Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, tööandjale töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemisega seotud kulude osaline hüvitamine ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alus...
3.5. Töötuskindlustus Töötuskindlustuse õiguslikuks aluseks on töötuskindlustusseadus (RT I 2001, 59, 359....koos hilisemate muudatustega) (edaspidi TTS). Nimetatud seadus reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ja korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral. Samuti reguleeritakse selle seadusega töötuskindlustuse korraldust ning töötukassa staatust. Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, va töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul: 1) kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste- ja toetuste seaduses ettenähtud korras ja 2) kel...
ELUKINDLUSTUS TOOTE LÜHIKIRJELDUS Elukindlustus on kindlustuse liik, mis tagab kindlustatu surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule ja/või võimaldab sääste koguda. Elukindlustus pakub nii sulle endale kui ka sinu lähedastele rahalist kaitset. Kui kindlustusjuhtumit lepingu jooksul ei toimu, ei pea selts raha sulle või lähedastele välja maksma. SIHTGRUPP Elukindlustuse sihtgrupp on inimesed ja nende lähedased. Elukindlustuse mõte on pakkuda rahalist kaitset sinu lähedastele, kui sa ootamatult kas haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu sured. MILLIST VÄÄRTUST SEE TOODE KLIENDILE PAKUB? Tavaliselt sõlmitakse elukindlustusleping selleks, et tagada sinu nimetatud soodustatud isikule sinu surma korral toimetuleku- ja valuraha. Lepingut sõlmides lepitakse kokku elukindlustussumma suurus ja kindlustusperiood. Kui sinuga lepingu kehtivu...
Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse ü...
Elukindlustus Tallinna Majanduskool Heleen Välba Veebruar 2011 Asutamise aeg ja ajalooline areng • Piiblis oli mainitud, et vaeslapsi ja lesknaisi tuleb aidata • Esimesed elukindlustuse pakkujad hakkasid Eesti Vabariigis oma teenust pakkuma 90`ndate alguses. • Elukindlustusseltside turuosad ja areng on endiselt kujunemisjärgus. Elukindlustuse põhiväärtused • Inimesed, kes kindlustavad enda elu, saavad aru selle kasulikkusest mõeldes tulevikule. • Elukindlustus on investeering enda ja oma lähedaste heaolu nimel. • Tagab kindlustatu või temast majanduslikult sõltuvate isikute tavapärase elustandardi peale õnnetusjuhtumit tervisega. Elukindlustusseltside põhiteenused • Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. • Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Kahju- ja e...
MAKSUD 2011. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus. · Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%. · Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). · Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 91,75 eurot kuus. · Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%) kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust. Maksu tunnuseks on konkreetse vastuhüve puudumine!!!! Maksel on konkreetne vastuhüve! http://stud.sisekaitse.ee/Elling/M...
1. Kindlustuslepingu olemus ja sõmimine Kindlustusleping on osapoolte kirjalik kokkuleppe, milles kindlustusandja kohustub maksma kokkuleppitud rahasumma kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuslepingu osad on · sooviavaldus koos riskiküsimustikuga, mida täidab klient · lepingu üldised tingimused(tüüptingimused), ning muud lisad (vara nimekirjad_ ülevaatusaktid, eelpakkumised, teatud dokumentide koopiad) · kindlustuspoliis Lepingu sõlmimine · kindlustusobjekt · täidetud sooviavaldus · riskihindamine · pakkumine ja kinlustustingimused · aktsepteerimine 2. Kindlustusmaksed (riskimaksed ja lepingutasud) Kindlustusmakse või kindlustuspreemia on rahasumma, mida kindlustusvõtja on kindlustuslepingu alusel kohustatud kindlustusandjale tasuma lepingus sätestatud korras. See sisaldab ka tasu kindlustuskaitse eest (riskimakse). Kindlustusmakse...
Kindlustusleping Erik Sehtman MM11 Sooviavaldus + kindlustustingimused+kindlustuspoliis KINDLUSTUSLEPING Osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kindlustussuhte olulised mõjutajad · Kindlustushuvi · Heausksus, vastastikune usaldus · Lepingutingimuste vastastikune aktsepteerimine Kindlustuslepingu osad Kuidas suhted reguleeritakse ja jäädvustatakse Kindlustusleping Sooviavaldus POLIIS Üldised kindlustustingimused Muud materjalid riski hindamiseks Kindlustustingimused · Üldtingimused Defineerib lepingus kasutatavad mõisted ning lepingupoolte õigusliku vahekorra · Eritingimused Reglementeerivad konkreetse toote eripärast tulenevad poolte õigused ja kohustuse...
