Eesti Vabariigi rahad Eestil on olnud läbi aegade palju erinevaid rahasid. Tuntumad neist on rubla, kroon ja hiljuti kasutusele võetud euro. Eesti kroon (EEK) oli kasutusel alates Eesti I Vabariigist, ehk 1924-1941 ning pärast Nõukogude okupatsiooni, mis lõppes 1991, võeti see uuesti kasutusele. Sõna ''kroon'' algkuju võeti üle rootslastelt, müntide kohta kasutatav sõna ''sent'' võeti aga üle ameeriklastelt ja lääne- eurooplastelt. Üks kroon võrdus sada senti. Kroon on ilmselt olnud eestlastele kõige südamelähedasem raha. See on olnud eestlaste nö ''oma'' raha. Eestlastel on endil õigus olnud sellele nimi panna ning sellega väärtus siduda. Kroonidel olid kujutatud eestlastele tähtsad kultuuritegelased läbi ajaloo Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare ning Jakob Hurt. Kahjuks kaotati kroon täielikult 15. jaanuaril 2011. Euro (EUR) võeti Eesti Vabariigis kasutusele 1. jaanuar 2011. Eur...
Eesti Vabariigi rahad Raha pole vaid maksevahend - oma raha on rahvuse identiteedi osa ja üks riigi sümbolitest. Eesti on oma tormilise ajaloo jooksul läbi elanud mitmeid rahareforme. Rahavahetus, olgu see siis vägisi või vabatahtlikult, külvab aga alati segadust ning võib tekitada probleeme. Tänapäeval on see tänu maksekaartidele küll füüsiliselt lihtsam, kuid tunnetuslikult vajab siiski harjumist. 24. veebruaril 1918 kuulutati Eesti Vabariik iseseisvaks, kuid kuna juba järgmisel päeval okupeeriti meid Saksa vägede poolt, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Pikka aega olid samaaegselt käibel ka Vene rublad ja Soome margad, 2. mail 1919.a kehtestati aga mark ainukese maksevahendina. Raha ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Margad püsisid käibel 1927. aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform. Eestis vahetati margad kroonide vastu vahetuskursiga 100 mar...
,,Mänguväljakul käib lõimumine lihtsalt" Juta Vallikivi 4. detsember, Postimees Juta Vallikivi otsib oma artiklis muukeelsete ebavõrdse kohtlemise juuri. Tema arvates on kõige tähtsam aspekt keeleline ebavõrdsus ning fakt, et Eestis õpetatakse riigikoolides eesti keelt võõrkeelena. Ühtlane riigikeelne haridus oleks suures osas lahendus ka integratsiooniprobleemile. Esiteks toob autor välja, et ühelt poolt riigikeelne haridus tagab kõigile võrdsed võimalused omandada eriala, õppida ülikoolis ja leida tööd, aga teiselt poolt, ei tähenda see kohe vene keele ja kultuuri hävitamist. Alati jääb alles vene keel suhtluskeelena ja ka venekeelne meedia on laialdaselt kättesaadav. Siiski, Eesti riik kardab, et muutes kogu riikliku haridusüsteemi eesti keelseks, hakataks neid süüdistama assimilatsioonis. Tegelikuses toimib Eesti riik pigem ukrainl...
Oo, sport, sa oled raha Läbi aastate on sport oma tähenduses palju muutunud. Kui varem premeeriti suurvõistluste edukamaid tammepuulehtedest pärja, suure teraviljakoti ja sümboolse rahaga tehtud töö eest, siis nüüd ulatuvad sportlaste auhinnateenistused ning palganumbrid ülikõrgele. See aga näitab spordi üha suuremat sõltuvust rahast. Kuidas sellist negatiivset trendi aga alla suruda? 46 Spordi suurt kandepinda ja populaarsust arvestade, keskendun mina antud hetkel maailma kalleimale ning rahast enim sõlvuvale spordialale- jalgpallile, ent näiteid püüan tuua ka teistest valdkondadest. Üldiselt liiguvad võistkonnalades suuremad rahad kui individuaalsete sportlaste juures. See on tingitud kindlati tihedast kokurentist maailma tipus, kus võimalikult hea resultaadi saavutamiseks tahetakse palgata klubi juurde sportlasi või muud personali, kes oluliselt tõstaksid võidusansse. Tihtipeale tuleb aga selliste st...
