FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL ELEA KOOLKOND Referaat HINNATUD: B SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis kirjeldan üht olulisemat antiikkreeka filosoofilist koolkonda, Elea koolkonda. Kirjeldan ka lühidalt antiikfilosoofia kujunemist. Referaadis rõhutan eelkõige koolkonna tähtsamaid esindajaid ja nende põhimõtteid eesmärk selgitada eleaadide panust foilosoofiasse. Sissejuhatust on vaja juurde kirjutada !!!!! 1.ANTIIKSE FILOSOOFIA AJALUGU Kogu antiikfilosoofia ajaloo võib kolmeks perioodiks jaotada: 1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias...
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippok...
Aleksandr Blok Elulugu Bloki ema isa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Isa, juuraprofessor Varssavis, hülgas pere varsti pärast poja sündi. Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirev...
Anaximenes Anaximenes(u. 588- 524 e.Kr.) on eelmise nooremaid kaasaegseid ja tõenäoliselt ka tema õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk. Tema meelest oli ka ürgaineks õhk. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes ,,hingeõhku"). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias--tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam-- tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolk...
Anaximenes(umbes 585 eKr – umbes 527 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetosest, Anaximandrose õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Tema meelest oli ürgaineks õhk. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk.Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõlv, mille küljes asuvad tähed nagu naelad. Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet i...
Varakeskaegne Euroopa - ühiskonna langus või areng? Varakeskaeg algab aastal 476 Rooma riigi lagunemisega. Suur Rooma on jaotatud kaheks - Lääne-Rooma ja Bütsants. Lagunemine oli see põhitõuge, mis pani aluse ühiskonna languseks. Varakeskajal toimus muutus majanduses. Mindi üle naturaalmajandusele, mis tähendas, et puudus piisav võim, kes korraldaks rahaasju, mis tähendab, et majandus oli languses. Majandus mõjutab ühiskonda tugevalt, sest rahaasjad puudutavad kõiki. Kirikuriik loodi aastal 756 ja oli minu arvates ühiskonna languse märk, sest usk ja võim peaksid olema eraldi. Usk on küll inimestele vajalik ja kasulik, sest see ühendab, aga juhtides riiki usu põhimõtete järgi, võib tekkida olukord, kus ei toimita mitte parema lahenduse leidmise nimel, vaid usu põhimõtete järgi. Pärisorjuse kujunemine oli üks suuremaid languse märke, sest ilmselgelt oli talupoegade klassil kõige suurem koormus. See ei ole aga jätkusuutliku...
Miks ei nõustu Platoni vastuseisuga demokraatiale? Kristel Lusikas, G2C Inimesed pooldavad ühiskonnas demokraatiat, kuna läbi demokraatia saab lihtinimene osaleda valitsuse töös. Riigis kus demokraatia puudub otsustaks valitsus, kuidas peab toimima riigisüsteem. Teatmeteosed sõnastavad demokraatia mõistet, kui on valitsemisevorm, milles osaleb terve ühiskond üldise valimisõiguse kaudu. Miks Platon väitis vastu demokraatiale? Kas Platonil oli õige arusaam demokraatiast? Sel ajal kui elas Platon, oli Ateena polises riiklik ja poliitiline elu ebastabiilsed. Tänu sellele suunas Platon kriitiliselt vastu demokraatiale ning nimetas polist, kui „tugeva metslooma“ võimuks. Põhjenduseks tõi, et valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Tema seisukohast valitseb riik...
Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti ? Amalie Sillat SH 5.sajandi teisel poolel eKr elas mõttetark, kelle nimi oli Sokrates (469-399 eKr). Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Sokrates oli vaene mees. Tööd ta ei teinud, vaid hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta erines teistest filosoofidest kõige rohkem sellepärast, et ta ei pannud oma mõtteid kirja. Ka temast endast on informatsiooni saadud tema õpilaste ja sõprade kaudu, peamiselt Platonilt ja ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. M...
