Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpret...
VANA- ANTSAL KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Elmo Jaaniste PALKMAJADE SOOJUSTAMINE Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2011 Sisukord Soojustamise võti........................................................................................................................3 Kivivill....................................................................................................................................3 Kas vooder seina sise- või välisküljele?.................................................................................3 Paigaldustehnoloogia..............................................................................................................4 Soojustamine Puistevillaga.........................................................................................................4 Puistevilla eeli...
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda,...
Puitfassaadi soojustamine ja renoveerimine Puitfassaadide renoveerimine ja ehitamine Vanad puitasumid on tänaseks elupaigana üsna populaarseks muutunud ja päris paljud vanad majad on omanike poolt kenasti korda tehtud. Vähegi mõistlik omanik alustab remonti muidugi katusest, fassaadi renoveerimine on tavaliselt järgmiseks sammuks. Kui selle töö käigus ka seinte seisukord üle kontrollitakse ja vajalikud parandused tehakse, on tööde järjekord igati õige. Puitfassaaadi renoveerimist alustades tuleks esmalt otsustada, millises ulatuses on eesmärgiks maja esialgse välisilme säilitamine. Õnneks kohtab üha sagedamini selliseid omanikke, kelle jaoks on maja välisilme säilitamine ja esialgsetega võimalikult sarnaste materjalide kasutamine eesmärgiks omaette ja seda isegi neis piirkondades, mida ametlikult miljööväärtuslikeks kinnitatud ei ole. Tavaliselt pannakse puitvoodri vahetamisel hoonele ka lisasoojustus ja kahjuks jäe...
SOOJUSTAMINE Parema soojapidavuse tagamiseks võib palkmaja katta väljast või seest vooderdusega. Puidu soojusjuhtivus on ca 12 korda väiksem, kui betoonil. Puitmaterjal ei tekita iialgi külmasildasid. Puit toimib sisekliima regulaatorina, salvestades endasse liigse õhuniiskuse ja vabastades selle vajadusel taas kuiva õhku. Selle kõige pärast ongi palkmajas alati meeldiv sisekliima ja nande omadustega tuleb arvestada palkseinte soojustamisel. Palkmaja head omadused säilivad hästi, kui kasutada soojustamisel sarnaste omadustega orgaanilisi materjale või kivivilla. Sobiva materjali valimiseks tuleb paika panna kogu seina konstruktsioon. VIIMISTLEMINE Seinte tasandamine ja pahteldamine on mahukas ning kulukas töö. Seinte esmase tasandamise all mõeldakse plokk-, kivi- ja betoonseinte esmast tasandamist, mille tulemusena saavutatakse piisavalt sile pind peenemate viimistlussegude pinnale...
Ehitamine ja soojustamine läbi aegade. Kiviaeg Kiviajal elati enamasti koobastes ja soojustuse ja ventilatsiooni kohta ei teatud eriti midagi. Osad inimesed elasid ka lihtsalt püstitavates ja teisaldatavates telgilaadsete varikatuste all Vanaaeg Vanaajal elati hüttides, mis olid tulekoldega ja väljastpoolt kaetud mätaste ja puukoorega. Soojema kliimaga ja arenenumatel aladel elati savist või kivist majades. Küte Vanasti köeti maju ja tube ahjudega, kortermajades köeti tavaliselt alumistel korrustel ja soe õhk levis ülespoole. Tänapäeval kasutatakse majades enamasti kesk-, põranda-, gaasi-, õhksoojus-, ahju- ja maakütet. On võimalik kasutada ka radiaatoreid. Soojustus Vanasti ei teatud soojustusest eriti midagi ning osasi maju, eriti kivist, ei soojustatudki. Puust maju ja püstkodasi soojustati mätaste ja puukoorega. Tänapäeval kasutata...
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täi...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE..............