1. Mis on finantsarvestuse ülesandeks, millele peab vastama esitatav informatsioon ja millest tuleb lähtuda finantsaruannete koostamisel? Finantsarvestuse ülesandeks on informatsiooni, mis on kasutatav juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmisel, genereerimine. Informatsioon peab ta olema tõene ja aus, asjakohane, usaldusväärne ja võrreldav. Finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamisel tuleb lähtuda muu hulgas konservatiivsuse kontseptsioonist, mille puhul tuleb aruandeid koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Varade kajastamisel tuleb olla konservatiivne. Ühtlasi tuleb kajastada kõik teadaolevad ning potentsiaalsed kohustused, mille teke on tõenäoline ja suurust võimalik hinnata. 2. Loetle raamatupidamise korraldamise põhinõuded. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et o...
EESTI VABARIIGIS KEHTIVAD MAKSUD JA MÄÄRUSED käibemaks - 20% Eesti ettevõtte tulumaks - 21% (erisoodustustelt ja trahvidelt) üksikisiku tulumaks - 21% palgamaksud - 37,2% (sotsiaalmaks, töötuskindlustus) käibemaks -20% Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult Töötuskindlustusmaksu makstakse töötajale välja makstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu- ja teist tööandja töötuskindlustusmakseks. Maksmise kohustus on tööandjal. Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. Residendist füüsilise isiku puhul kuuluvad maksustamisele kõik sissetulekud (palgatulu, stipendium, pension, preemia, lotovõit) peale erisoodustuste, kingituste, dividendide. Nende pealt maksab tulumaksu juriidiline isik. Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatak...
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ü...
SÕIDUKI KINDLUSTUS Vabatahtlik (Kasko) Kohustuslik (kõik mootorsõidukid,trammid, trollid, traktorid,haagised) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi puhul on eeldatud, et kahju on tekkinud teeliikluses. Teeliiklus on liikluskindlustuse seaduse kohaselt sõiduki kasutamine Eestis, välja arvatud liiklus 1) hoones, v.a hoones asuvas parklas; 2) sõidukis (autoveo treiler,laev,lennuk) 3) võistlusteks või treeninguks eraldatud ja tähistatud kohas; 4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest...
1. Mitteresidentiks võib olla nii juriidilene kui ka füüsiline isik- jah 2. Kas füüsilisel isikul on kohustus deklareerida erisoodustusi- ei- lk9 3. Kas füüsiline isik peab Eesti äriuhingult saadud dividendid tuludeklaratsioonis kajastama-jah 4. Kas füüsilise isku väärtpaberite investeeringutest tekkiva kasu ja kahju arvestus eraldatud muudest tuludest- jah 5. Füüsilise isiku maksustava tulu hulka kuuluvad Vatuvõetud pärandvara-ei maksusta, lk2 Palk Tulu reformi käigus tagastatud maa võõrandamisest-ei maksusta,lk 2 Puhkusetasu Väärtpaberitelt saadud intresse 6. Residentist füüsilisel isikul on õigus maksustamis perioodi tulust maha arvata maksustamisperioodi tasutud enda, oma lapse, lapselapse, õe ja venna koolituskulud või isikute koolituskulude puudumisel ühe alla ...........aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud- 7. Kui füüsilisest isikust ettevõtjale kulutatakse välja pankrot, peab ta esit...
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Divide...
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikus...
4. Ravikindlustuse õiguslik korraldus 4.1. Üldsätted Ravikindlustus Eesti Vabariigis on reguleeritud peamiselt ühe õigusaktiga, milleks on ravikindlustusseadus (RT I 2002, 62, 377...koos hilisemate muudatustega ) (edaspidi RKS). Lisaks sellele on olemas ka alamalseisvad õigusaktid, mis reguleerivad ja täpsustavad üksikuid elemente ravikindlustuse süsteemis.1 Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem, mis on mõeldud kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks. Seega on ravikindlustusel peamiselt kaks eesmärki: 1) pakkuda isikule garantiisid tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisel ning 2) tagada isikule sissetuleku säilimine, kui tal ei ole võimalik sissetulekut saada seoses ajutise töövõimetusega (haigus, vigastus,...