Sokrates Sokrates (469-399 e.m.a.) on Vana-Kreeka filosoof, kelle nime on kindlasti kõik kuulnud. Ta erines teistest filosoofidest kõige rohkem sellepärast, et ta ei pannud oma mõtteid kirja. Ka temast endast on informatsiooni saadud tema õpilaste ja sõprade kaudu, peamiselt Platonilt ja ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. Mis juhtus tegelikult, oli see, et valitsevale ringkonnale ei meeldinud see, et Sokrates tuletas inimestele koguaeg meelde nende teadmatust ja ei austanud teisi. Sokrates uskus, et surm on hinge kehast vabanemine või mitte millekski muutumine. Sokratest peeti kõige targemaks inimeseks, sest Delfi oraakel olevat niimoodi väitnud. Sokrateselt on palju tsitaate, mis panevad mõtlema. Suurem osa nendest räägib tarkusest kui kõige tähtsamast aspektist kogu elus. Üheks kuulsaimaks tsitaadiks, mida tänap...
MK SOKRATES & PLANTON Referaat Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et...
Kõige sümpaatsem filosoof PLATON Platonit võib nimetada kui filosoofiaajaloo üheks tähelepanuväärsemaks isikuks. Tema aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat kasvatust ning õpetust, mida talle Ateena suutis pakkuda. Platoni aktiivne ellusuhtumine ning avar silmaring mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Platon oli samuti avatud uutele ideedele: „Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis.” Filosoofiat oskas Platon võrdsustada ka teadusega. Nimelt pidas Platon matemaatilisi objekte muutumatuteks ning lasi oma akadeemia uste kohale kirjutada sõnad: „Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetrit.” Platon oli filosoofi ja matemaatika kõrvalt veel poeet. Tema loomingus peitub sügava filosoofilise sisu kõrval ka kirjanduslik väärtus. ...
POSTSKRIPTUM Kogukonnad Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest. Paradigmad kui siduvate rühmaseisukohtade kogumid Kõik rühmaseisukoha kogumid tähistatakse paradigmadena, selle osa või süsteemidena. Need moodustavad terviku ja funktsioneerivad koos. Osade ülesmärkimine selgitab lähenemisviisi ja nende komponente nimetatakse sümbolüldistusteks, millele võib anda loogilise kuju, mida nimetat...
Aleksandr Blok on sündinud kümme aastat hiljem kui Lenin, ajal, kui tsaar-isake ajas taga terroriste ja terroristid tsaari, kui Dostojevskit ei sallitud ja Puskinile eelistati Nekrassovit, sest too oli öelnud: ,,Poeet sa olla ka ju võid, kuid olla kodanik - su kohus." Ta sündis 28. novembril 1880. aastal Peterburis. Blok oli pärit aristrokraatlikust ja mõjukast perekonnast. Bloki vanaisa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Ta isa oli juuraprofessor Varssavis, kuid ta vanemad lahutasid ja isa hülgas pere varsti pärast poja sündi. Blok kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Ta ema oli Aleksandra Beketova, kes teenis elatist tõlkijana. Nooruspäevade suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. Tema lapsepõlv möödus jalutuskäikudes mööda Neeva kaldapealset, kus möödakäijad vaatasid talle järele ja laususid: ,,Kui ilus poiss! Kes see on?" Ning teadjamad vastasid: ,,Professor Beketov...
AUGUSTINUS. · Mida nimetas Augustinus ,,kurjuse kuristikuks", miks? Augustinus nimetas ,,kurjuse kuristiku" seksuaalsuse ja aistingu maailmaks, mis maalitakse lugejale ette väga värvirikkalt. Ta nimetab seda nii sellepärast, kuna lõbu saab tunda armastatu kehast, kui aga hinge poleks, siis ei saaks armastada. Mina arvan, et mingil määral on Augustinuse arvamus tõsi, kuna ka mina pean rahu ja kindlustunnet. Aga seda on võimalik saavutada ainult ise tehes, mitte teiste peale lootes. Kuna ,,kurjuse kuristikul" on ainult seksuaalsus ja aistingud, harmoonia ja hingeline tasakaal puuduvad. · Miks ja kuidas jõudis ta ristiusuni? Augustinuse otsinguid innustas põletav iha saavutada sisemine rahu. Ta ihaldas kindlustunnet ja tugevat jalgealust. Viis, kuidas ta selleni jõudis oli see, et ta loobus maistest rõõmudest ja naudingutest Jumala-armastajast, kellele siinpoolne elu tähendas eelkõ...