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Igor Ikonnikov SOOJUSTATUDFASSAADI TEHNOLOOGIA Referaat EHITUSTEHNOLOOGIA Hoone ehitus Õpperühm: EI31 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2009 Sissejuhatus Mis on fassaad ja tema niiöelda tunnused? Fassaad on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. Fasaad ei ole ainult illustreeriv ja kujundamise jaoks oluline vaid fassaadi juures on põhiline märgata tema tähtsamad omadused ehk hoone soojustamine ja energiasäästlikus. Eesti on kõige enim kasutusel vahtpolüsterool ja kivivill. Umbes 10 aastat tagasi võeti kasutule meie Vabariigis vahtpolüsterooli fasaade ja viimastel aastatel hakkab asendama kivivill,vahtpolüsterooli. Mineraal villa loomine ja kasutustegur Esmalt on plaanis töö ära jaotada kategooriatesse millest rääkima hakata. Kõ...
Kuidas tarbida soojusenergiat säästlikult? soojustamine Hoone soojuskaod Soojustamine soojusisolatsioon Küte Elektriküte Soojuspumbad Elektriküte Elektrikütte plussid: alginvesteering on suhteliselt odav elektriküte on väga paindlik, pakkudes erinevate ruumide jaoks erinevaid võimalusi elektriküte on mugav ja vajab väga vähe hooldust, elektrikütte süsteem on usaldusväärne elektrikütet ei pea kogu aeg valvama elektriküttesüsteem võtab vähe ruumi. Elektrikütte miinused: konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku sisekliima, alginvesteering on küll odav, kuid edaspidi võib elektriküte nii mõnestki teisest küttesüsteemist kallimaks osutuda, pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks Soojuspumbad Maasoojuspump Õhusoojuspump Maasoojuspump Soojuspumba eelised Soojuspumba suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööj...
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. PINNAS.......................................................................................................................... 4 1.1. Veekoormused.............................................................................................................. 4 2. HÜDROISOL...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Kutsestandardid Võrdlus Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Kutsestandardid Plaatija ja maaler Erinevused: plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine; plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne); maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga); maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirull...
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE................................................4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON...........................
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. ...
Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vet...
Kristian Nõmmik Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE ...........................................................................................5 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid ..........................................................................................5 1.1.1 Styrofoa...
Iseseisev töö aines EPJ 3770 KINNISVARAÖKONOOMIKA K O RT E R M A J A R E N O V E E R I M I S P L A A N Asukoht: Läänemere tee 45, Tallinn, Harjumaa Üliõpilane: Juhendaja: Tiina Nuuter Tallinn, 2012 1.1 Sissejuhatus 1.2 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja arvutada kortermaja renoveerimiskulud ning pakkuda välja plaan renoveerimise teostamiseks. 1.3 Valiku põhjendus Mina olen antud kortermaja üheks elanikuks ning seetõttu olen huvitatud selle maja korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987....
1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, us...
xxxxxxx VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: xxx Juhendaja: xxxxx Esitamiskuupäev: xxxxxxxxx Allkiri:.................................... Tallinn 20xx SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VEE KOORMUSKLASS......................................................................................................4 1.1Pinnase niiskus....................................................................................................... 4 1.2 Mittesurveline vesi................................................................................................ 5 1.3 Surveline vesi..........................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus eriala Nimi PRAKTIKA ARUANNE kursus Juhendaja Tartu 2012 SISSEJUHATUS Räägid üldiselt mis kuna ja kuidas tegid. Mis olid sinu ootused praktikal, mida lootsid selgeks saada. Esimene ettevõtte praktika toimus mul soomes ja eestis. Praktika algas ...... 2012 kuni ........2012-ni. Samuti teostasin ka tööd peale praktika aega ühes teises firmas. Kus aitasin valada suure angaari põrandat. Teostasin ka sellega seonduvaid eeltöid (saalungite valmistamine, armeerimine, maapinna tasandamine jne) Ettevõtte valisin seoes tutvustega ja firma omaniku tundmisega. Niimoodi tundus asi ka suhtlemises ja asjaajamistes palju lihtsam. Minu ootused praktikast oli tutvuda reaalse ehitusega firmas. Näha kuidas asi toimub, kuidas sujub tööliste ühine töö ja kuidas toimub kõige korraldamine. Ning ...