Muinasaeg Eestis Kunda Kamm- Nöör- Vanem Noorem kultuur keraamika keraamika pronksi-aeg pronksi- aeg kultuur kultuur Ajalised piirid 9 või 8 Umbes 4000. Umbes Umbes Umbes 1100- (algus ja lõpp) aastatuhandes aasta paiku 3000. aasta 1800-1100 500 eKr t eKr 5 . eKr paiku eKr eKr Aastatuhande ni eKr Inimeste Küttimine ja Savinõude Savinõude Karjakasvat Karjakasvatu tegevusalad kalastamine valmistamine . valmistami us , s ja Kammi ne , nööri maaviljelus maaviljelus meenutava ...
Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime 'pank'. Hoius Sinu poolt hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Sinu tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot. Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Kasutushoiuse puhul teenib raha võrreldes tavalise arvelduskontoga suuremat intressi. Erinevalt tähtajalisest hoiusest võid raha välja võtta varem kui kokku lepitud, ilma et kaotaksid kogu intressi. Hoiuse võib avada ka ilma igasuguse sissemakseta - minimaalset ...
1. Tootmistegurid e. Tootmisressursid: 1) Loodusr. (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimr. (tööjõud) 3) Kapitalir. (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) 4) Ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida). 2. Majanduse põhiküsimused: 1) MIDA JA KUI PALJU, KUIDAS, KELLELE TOOTA 3. SKP- Sisemajanduse koguprodukt- Aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptulemusele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP- Rahvamajanduse koguprodukt- Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade/teenuste kogumaksumus turuhindades. 4. Tsükliline majandus- Majanduskasvule järgnev period, mil kasv aeglustub/langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Majanduse languse põhjused- Nõudluse järsk tõus/langus, ületootmine, üleinvesteerimine. 5. Majandust saab reguleerida- turumajandus 6. Majandustegevuse ee...
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning eris...
. Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule Maksud Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progress...
Maksud Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · ...
Ühiskonna areng 1. Tööstus- ja teenindusühiskonna võrdlus Tunnus Tööstusühiskond Teenindusühiskond Aeg 19. sajand 20. sajandi I pool 20. sajandi II pool Ettevõttetüüp Talu, mõis, tehas, ühismajand FIE, OÜ, AS, rahvusvahelised (peamiselt ühe riigi piires) suurettevõtted Töökoht Peamiselt linnas sõltus töökohast Sõltub töötasust ja omast tahtest ja transpordist (töötan seal, kus tahan) Tehnoloogia Tööpink, konveierliin Automatiseeritud kõrgtehnoloogia Töögraafiku mõjurid Nõudlus, tooraine, elektrikatkestused Nõudlus, tervis, vaba tahe, seadusandlus Sotsiaalkindlustused Abikassad, vanaduspensionid Riiklik haigekassa-...
töölepinguseadus hakkas kehtima 1 juuli 2009 töölepingu kohustuslikud tingimused 1. poolte andmed tööandja -töötaja firma nimi nimi reg nr isikukood aadress aadress tööandja nimi 2. töölepingu vormistamise ja tööle asumise aeg 3. tööülessannete kirjeldus (kui ei ole ameti juhendit) 4. ametinimetus 5. töötasu 6. tööaeg 7. töölepingu tähtaeg 7.1tähtajatu 7.2 tähtajaline maksimaalselt 5 aastaks peab olema kirjutatud põhjus või alus 8. töötegemise koht võidakse ära märkida töölähetus 9. puhkus 10. töölepingu lõpetamise iseärasused 11. reeglid töökorraldusele või viide töösisekorraeeskirjadele tööandja hoiab töölepingut 10 a pärast selle lõpetamist töölepingu kestvus 1 tähtajatu leping(määramata ajaks) 2 tähtajaline mida võib teha max 5 aastaks peale töölepingu lõppemist võib tööandja töötajal keelata konkurendi juurde tööle minemast 1....
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tule...
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus ...
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE...............................................................................................