Ajaloo lõpp Arvamusessee Ajaloo lõpp on teema, mida on erinevalt käsitlenud mitmed teaduskonnad ja teadlased, filosoofidest politoloogideni välja. Ometi on selgusetuks jäänud, mida see ajaloo lõpp endas hõlmab ja mis sellega kaasneb ja kuidas seda ära tunda. Erinevad lähenemised tähendavad ka erinevaid arvamusi, ning selles essees esindangi mina oma nägemust sellel teemal. Ajaloo lõpu mõistet propageeris juba Karl Marx 19. sajandil aga selle päritolu ulatub veel kaugemasse minevikku Hegeli aegadesse, mis tähendab, et sellelaadset mõistet on kasutatud julgelt üle 200 aasta. Lähtudes selle mõiste ajaloolisest taustast, on seda mõistet korduvalt kasutatud, määramaks mingi ajaperioodi lõppu või on tõsimeeli loodetud, et ajalugu on lõppenud. Kui autor peab ajaloo lõpuks kommunistlike režiimide lagunemist 80-date lõpus ja 90-date alguses, tuues argumendiks, ...
Filosoofia ja teadus Aastatuhandete vältel on seletatud maailma religiooni kaudu, selle järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Seda kõike uskusid ka muistsed kreeklased. Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige alus...
Õiglus kui ausameelsus John Rawls John Rawls John Rawls (21. veebruar 1921 24. november 2002) oli USA filosoof, poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis ning raamatute A Theory of Justice (1971), Political Liberalism, Justice as Fairness: A Restatement ja The Law of Peoples autor. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi ingliskeelseist poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks pärast John Stuart Milli. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates ini...
13. Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770-1831) elu ja isik Saksa idealist. On üks kõige vaieldavamatest filosoofidest mõtlemise ajaloos (st et teda tõlgendatakse väga G. W. F. Hegel erinevalt). 1 Elustiililt ja mõtlemiselt sarnane Kantiga (mõlemad esindasid idealismi ja protestantlik- konservatiivset G. W. F. Hegel mõtlemist) 2 Kantiga on veel mõned asjad sarnased: tohutu maine juba eluajal, raskepärases akadeemilises saksa keeles kirjutamine, G. W. F. Hegel töötamine professorina, süstemaatilisus ja kaine kaalutlemine. 3 Mõtlejana süsteemilooja, kuigi tema süsteemi väljakujunemine võttis aega, st Hegel mõtlejana kujunes välja pikkamööda, ta G. W. F. Heg...
Tallinna Arte Gümnaasium Filosoof Referaat Egert Kaegas 12 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 Filosoof................................................................................................................................2 Ajalugu.................................................................................................................................2 Suured filosoofid..................................................................................................................3 Tänapäeva filosoofid............................................................................................................3 Lisa 1....................................................................................
Vana-Kreeka selle kultuur ja mõju tänapäeva maailmale Vana-Kreeka kultuuripõhi oli nii tugev, et see elas kõik vallutajad üle ja kultuuri järjepidevus säilis. Samas võib väita, et Kreeka oli otsekui endasse sulgunud ega püüelnud laienemise poole nagu paljud teised. Riigi arengujoontes võib välja tuua sarnasusi Sumerite omadega, kuid ajaloo läbivaks jooneks on see, et riik oli killustunud paljudeks väiksemateks aladeks – polisteks ehk väikeriikideks. Iga väikeriik paistis silma oma arengu poolest. Näiteks Ateena oli kunsti ja kultuuri sümboliks. Kreeka kui tervik on ikkagi ajalukku läinud tänu oma majanduse, poliitika, kultuuri ja olümpiamängudega. Arhailisel perioodil kujundasid kreeklased foiniiklaste alfabeedi põhjal välja tähestiku, kus igale märgile vastab üksainus kindel häälik. See tõi omakorda kaasa ka raamatute kirjutamise. Arvatavasti on Kreekast pärit ka meil...