ALEKSANDRIKOOLI LIIKUMINE André Stender, Davor Tamm 8b Mis oli Aleksandrikooli liikumine? Aleksandrikooli liikumine oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus. Kes olid mõtte algatajad? Mõtte algatajateks olid 1860. aastal Jaan Adamson ja Hans Wühner, kes leidsid, et eestlased pärisorjusest vabastanud Aleksander I mälestust aitaks eestlaste seas kõige paremini jäädvustada temanimeline õppeastutus. (pildil Jaan Adamson) Eesti Aleksandrikooli peakomitee Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 18701884 tegutsenud organisatsioon, mille ...
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
Eesti riigi eelarve MAYRO GLAASER SHR16/2 VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Kuidas koostatakse Eesti riigieelarvet? Riigikogu riigieelarve seadusega. Koos stabiilsusprogrammiga ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ uuendatakse riigi eelarvestrateegiat igal kevade Millistest näitajatest koosneb riigieelarve? Selgita iga komponendi sisu Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Tulud tulevad maksudest, kaupade ja teenuste müügist, sealhulgas ka lõivudest, tulud varadelt, toetustest, välisabist, ning ka muudest tuludest (sh trahvid) Kulud on tegevuskulud, eraldised, materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine, muud kulud. Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse ettepanekule. Miks sot...
Demokraatia või partokraatia? Me kõik teame, milline oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi uus noorus, uus kevad, mil puhusid Laulva revolutsiooni tuuled ja rahvas seisis ühtse ketina oma maa vabaduse eest. Pole mõtet nostalgitseda. Need ilusad ajad on kahjuks möödunud. Jah, meil on demokraatia. Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, ...
Vale arusaam müüdist Eesti on väike ja vaikne Ida- Euroopa riik, kus elab võrldemisi vähe inimesi. Eesti on ümbritsetud põhjast Soomega, idast Venemaaga ning lõunast Lätiga. Läbi aegade on levinud teadmine, et eestlased on oma riigi üle uhked. Seda on õpetatud koolides ja kodudes juba maast madalast peale. Tänapäeval ei saa enam selles kindel olla, sest eestlaste arvamus enda riigist on aja möödudes muutunud. Või kas ikka on? Ja kui on, siis kas paremaks või halvemaks? Meediat vaadates jääb mulje, et eestlastele ei meeldi enda riik. Pidevalt tehakse Eestile avalikku antireklaami, rääkides, kui madalad on kõikvõimalikud toetused ja kui halvad on teed. Veel räägitakse, et inimesed siin on joodikud ja narkomaanid, kes vägivallatsevad Tallinna vanalinnas. Internetikommentaare lugedes jääb mulje, et eestlased on kombetud ja ropusuised ning et nad ei saa kundagi omavahel kokkuleppele. Vaidlemine ja...
PÕLTSAMAA EESTI PÕLLUMEESTE SELTS 1. Meenutage varem õpitust või uurige Eesti ajaloo õpikust, millega tegelesid põllumeeste seltsid. Miks oli nende tegevus tähtis? Tegevusvaldkond: Põltsamaal arendada ja uuendada põllumajandust. Tähtsus: Oli eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. Talurahvale teadmiste jagamine, põllumajandusnäituste korraldamine ja põllusaaduste müügi organiseerimine. 2. Mis oli Põltsamaa Eest Põllumeeste Seltsi eripära? See loodi Põltsamaa meeste omaalgatusel ja enda kogutud raha eest asutati ühine hoone. 3. Kuidas sai Põltsamaa Eest Põllumeeste Selts endale seltsimaja? Kust saadi raha? Kes toetasid ehitust? Krunt saadi Uue-Põltsamaa mõisnikult. Raha saadi annetustest kogutud esemete müügist, pidude sissetulekutest ning liikmemaksudest. 4. Tooge näiteid teemade kohta, mida arutati Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi üldkoosolekutel. Heinamaade väetamine, uuendused põllumajanduses, ilmaennustamine, kar...
