani kuningas Erik Menved andis 1305 . aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale.
1343 aastal klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja ka saksa soost vasalli tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku.
Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas klooster tegevuse. Selle aja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi. Liivi sõda lõppes 1583.
1560. aastal oli klooster linnusena välja ehitatud, klooster asus siis hertsog Magnuse valduses. 1561. aasta sügisel vallutasid kloostri rootslased. 1576 . aastal peale Läänemaa vallutamist tulid vene väed Padisele. Kloostrit piirati kaks päeva, misjärel see 20. veebruaril 1576 alistus. Venelased jäid Padisele neljaks aastaks.
Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1622. aastal Padise kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile. Ligi 150 aastat kasutati kloostrit eluhoonena, täpsemalt kirikut, mis oli muudetud vahelaega kahekorruseliseks.
1770. aastatel ehitati kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone . 1766. aastal klooster põles ja sellest ajast saadik on osaliselt varemeis. Sellest ajast sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana.
Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930tel aastatel.
Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400 . aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas. 15. sajandi alguses müüs klooster oma valdused nii Soomes kui ka Liivimaal ning soetati juurde uusi valdusi Padise-ümbruses. Esimene tsistertslaste klooster Baltikumis rajati 1205. Selle kloostri järeltulijaks saigi Padise klooster. Padisele rajasid nad kolme tiigiga kalakasvanduse.