Romantismijärgne luule 1830. oli periood mil luule hakkas muutuma esile kerkima hakkasid realistlikud ja naturalistlikud maailmavaated. Peagi ka uued voolud nagu sümbolim ja uusromantism. Sümbolism sai alguse 19. Saj Prantsusmaal, kus luule oli peale revolutsiooni 1848.a taandunud. Sajandi keskel kujunes parnaslaste luulekoolkond. Nende ideaaliks oli objektiivne ilu taotlus. Sümbolism pidas kunsti eesmärgiks ideemaailma avastamist ja selle väljendamist võrdkujude abil. Et nähtav reaalsus oli sümbolistide arust kahvatu ideemaailma jäljend, siis tuli kunst vabastada ühiskondlikest seostest, loobuda reaalsuse kujutamisest ja uurida elu kõige varjatumaid tahke. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse prantsuse luuletajat Charles Baudelaire'i. Oma lapsepõlve kohta on Baudelaire kirjutanud, et see olnud nagu lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. Baudelaire'i isa suri varakult ...
Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk. Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist...
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Positivismi olemus................................................................................................................. 3 2. Positivismi rajaja.....................................................................................................................3 3. Võrdlus traditsioonilise filosoofiaga.......................................................................................3 4. Positivismi arengusuunad....................................................................................................... 4 4.1. Loogiline positivism........................................................................................................ 4 4.2. Õiguslik positivism...................................................................................................
Vanakreeka kunst Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel Kreeklastel oli kõrge enesehinnang Teisi inimesi nimetati barbariteks Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid) Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks Sealt pärit sportimine Olümpiamängud (776 eKr) Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast Tem...
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
SOKRATES Sokrates (469399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof . Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokrates oli vaene mees, sest tööd ta ei teinud. Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430-354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. Ta uskus oma erilisse missiooni, mille kohta olevat öelnud: "Minu arvates ongi jumal mind siia linna just selleks saatnu...
Platon (428 või 427 348 või 347 eKr) Platon on kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. · Näiteks o...
Vana-Kreeka Kreeta-Mükeenest hellenismini Sissejuhatus • Väga rikkaliku ja legendiderohke ajalooga • Kutsutakse Euroopa tsivilisatsiooni hälliks • Paljud teadused ja mõtted pärinevad Vana-Kreekast • Ajalugu • Matemaatika • Filosoofia • Füüsika • Loodusteadused • Ideid saadi ümberkaudsetelt rahvastelt ja kultuuridelt • Asetseb Balkani poolsaarel Egeuse mere ääres • Eraldi väiksem Peloponnesose poolsaar • Hellas ja hellenid • Iidne nimetus Kreekale ja kreeklastele • Kasutusel tänasepäevani • Rahvas ise on pärit Mesopotaamia ja India aladelt Kreeta-Mükeene kultuur • Vanim Kreeka (ja Euroopa) aladel tekkinud kultuur • Kujunes välja umbes 2000 e. Kr • Tekkis samal ajal nii Kreeta saarel kui Kreekas Mükeene linnriigis • Mükeene ajastu kreeklasi nimetati hiljem ahhailasteks • Nimetatakse teisiti lossidekultuuriks • Lossides oli olemas näiteks: • Algeline kanalisatsioon • Värv...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keidy Tiitso HT13-KE MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD Referaat Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2013 SISUKORD ja selle teooriad ja selle teooriad SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest. ja selle teooriad 1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna. Samuti on motivatsioon inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Motivatsioon hõlmab erinevat tüüpi motiive, nagu hoiakud, tarbed, veendumused, väärtused, tunded ja huvid. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisugu...
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
Spinoza Benedictus de Spinoza (1634-1677) on" suurtest filosoofidest õilsaim ja armastatuim", ütleb Bertrand Russell oma Läänemaise filosoofia ajaloos. Need on mõjusad sõnad, eriti kuna nende esitaja on filosoof, kelle enda elutöö üheks keskseks motiiviks oli jumalausu kõigutamine ja nende ülistuste objektiks mõtlejaks, kelle elutöö seondub eelkõige Jumala mõistmisega. Juudi päritolu, kogu oma elu Hollandis vähenõudlikult ja tõe otsimisele pühendunult elanud Spinoza isiksus on liigutav. Väliste, ilmalike väärtuste tähtsusetus tohutu tarkusejanu kõrval selle klaasläätsede lihvija ja optikuna endale ülalpidamist teeninud filosoofi eluloos leiab lausa müüdisarnase väljenduse. Teame näiteks, et üks Spinoza rikas soosija tahtis oma testamendis pärandada talle kogu varanduse. See väikesekasvuline, joonistamist harrastav filosoof keeldus sellest, kuna tema arvates oleks see olnud ebaõiglane seadusl...