Nõukogude Eesti - anekdoot,tragöödia või areng ? Meid solgutati ühest võimust , teisse võimu seega 1944.a. Läksime jälle sakslaste käest Nõukogude Venemaa võimu alla ja taastati Eestis Nõukogude võim . Võimustruktuur sarnases Nõukogude Liidule - Kõik mida Nõukogude võim vastu võttis , võtsime ka meie. See sarnases ainiti sellele ,et me olime terve see aeg ainult kellegi teise mõju all . Meil ei olnud mitte midagi . Isegi Venesõjaväelased võtsid meie riigi käest viimased majanduslikud asjad : maad,rahad,aususe. Aususe all mõtlen ma seda ,et sõjaajal ei olnud mitte ükski inimene üdini aus. Kõiki huvitas vaid see ,et endal oleks hea. Ja ,et mida rohkem Nõukogude Liidu heaks kiitu saad , seda rohkem tahad veel kaebama minna. Ehk see näitas ,kuidas Nõukogude liit hellitas neid kes neile vastu tulid ja vihkas neid , kes nende üle kohut mõistsid. Sellepärast olidki tänav täis mundris mehi, kes kontrollisid inimesi , vaatlesid ja...
Oo, sport sa oled raha! Madis Veeäär 11c Sport ja raha on viimasel ajal omavahel väga tihedalt põimunud. Sport on äri ning sportlane on vaid ettur selles keerulises mängus. Tänapäeva maailmas tahavad kõik raha teenida ning spordi valdkond annab sellele väga hea võimaluse. Sportlane pole kunagi saanud eriliselt suurt palka, veel eriti kui ta pole seal kõige kõrgemas tipus vaid on maailma esikümne piiril, tema pealt teenivad hoopis teised tegelased. Maailmas, kus valitseb korruptsioon, on kõik vaid suur äri ning reklaam. 20. sajandi keskpaigas oli jalgpalluri särk lihtsalt ühevärviline kuid nüüd on sportlane reklaamidest kirju nagu lepatriinu ja loetav nagu ajaleht. Vormel 1 autod on samuti erinevaid logo...
Kas Euroopa Liiduga ühinemine piirab Eesti Vabariigi suveräänsust? Eesti on olnud pikka aega võõra võimu all. Meie väikese territooriumi, maavaradevase ja väikese rahvaarvuga läänemereriiki on himustanud paljud võõrad rahvad. Meid on vallutanud rootslased, poolakad, taanlased, sakslased ja korduvalt venelased. Viimased hoidsid Eesti Vabariiki kõige kauem oma käsutuses. 19401941 19441990 Neil aastail kuulusime kurikuulsasse Nõukogude Liitu. Eestlaste vabadus oli piiratud ja omadel puudus sõinaõigus. Kõik otsused tulid suursugusest Moskvast. Keelatud oli kõik- reisimine, avalik joomine, noored ei tohtinud avalikult isegi kudrutada, ilma et neid korravalvurid oleks korrale kutsunud. Suurim minus selle vabaduse puuduse juures olio ma valuuta ja lipu puudumine. Toompeal lehvis punane lipp, mis ei eristanud meid mitte kuidagi teistest liiduriikidest. Oleme jõudnud aastasse 2012. Nõukogude liit on praeguseks karm minevik. Noo...
Euroopa Liit- EU Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühin...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 1.MIS ON RAHA?.........................................................................................................2 1.1 Kvaliteetne raha...................................................................................................2 2.RAHA TEKKIMINE JA ARENG.............................................................................. 4 2.1 Raha areng Eestis................................................................................................. 5 3.RAHA FUNKTSIOONID...........................................................................................6 4.ERINEVAD RAHA LIIGID.......................................................................................7 5.VALUUTA VAHETUSKURSS................................................................................. 8 6...
MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: RAAMAT a) bartermajandus Ebaef- ektiivne b) raha asendamine ($-seerumine) KING KINOPILET Raha tekkimine Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtun- nustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina Raha funktsioonid: Vahetus- Arves- vahend tusühik Akumulatsiooni ja laena...