Kivi- ja betoonkonstruktsioon ehitus Aivo Must Ehitusfüüsika iseseisev töö Juhendaja: Kalev Sepp Pärnu 2014 Puithoone soojustamine Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniis...
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 2 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST..........................................................................4 1.1 Veekoormused.................................................................................................................................. 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST.......................................
Tehnoloogiakaart Monteeritavad raudbetoon vahelaed 1000m² Töö Õõnespaneeli sängitamine Vuukide betoneerimine Antud tööks on paigaldada kolme korruselisele büroohoonele Esimene õõnespaneel tuleb paigaldada võimalikult täpselt, et Monteeritavad paneelehitused saavad oma lõpptugevuse ja jäikuse monteeritavad vahelaed. Vahelagede pindalaks kokku on 1000m². vastavalt paigaldusskeemile järgmiste paneelide paigaldus sujuks vastavalt vuugibetooni tugevusele. Vuukide täisvalamiseks võib häiretata. Kui paneel on paigalduskohast umbes 10+20 cm kõrgusel, ...
Maailma energiavarudest 55 % naftast ja 40 % looduslikust gaasist asuvad LähisIda riikides 30 % loodusliku gaasi varudest maailmas asuvad Venemaal 27% kivisöe varudest asuvad USAs Tänapäeval kasutab USA 14% kogu kivisöest maailmas, millest 90% läheb energia tootmisele toodetakse umbes 85 miljonit barrelit päevas (1 barrel=159 liitrit) suurimad importijad: USA(11.8), Jaapan(5.3), Hiina(2.9), Saksmaa(2.5), LõunaKorea(2.1) suurimad eksportijad: SaudiAraabia (8.73), Venemaa (6.67), Norra(2.91), Iraan(2.55), Venetsueela(2.36) Nafta on otsa saamas, kuid aega ei oska keegi täpselt ennustada. Seik Yamani on öelnud: "Kiviaeg ei lõppenud kivide puuduse tõttu, ja ka naftaaeg ei saa otsa nafta puuduse tõttu." Naftavarud OPECI riikidel (2009). BP statistika. Ühik miljard barrelit Aasta Iraan Iraak Kuveit Saudi ...
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
Fassaad on maja visiitkaart. Eri materjalid annavad majale erineva ilme. Peale värvitooni ja kuju erinevad fassaadi kivid üksteisest ka pinna poolest. Tellis sobib hästi puitkarkassiga majade fassaadi materjaliks. Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema hea välimus, põlisus ja säästlikkus. Ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakasr. Et majad oleksid vastupidavamad ja tuult läbipuhuvad, tuleb neid soojustada nii seest kui ka väljaspoolt. Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkepla...
Praktikaaruanne Roland Pikhof EV10 Juhendaja: Eduard Selezov 2012 Õppepraktika toimumise aeg ja koht Praktika toimus: Apr-Juuli, Sept-dets Firmale laohoone ehitus Rakvere Vallas, Tõrma külas Ettevõtte kirjeldus AS Anome on asutatud 1992.a. erakapitalil põhinev jaekaubanduse ja hulgimüügiga tegelev äriühing. Firma tegeleb spordikaupade, jahi- ning militaarvarustuse, autotarvikute-varuosade müügiga ja maaletoomisega Tööriistad ja vahendid Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud Aeroci plokiliim Nordic tsement Ehitusliiv Tehtud tööd Lammutustööd Krohvimine (nordic tsement, liiv, vesi ) Katuse viilude krohvimine(nordic tsement, liiv, vesi ) Paekivi hoonel vuukide täitmine (lubi tsement segug...
VUNDAMENDI ISOLEERIMINE REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-41 Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse üleandmine alusele. Vundamentidele mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldriruumide niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soo...