ARISTOTELES Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastas...
Joonia natuurfilosoofid 07.10.2013 Sisukord : · Joonia natuurfilosoofide ideede olemus · Thales · Anaximandros · Anaximenes · Herakleitos · Anaxagoras · Archelaos · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Joonia natuurfilosoofide ideede olemus Joonia natuurfilosoofid keskendusid maailma algaine leidmisele, neid huvitas, millest maailm tekkis ja milleks kõik siin maailmas saab. Kõik Joonia natuurfilosoofid arvasid, et maailm on tekkinud ühest ainest. Natuurfilosoofid olid pärit antiikajast. Joonia natuurfilosoofe kutsutakse sageli Joonia koolkonnaks, aga keegi ei tea, kuidas nad iseennast kutsusid. Aristoteles on nimetanud neid füüsikuteks, kes proovivad mõista ,,physist" ehk olevat tervikut. Thales Thales on pärit Mileetose polisest (Vana-Kreeka linnriik), mis asub Väike-Aasia rannikul, mida nimetatakse ka Jooniaks. Ta sündis ligikaudu 624 aastal e.Kr ja s...
1.PSÜHHOLOOGIA, PSÜÜHIKA JA TEADVUS. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja looma) hinge-ja vaimuelu ning selle olemust ja sellega seotud protsesse. PSÜÜHIKA on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. 1.Mis on teadvus? -Teadvus on teadlik olek iseenda olemasolust, oma tegevustes ja välismaailmas toimuvast. 2.Peatükis on loetletud rida psüühika funktsioone( taju, mõtlemine, keel, mälu).Millised funktsioone psüühika peale nende veel täidab? -emotsioonid; isiksuseomadused;väärtused;enesehinnang;vajadused jne. 3.Kirjelda mitmesugused automatiseeritud tegevusi? - igahommikused tegevused nagu hammaste pesu, söömine, riidese panek. Ilmselt teeme neid tegevusi alati samas järjekorras e. automaatselt iga päev. Me isegi ei hakka mõtlema selle peale et, miks me seda teeme. 4. Kas loomad mõtlevad? -Jah, nende teadvustatus ei pruugi küll olla nii suur kui inimestel, seega nad teevad igasuguseid keerul...
KREEKA Arvestuslik töö nr.5 II osa Õpilane: klass: 11K2 1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säi...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Liivia Kleitsmann MA09 PALTONI IDEALISM Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sissejuhatus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed....
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga e...
Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nätustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga (psühhokinees) ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, millised on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, et parapsühholoogia o...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Majandusarvestus ME-12K TUNNETUSTEOORIA ALUSED Referaat filosoofias Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Valisin teema ''Tunnetusteooria'' kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav. Juba väiksena kuulsin vanaema suust, et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks--tal on ka valus... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi.... Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu? Arvan, et see küsimus jääb kauaks veel lahendamata. Kõigile jääb oma arvamus ja arusaam, kuid enese harimiseks võime lugeda ka palju raamatuid ja uurida internetist, mida teavad ja arvavad tunnetusteooriast teadlased. ...
