VÕRUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
Steven Urmann
Passiivmaja
Referaat
Võru
Passiivmaja.
Mis see veel on?
PASSIIVMAJA
tähendab hoonet, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise
uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele
(15 kWh/m²/aastas) on AKTIIVSEST küttesüsteemist võimalik loobuda . Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone,
kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist.
Passiivmaja
rajamise eelduseks on põhjalik planeerimistöö. Soovitatav on
konsulteerida oma ala spetsialistidega (Arhitektid Muru & Pere
OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne), mitte kuulata foorumi nõuandeid inimestelt, kel sageli puuduvad igasugused teadmised nii
projekteerimise, ehitamise, soojusenergeetika , ventilatsiooni, akende kui kütteseadmete valdkonnas.
Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2013SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS Tänapäeva uus trend majade ehitamisel on võimalikult loodussõbralik. Minu töö eesmärgiks on uurida kolme maja, mis on igast küljest inimesele kasulik ning jätab võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje maailma, milliseid materjale kasutatakse nende ehitamisel ning püüan leida nende kolme maja erinevused. 2. PASSIIVMAJA Passiivmaja on hoone, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele on aktiivsetest küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Energiasäästlikud komponendid on väga hästi isoleeritud hoone tarindid, väljamineva soojuse taaskasutamine ning talvisel perioodil päikesekiirguse kasutamine. Passiivmaja vajab
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitus sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada passiivmajadest. Tänapäeval tehakse järjest rohkem selliseid maju ja inimesed on hakanud rohkem mõtlema ökonoomsuse peale. Materjali leidmiseks kasutasin erinevaid interneti lehekülgi, kuna raamatutest ei leidnud sobivat materjali. Minu töö jaguneb viieks peatükiks
põhjustab õhu liikumist, füüsikas tuntud terminina konvektsioon. [5: 16-17] Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Kiire ja odav ehitus tähendab tihtipeale suuremaid küttekulutusi. Vähendades soojuskadu vanemates elamutes, tuleks tihendada aknad, soojustada välisseinad ning katuselaed. Efektiivne on ka kolmekordsete akende kasutamine. Maja renoveerimisega saavutatav energia kokkuhoid on umbes 20%. [5: 24] 1.4.1. Kasutamine hoonete ehituse valdkonnas passiivmaja Passiivmaja ideed on arendatud lähtudes teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vähendamisega minna. Erinevalt null-energia majadega on passiivmaja 6 osutunud elujõuliseks põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte päris võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini, kus passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Kõik kommentaarid