Akna ja uksepoltide paigaldamine Hoone fassaadi soojapidavus sõltub olulisel määral akendest, kuid ka akende paigaldamise tehnilisest lahendusest ning kasutatavatest paigaldusmaterjalidest. Uue maja ehitamisel, kui ka renoveeritava hoone fassaadi soojustamisel on soovitatav akende paigalduse lahendus põhjalikult läbi mõelda ja projekteerida juba enne akende tellimist. Aknad tasub tellida mõõtudega, mis võimaldaks fassaadi soojus- isolatsiooni paigaldamise aknapaledele ning kataks ka aknalengid. Soovitatavalt võiks olla soojusisolatsiooniga kaetud vähemalt 2/3 aknalengi laiusest. Akende ümbruse soojusisolatsiooni paigaldamata jätmisel tekivad nn külmasillad, mis muudavad uute soojapidavate akendega saavutatava säästu olematuks. Külmasild on koht ehitises, mis juhib väliskülma hoonesse. Eriti hea soojusjuhtivusega ehk halva soojusisolatsiooniga on ehitusmaterjalina kivi, seetõttu soojustatakse kiviseina välj...
Kordamisküsimused kudede, luude ning liigeste ehituse ja tüüpide kohta: 1. Mis ülesanne on epiteelkoel? Katteepiteel (moodustab naha pindmise kihi), Näärmeepiteel nõrede valmistamiseks, sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmiseks. 2. Mis ülesanne on närvikoel? Anda erutus närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakkude ülesanne tugi- kaitse ja toitefunktsioon. 3. Mis ülesanne on luukoel? Luukoest moodustunud skelett kaitseb ja toetab keha. Luukude hoiustab ka mineraalained. 4. Mis ülesanne on rasvkoel? Energia hoiustamine, keha soojustamine, 5. Mis ülesanne on kõhrkoel? Tugifunktsioon 6. Mis ülesanne on verel? Hapniku ja toitainete transport kudedesse, kaitsefunktsioon (tõrjub verre sattunud tõvesid), hormoonide transport 7. Mis ülesanne on retikulaarsel sidekoel? Võimalus muutuda teisteks rakuvormideks 8. Mis tüüpi rakkudest koosneb veri? ...
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele s...
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast s...
1. Töö eesmärk Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel. 2. Katsetatud materjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokk...
Rakvere Ametikool Roland Pikhof EV10 Praktikaaruanne Praktika juhendaja: Eduard Selezov Rakvere 08.01.13 Õppepraktika toimumise aeg ja koht · Praktika toimus Aprill-Juuli, September- Detsember · Firmale laohoone ehitus Rakvere Vallas, Tõrma külas Ettevõtte kirjeldus AS Anome on asutatud 1992.a. erakapitalil põhinev jaekaubanduse ja hulgimüügiga tegelev äriühing,. Firma tegeleb spordikaupade, jahi- ning militaarvarustuse, autotarvikute-varuosade müügiga ja maaletoomisega AS Anome peakontor ja kauplus asub Rakvere kesklinnas, aadressil Koidula tn.11 . Tööriistad ja vahendid; Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Rakmed katusel olles Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud Aeroci plokiliim...
Tartu Ülikool Majandusteaduskond VÕRKPLANEERIMISE KODUTÖÖ Laste mängumaja renoveerimine Juhendaja: Juta Sikk Koostaja: Tartu 2014 Sündmused: 0 - soov renoveerida laste mängumaja 1 - mööbel, värvid, tapeet valitud 2 - töötajate palkamine 3 - vajalikud tarbed ostetud ja laenutatud 4 - tooted kätte saadud 5 - vana mööbel eemaldatud 6 - vana tapeet eemaldatud 7 - mängumaja soojustatud 8 - mängumaja puhastatud 9 - katus vahetatud 10 - seinad (ka välisseinad), lagi värvitud 11 - tapeet(kahele seinale) sobivaks lõigatud 12 - tapeet seina liimitud 13 - põrandale vaip paigaldatud 14 - pildid, riiulid seina paigaldatud 15 - valgusallikas lakke riputatud 16 - uus mööbel paigaldatud 17 - ümbruskond koristatud 18 - mängumaja renoveeri...
ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS I. Energia... ...ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele ...on vajalik igasuguse töö tegemiseks, järelikult ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata ...on soodsam säästa kui toota on absoluutselt taastumatu, st. kord kulutatud või hajunud energiat ei saa enam iial kokku koguda ega uuesti tarvitada ...on veel piisavalt odav? + kommentaar II. Energiamajandus... Kuna energia on vajalik igasuguse töö tegemiseks, ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata. Energiamajandus on see osa riigi kogu majandusest, mis tegeleb: looduslike energiavarade hankimisega nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks nende kättetoimetamisega tarbijatele Energia hind sisaldub kõikide tood...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Steven Urmann Passiivmaja Referaat Võru Passiivmaja. Mis see veel on? PASSIIVMAJA tähendab hoonet, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele (15 kWh/m²/aastas) on AKTIIVSEST küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Passiivmaja rajamise eelduseks on põhjalik planeerimistöö. Soovitatav on konsulteerida oma ala spetsialistidega (Arhitektid Muru & Pere OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne), mitte kuulata foorumi nõuandeid inimestelt, kel sageli puuduvad igasugused teadmised nii projekteerimise, ehitamise, soojusenergeetika, ventilatsiooni, akende kui kütteseadmete valdkonnas. Passiivmaja ehitamise olulisimaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küttearvete eest. Passiivmaja madal...
Pärnumaa khk KIPSPLAAT SEINA HELIISOLATSIOON Riiko Kojoni 2017 Koosneb Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Standardite kontaktid Referaat Koostas: Jevgeni Kurotskin Juhendas: M. Märtinson Tallinn 2012 Sissejuhatus Universaalne järjestiksiin Universaalne järjestiksiin (universaal-jadasiin; ingl Universal Serial Bus; USB) on arvuti välissiini standard, mis lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada. Infotehnoloogias on USB järjestiksiinil töötav standardiseeritud port, tänu millele saab arvuti külge ühendada erinevaid välisseadmeid:arvutihiirt, sõrmistikku, mobiiltelefoni, modemit, monitori, skännerit, PDAd, digitaalkaamerat, MP3 mängijat, välist kõvaketast, traadita võrgu võrgukaarti jne. Kõiki USB seadmeid saab kuumühendada ehk kokku- ja lahti ühendada, ilma et arvutit peaks uuesti algkäivitama. Lisaseadmete ühenduseks USB-ga kasutatakse neljajuhtmelist kaablit, kus neist kaks (keerdpaar) o...
Vundamendi vajumine Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi...
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende ...
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja Niiskus Referaat Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 TAVALINE VESI Vett on kõikjal. Maakeral on umbes 1400 miljonit kuupkilomeetrit vett.See hulk ei muutu sest vesi on lõputus ringluses. Vesi moodustab ookeanid, mered ja järved, polaarjää, põhjavee, vihmapilved ja on kõigis elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski on 70% vett. Jää Ebatavaline on ka see, et vedelas olekus on vesi raskem kui tahkes olekus. Vedelas olekus kaalub vesi 1000 kg/m3, jää vaid 917 kg/m3. Jää ujub vee pinnal. Jää sulades hakkavad vesiniksidemed purunema ja molekulid asetsevad tihedamalt. Vee tihedus suureneb, kuid ainult kuni +4 o-ni. Veeaur Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on veemolekulide liikumisenergia. Osa neist eraldub v...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest...
Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis k...
EUROAKADEEMIA Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kelly Koort ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG Referaat Juhendaja: Tiina Randlane, PhD Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ülevaade maailma rohelisest ajaloost...................................................................................................4 Eesti ökoloogiline jalajälg....................................................................................................................5 Müüt või tegelikkus?............................................................................................................................6 Roheline ideoloogia....................................................................................
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb h...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine.................................................................................................................................8 4 Tooted....................................................................................................................................10 5 Soojustamisest üldiselt.........................................................................................................16 6 Võrdlus analoogid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