Teema: Vana-Kreeka c 10 klassi arvutitund 1. veebruaril 2008. a. 1. Vana-Kreeka ajalooperioodid. Tuleta meelde, missugusteks etappideks jaotatakse Vana-Kreeka ajalugu, kirjuta nimetus tabeli ülemisele veerule. Egeuse ehk Kreeka- Tume ajajärk Arhailine ajajärk Klassikaline ajajärk Hellenismi aeg Mükeene kultuur 2000-1400 eKr 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-330 eKr 330-30 eKr d, f, i, r, y, z n, p, s, t, bb c, h, j, l, m, v, cc a, k, q, x, dd, ff b, e, g, o, u, w, aa, ee Jaota alljärgnevate märksõnade numbrid Vana-Kreeka ajaloos sobivaima etapi juurde. Sündmused, mis jäävad kahe ajalooperioodi piirile, paiguta selle etapi alla, kuhu ta Sinu arvates (sümboolselt) paremini sobib. a) kreeka kul...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 1 Mis on filosoofia?...........................................................................................................1 Antiikfilosoofia.............................................................................................................. 2 Stoikud............................................................................................................................3 Noorstoikluse 1. periood................................................................................................ 4 Noorstoikluse 2. Periood....................................................................................
John Rawls- Õiglus kui ausameelsus John Rawls oli USA filosoof ja poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20.sajandi poliitilistest filosoofidest. Käesolevas essees käsitlen John Rawlsi artiklit "Õiglus kui ausameelsus", mis ilmus kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia. Valik esseesid". Käsitlusele võtan teema Rawlsi nimetatud õigluse printsiipidest. Kuidas Rawls käsitleb õiglust ja põhjendab väidet "õiglus kui ausameelsus"? Inimese loomusest, ebavõrdsusest ja ausast mängust kuni klassikalise utilitarismini. John Rawls on öelnud, et esmapilgul võib tunduda nagu tähendaksid õiglus ja ausameelsus sama asja ning, et pole mingit põhjust neid eristada. See mulje on autori meelest ekslik ja ma nõustun siinkohal tema arvamusega. Sest ühiskond üldse on kõike muud, kui õiglane. Tekstis käsitletakse õiglust osana ühiskondlike institutsioonide omadustest. Õigluse printsiipe vaatleb autor piirang...
Kurt Cobain Kurt Donald Cobain sündis 20.2.1967 Washingtoni osariigis väikeses Aberdeeni linnakeses ja elas oma elu esimesed 7 aastat ideaalses õhkkonnas üdini rõõmsana. Hüperaktiivsuse tõttu oli ta sunnitud isegi rahusteid sööma. Varakult märgati Kurti joonistamisannet, ning vanemad läksid oma vaimustuses nii kaugele, et muud peale pintslite ja värvide Kurtile ei kingitudki. õnnelik lapsepõlv sai Kurti jaoks väga järsu lõpu, kui ta oli seitsmeaastane. Ta vanemad lahutasid. Edaspidi visati poissi ühe sugulase juurest teise juurde, kord elas ta isa, kord emaga. Veel kodus olles kirjutas Kurt ükskord oma toa seinale: `Vihkan ema, vihkan isa, isa vihkab ema, ema vihkab isa, see teeb lihtsalt kurvaks.` 80.ndatel aastatel said abielulahtused USAs justkui moeasjaks. Kurt tundis end lahutuse tõttu petetu ja lööduna, tal oli häbi koolikaaslaste ees, kes olid täiuslikest peredest. Ta tõmbus endasse, muutus depressiivseks ja vaikseks ning hakkas...
SOFIE MAAILM Sofie on 15 aastane koolitüdruk Norras. Ta elab oma emaga, kes on pikalt tööl iga päev. Tema isa on meremees ja viibib harva kodus. Sofie saab ühel päeval postkasti kirja, millel seisab küsimus ,,Kes sa oled?". Ta on sokeeritud ja hakkab küsimuse üle mõtlema. Ta saab ka teise kirja, mis küsib ,,Kust sai alguse maailm?". Sofie mõtleb selle üle, kuid ei suuda leida vastust, sest ei suuda mõista, kuidas mitte millestki sai alguse saada miski. Kolmas kiri sisaldab sünnipäevaõnnitlust kellelegi Hilde Moller Knagile isalt. Telefoniraamatus sellist inimest ei leidu. Järgmine kiri tutvustab filosoofiakursust, mis hakkab tulema kirjade vormis. Esimene õppetükk räägib, et inimesed elavad suure jänese peal, keda mustkunstnik tõstab universumi kübarast välja. Täiskasvanud on sügaval jänese karvas, sest ei tunne enam maailma vastu huvi, nende jaoks on maailm tavaline. Karvade tippudes on väiksed lap...
Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? M...
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