Kas astmeline või võrdeline tulumaks? Astmeline tulumaks on Euroopas enim levinud tulumaksusüsteem. Erinevate riikide tulumaksusüsteemid erinevad vaid astmete arvult ja protsendimääralt. Võrdelise tulumaksu puhul kehtib kõigile maksumaksjatele ühtne tulumaksumäär. Mõlemad süsteemid omavad tugevaid ja nõrku külgi, kuid kumba eelistada? Astmeline tulumaks taotleb ühiskonna ühtsust ja vähendab kihistumist. Samas suurendab see riigi sissetulekut kõrgemate maksude näol suurema palgaga töötajatele. Inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni ehk 25 tuhat krooni kuus on Eestis ligi kolmkümmend tuhat ehk viis protsenti tulumaksu maksvatest töötajatest. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas. Astmelise tulumaksu puudustena võib välja tuua ebavõrdsuse ja motivatsiooni kahanemise. Kuigi suurema tulumaksumäära kehtestamine kõrgema sissetulekuga inimestele võib kaudses mõttes ja pikas perspektiivis tugevdada rii...
BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu Probleemid bartertehingutega 1. Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast, aga vastaspoolt ei leidu 2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade ...
Projektiraha positiivne või negatiivne? Soov paranda oma kodukandi elujärge või välimust, on mitmetel eestlastel meelel kõlkunud. Iseenesest on mõte väga hea puhas kodaniku algatus. Ometi, lugedes uudiseid, on tulnud päevavalgele mõningaid kahtlaseid juhtumeid, kus abirahad on liikunud igale poole mujale, aga mitte projektile. Kas tõesti inimesed tahavad vaid oma taskud raha täis ajada, mitte kodukoha ilmet paranda? Õnneks asi nii hull pole. On ka mitmeid positiivseid juhtumeid, kus raha on õiglaselt ja ausalt läinud projekti valmimisse ning tulemus on silmaga näha. See jällegi tõestab, et on ka ausaid inimesi meie riigis. Eesti riik on olnud üsna lahke, projektirahasid on jagatud päris mitmeid aastaid ning päris hulgaliselt. Kui projekt on olnud vähegi vajalik ja mõistliku eelarvega, on riik ikka õla alla pannud. Alustades mänguväljakutega väikekohtades, kuni avalike teenuste e-süsteemide loomiseni. Viimaseid on viima...
Kui mul oleks miljon krooni Kui mul oleks miljon krooni vaba raha, siis kõige tõenäolisemalt investeerimaks ma kogu raha aktsiatesse. Esiteks sellepärast, et aktsiad on mind terve elu huvitanud ja teiseks see tõttu, et see on kõige kiiremini kõige suuremat kasumit tootev tee. Kõige kavalam oleks siiski investeerida raha läbi hoiuse aga ka sel teel on omad riskid ning raha summad, mis intressidega teenida võimalik on jäävad siiski madalamaks kui seda oleks võimalik teenida aktsiatega äritsemise teel. Muidugi on siin omad riskid kuid, kes ei riski see sampaniat ei joo ja nagu esse pealkirjast võib välja lugeda siis tõenäoliselt oleks see miljon krooni mul vaba rahana. Tõenäoliselt investeeriks ma raha nasdaqi kaudu, sest Eestis liiguvad väiksemad rahad. Ameerika turul oleks võimalik ka väiksema koguse väärtpaberitega teenida suuremaid summasid kui seda on võimalik teha Eestis. Miljon krooni on umbes 7500...
1. ÜRO, NATO, EL, OSCE, OECD loomisaasta, tegevusvaldkonnad ning eesmärgid. ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945 ÜRO eesmärgid: rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvaheline koostöö majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel; inimõiguste järgimise edendamine maailmas NATO – Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 NATO eesmärgid: soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks EL – Euroopa Liit 1951 EL põhieesmärk: rahva elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon 1975 OSCE eesmärgid: konfliktide ennetamine; kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll; kaasaaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele OECD - Majand...
Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk, Abiturient,absoluutne,abstraktne,absurdne,adekvaatselt,afekt,aferist,afiss,afisi,akadeemik,akrobaat,alfabeet,alkohol,anekdoot,annulleerima,aplodeerima,areen,ar kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne, ...
Sport-äri või kultuur? Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi.Äri ja kultuur käivad spordiga käsikäes.Sporti hakkab üle võtma äri,kuna suured rahad on mängus ja kõik tahavad teenida palju raha.Kas siis kultuur hakkab tahaplaanile jääma? Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Sõnum on seda efektiivsem, mida tugevamalt seda eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi. Andrus Veerpa...