1. Kuidas mõjutasid looduslikud olud ja geograafiline asend Kreeka ajalugu? Mägine geograafiliselt liigendatud maa, asub Balkani ps, Vahemere ja Egeuse mere ääres, tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud ja palju sopilisi merelahte, meri ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega 2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuu...
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID TULETÕRJE VEEVÄRK AUTOMAATSED TULETÕRJEVAHENDID SUITSUTÕRJE PIKSEKAITSE VALVE KORRALDAMINE Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagama, et kindlust...
Finantsinspektsioon FI ajalugu · Eesti finantsjärelvalvet teostav riigiasutus. · Loodi Eesti Pangainspektisooni, Kindlustusinspektsiooni ja Väärtpaberiinspektsiooni ühendamisel 2002 aastal. · Vajadus tekkis seoses Maapanga pankrotiga 1998, kui algas finantsturgude ja -teenuste süvenev integratsioon. Tekkimine · 13 Juulil 1999 a vastuvõetud otsuse alusel hakati 4. augustil aastal 2000 seaduse välja töötamisega. · Teise lugemisega võeti seadus vastu ning see jõustus 9.mail 2001 a. · 2005 aasta juunis jõustus FI struktuurimuudatus, millega mindi üle kapitali- ja teenusejärelvalve põhisele töökorraldusele. FI Nõukogu · Nõukogu koosneb 6 liikmest · Eelkõige kuuluvad sinna rahandusminister ja Eesti Panga president · 2 liiget määrab ametisse rahandusministri ettepanekul Eesti Vabariigi valitsus · 2 Liiget määrb ametisse EP presidendi ettepanekul EP nõukogu. · Tän...
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine ...
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
Võru Kesklinna Gümnaasium Brasiilia Geograafia uurimuslik referaat Autor: Triin Martinson 11.b Juhendaja: Külli Kärson Võru 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................2 1.1 Geograafiline asend.....................................................................................................2 1.2 Üldandmed........................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse....................................................
Teemad Füüsilise isiku tulu maksustamine Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot, 2) tööandja töötuskindlustusmakse 1 000*1% = 10 eurot Brutosummalt tule...
KORDAMISKÜSIMUSED AINES "MAKSUNDUS" 1.Millest koosneb Maksuõigus? Maksuõigus koosneb õigusnormidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalikke maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. 2.Maksukorralduse Seaduse lühike iseloomustus; Maksukorralduse seadus on raamseaduseks teiste maksuseaduste suhtes, see on maksuseaduste üldosa ja sisaldab kõikide maksudele rakendatavaid põhimõtteid. 3.Mida sätestatakse Maksukorralduse Seadusega? Maksukorralduse seadus sätestab ammendava loetelu riiklikest ja kohalikest maksudest. 4.Maksumõiste; Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega, riigi- või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend. 5.Millest koosneb maksusüsteem? Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. 6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sä...
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati...
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ...
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1...
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi e...
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
Liberaalse mudeli puhul tagab riik vaid tegevusi. Samas kehtib ka vastupidine - kuna terviku seisukohalt. Sellesse gruppi kuuluvad Eestis moodustasid pensionikulud 2004.a. 6,3 minimaalse toimetuleku ja vältimatud üksikisikud ei saa mingit tulu positiivsete järgmised funktsioonid: % SKP-st ja EL maades 2001.a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud tö...
Miina Härma Gümnaasium BRASIILIA Richard Bossenko Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Riigikeel: portugali Rahvaarv: 197,597,678 Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas ...
1. Tööõiguse printsiibid 1.Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. 2.Töötingimused on riigi kaitse all. 3.Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsundusl...
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotu...
Majanduse eksam 1.a Turumajanduses sõltub inimese sissetulek esmajoones tema: Vali üks vastus. a. töö tootlikkusest Õige b. õnnest Väär c. vanusest Väär d. soost Väär Turumajanduse tugisambad on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduses otsustatakse see, mida, kuidas ja kellele toota, turu vahendusel. 2.c Question 2 Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodustama: Vali üks vastus. a. mitte ühegi hüvise tootmist Väär b. nende hüviste tootmist, mis loovad väliskulu Väär c. nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu Õige 3. a ja c Question 3 Olgu meil teada järgmised andmed riigi rahvamajanduse statistika kohta I= 1000 C=2000 G=1000 Eksport=500 Impor...
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