Iseseisvuse eeldused : 1. Kultuurilised eeldused- ühtlustus eesti kirjakeel, rahvusliku haritlaskonna kujunemine( Tartu, Peterburi, Helsinki- seal saadi kõrgharidus), rahvusliku eneseteadvuse kujunemine ( suurüritused aitasid kaasa) 2. Majanduslikud eeldused- eestlased said omada kinnisvara( oma maja, korterid ja majad linnas.) tööstuse ja transpordi areng( raudteede ehitamine), ühtne siseturg( kaupade müümine), eestlased said majandusliku ühistegevuse kogemuse( rahad pandi kokku ja ehitati ettevõtteid- Meiereid, laeva seltse jne) 3. Poliitilised eeldused- oskus sõnastada oma eesmärke, poliitilise võitluse kogemused, hakati looma erakondasid, eesti poliitikute esilekerkimine, kohalike omavalitsuste kogemus, ohvitserkonna olemasolu, sõjaline kogemus I Maailmasõjas. Autonoomia : eestlased kasutasid ära, et on ajutine valitsus ja koostati Eesti autonoomia kava. Seal oli 4...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä MIS OLI STRATEEGIAL VIGA Situatsiooniülesanne Õppejõud: Virve Transtok, MA Mõdriku **** Riho Kullassepp oli üks neist ettevõtlikest, kes taasiseseisvunud Eestis kiiresti rikastus. Kuulduste järgi oli ta miljardär, kelle varanduse allikaks oli osav metalliäri, turvategevus ja edukad pangatehingud. Kahtlasevõitu allikatest hangitud raha "pesuks" otsustas ta asutada spordiajalehe. Kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane, tegeldes nii kergejõustiku, suusatamise kui korvpalliga. Erilisi tipptulemusi küll ei saavutanud, kuid spordihuvi oli jäänud püsima. Nii otsustaski ta nüüd spordi kasuks. 1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel. Riho arvates oli vaja aga enamat: kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte. Tööalase stressi maand...
Tippsportlane iseenda, oma maa või sponsori esindaja Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport alles Vana-Kreekas, kus see oli üks osa kasvatusest. Sellest arenesid välja mitmed spordivõistlused, kaasa arvatud ka olümpiamängud. Nende võitjaid autasustati ning edu ja kuulsus oli tippsportlastele alati garanteeritud. Kuidas on aga olukord nüüdisajal? Kas tänapäeva professionaalsportlane on seesama isik, kes ta oli antiikajal ? Tippatleediks saamine on väga raske katsumus. Selleks tuleb läbida aastaid treeninguid ning oskuste ja kogemuste pagas peab olema hiiglaslik. Kuid isegi see ei taga alati edu, sest mõni inimene pole lihtsalt loodud tippsportlaseks. Jõudnud kord teiste talendikate ning edukate kõrgklassisportlaste hulka, peab atleet mõistma, et ei tasu saavutatud kuulsusest uhkeks minna ja rumalaid tegusid tegema hakata. Tuleb jääda iseen...
Foorum 09.12.2009 Foorumi saade mida ma vaatasin rääkis sellest,kuidas 2010 aasta eelarve kokku panna .Vaieldi selle üle,et kust rahasi ära võtta ja kuhu juurde panna.Et suureks teemaks oli see,et maainimeste elu on raskeks muutunud.Põhjuseks on see,et tõõkohtade arv väheneb ja maal muutub elu raskemaks,kuna iga asjaga hinnad tõusevad.Põhilised valdkonnad kus hakkab elu paremini käima on õpetajatel,põldnikel ja metsatõõlistel.Üheks suuremaks ja põhiliseks teemaks oli see,kas 2011 tuleb euro kasutusele või mitte. Selle pärast tuleb kõvasti eelarvest kinni pidada mis vastaks eurole üle minekuks.Maainimeste elu on selle pärast ka raskeks läinud kuna kohalikud omavalitsused on oma raha asjadega raskuses ja mis hakkavad oma korda mõjutama bussiliiklust ja teede korras hoidu.Suuremaks teemaks mille üle vajeldakse on kas see ,et erinevad maksu tõusud kust saad...
Milleks on vaja eelarvet? Eelarve on rahaline plaan sissetulekutest ja väjaminekutest. Eelarvet koostatakse igal aastal riigile, sealt edasi valdadele linnadele ja asutustele. Hea on koostada ka pere eelarve, et oleks ka oma peres näha, palju tohib kulutada ja kas oleks võimalik ka säästa. Eelarve võib olla nii positiivne, negatiivne või tasakaalus. Positiivse eelarve juures suudame ka säästa, tasakaalus eelarve juures on kulud ja tulud võrdselt, ning sellel juhul meil sääste ei ole. Kõige halvem on negatiivne eelarve. Sellisel juhul peame juba laenama vajaminevateks kulutusteks raha. Tänapäeva raskes majanduslikus olukorras oleks hea, kui igal perel oleks oma eelarve. Iga pere teab kindlalt ära, millised maksud tuleb iga kuu maksta, siis arvestada kui palju tohib raha kulutada toidule, riietele, laste huvitegevusele, ning kindlasti peaks raha olema ka planeeritud ootamatudele väljaminekutele. Kui on koost...
Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus. Essee Vikipeedia defineerib majanduskasvu kui riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu allikateks võivad olla mitmed tegurid: kapital ehk investeeringud, uurimis- ja arendustegevus, loodusressursside kasutamine ja areng ning rahvastik ja tööjõu kvaliteet ehk inimkapital (Stiglitz). Majanduskasvu otsesteks põhjusteks võib olla tehnika areng, tootlikkuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudseteks põhjusteks peetakse üldist haridusetaset, sidemeid välisriikidega, poliitilist stabiilsust, hästi toimivat riigiaparaati (Vikipeedia). Majanduskasvu oodatakse ilmselt juba igas maailmaotsas. Paraku tundub, et majanduslangus pole veel peatunud. Töötukassa statistikast võib välja lugeda, et töötute arv ainult kasvab (Töötukassa). Eesti panga statistika näitab, et majanduslangus ei ole veel peatunud, aga on...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Marcus Methusalem Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni Referaat Tallinn 2014 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha.Kasutati saksa marka saksa okupatsiooni tõttu. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus. Kuna samal ajal käis Esimene maailmasõda, soodustas see Eestis mitmesuguste võõrriikide rahatähtede ringlemist. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käib...
Järvamaa kutsehariduskeskus Mehitamata õhusõidukid Tevor Sinilaan TE-17 Järvamaal 2017 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Põhiosa 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Lisa 7 2 Sissejuhatus Mehitamata õhusõiduk ehk droon, ingliskeelne lühend on UAV (unmanned aerial vehicle). On õhusõiduk mille pardal ei ole pilooti see võib ka töötata iseseisvalt või ka kaugjuhtimisega. Droone kasutatakse palju ründe kui ka luureotstarbel, kuid palju on hakanud droone kasutama ka tava inimesed, põllumajanduses rakendatakse droone põldude väetamiseks või pestitsiidide ja herbitsiidide laotamiseks, saab kontrollida kiirteede olukordasid, puhastada elektriliine, droone saab kasutada ka ajutiselt telekommunikatsiooni taastamiseks ning uudisteagentuuride jaoks video- ja pildimaterjali kogumiseks ohtli...
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa ...
MAJANDUSSURUTISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED MÕJUD Essee Praegusel hetkel vastava teema käsitlemine on üsna aktuaalne. Igapäevaselt elades nn masuga käsikäes ei mõtlegi konkreetselt positiivsetele ja negatiivsetele külgedele. Ühel hetkel tundub ühtpidi hea ning teisel hetkel jälle vastupidi. Kindlasti on see aeg meie pisikesele Eesti riigile suur katsumus. Suur muutuste aeg! Kas suudama selle kriisi üle elada või ei? Nüüd siis on kõik targad omad pead kokku pannud, iga ettevõte püüab olla originaalne ja pinnale ujuda, riik võitleb, rahvas on muutunud aktiivsemaks ja usinamaks, et oma töökohtadest kinni hoida, kindlasti oleme ka kõik nüüd säästlikumad kui kunagi varem. Kõik see on üks huvitav aeg kindlasti majandus analüütikutele jälgimaks, mis kõik ümberringi majanduses toimub. Üritan selle essee teema käsitlemisega välja tuua olulisemad positiivsed ja negatiivsed punktid Eesti majandu...
Suurem osa kasiinokülastajatest naudivad seda meelelahutust ilma igasuguse probleemita kuid on olemas ka väike osa neid, kes kaotavad oma tegevuse üle kontrolli. Nad võivad võidufaasis uskuda, et suudavad mõjutada mängu tulemusi, kaotusfaasis aga on nad täiesti kindlad, et õnn pöördub peatselt. Statistika põhjal langeb ohtliku mängusõltuvuse küüsi 12% täiskasvanutest. Nad ei suuda ennast sundida õigel ajal kaardilaua tagant lahkuma Ameerika Ühendriikides mängitakse legaalselt kuuesaja miljardi dollari eest aastas. Seda on rohkem kui 2000 dollarit iga mehe, naise ja lapse kohta Ameerika Ühendriikides. See on summa mis pannakse mängu legaalselt, ebaseaduslikult liikuvad rahad võivad aga vabalt selle summa kahekordselt ületada. Eestis on ligi 25.000 hasartmängusõltlast, mis on 2,4 protsenti elanikkonnast. Haiglaslikest mänguritest 40 protsenti tunnistas, et panevad päevas mängu enam kui 1000 krooni. Reklaamid s...
Sport kultuur või äri? Sport kultuur või äri? Sport on üks paljudest ajaviite võimalustest, mida harrastavad miljonid inimsed üle maailma. Sport on meeletult populaarne, kuid see kõik nõuab palju aega ja raha. Siinkohal tekibki küsimus kas sporti saab käsitleda kui kultuurilist aspeksti või tegevust millel puudub kultuuriline vaatenurk? Kahtlematta on sport üks väga suur äri. Treenerid teenivad miljonitesse kroonidesse ulatuvaid palkasid, sportlased veel kaks korda sama palju kui nende treenerid. Sport ei ole enam lihtne ajaviitmine, sportlane teeb seda mis tal kästakse teha. Sportlane on nagu elus robot, kes allub korraldustele. Sport on aastakümnetega muutunud tundmatuseni. Enam ei suusatata puusuuskadel ega joosta Hiina tennistega. Sportlased ei tee enam puhast sporti, kasutatakse dopingut. Kõige parem näide on vast Argo Ader kes andis paar kuud tagasi Eesti Meistrivõistlustes positiivse dopinguproovi, ise öeldes, et ...
Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed. Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesistema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale jäänud pere või sugulasi ning nii areneb ja elavneb riigi majandus. Seda võib näha ka Mehhikost USA-sse tööle läinutest- Mehhiko pangad teenivad ka ülekannetelt mis tulevad võõrast riigist ning ka peredele saadetud rahad jõuavad nende kodumaa poodidesse. Veidi kaheldavam, kuid siiski võimalik positiivne tagajärg on ka see, et tänu väljarännanu...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Tagasiside ühiskonnaõpetusest Kellelt: Martin Aulik rühmast AUT 2-11 Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed. Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesisema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale jäänud pere või sugulasi ning nii areneb ja elavneb riigi majandus. Seda võib näha ka Mehhikost USA-sse tööle läinutest- Mehhiko pangad teenivad ka ülekannetelt mis tulevad võõrast riigist ning ka peredele saadetud rahad jõuava...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
Referaat Rind ja põimlause Teaduslik tekst: Eestis hakatakse jõuliselt elektriautondust toetama Eesti müüb Mitsubishi Corporationile kasutamata saastekvoote, saab vastu elektriautosid ning arendab välja laadimisvõrgustiku. Elektriautode ostjatele kompenseeritakse aga umbes pool auto hinnast. Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks kasutamata saastekvootide (Assigned Amount Units AAU) müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Tehingu tulemusena rajatakse 2012. aasta lõpuks kogu Eestimaad kattev elektriautode laadimise taristu. Alates detsembrist jõuavad sotsiaaltöötajate käsutusse ka 507 uut elektriautot ning rakendatakse täiendav toetusskeem elektriautode edasiseks jõulisemaks kasutuselevõtuks. Elektriautode programmi täiemahulisel elluviimisel saab Eestist tõenäoliselt maailma üks eesrindlikumaid riike, kus on kõige tihedam ja uuenduslikum kiirlaadijate taristu ning elaniku kohta enim ele...
Sissejuhatus Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks väljundiks on aktiivne kaasalöömine pensionifondiprojektis. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Euroopa Liidu ja NATOga liitumine on päevakorras juba pikemat aega ja valitsus teeb kõik, et harida ka rahvast neil teemadel. Eesti raha Mis on raha? Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus,...
Aha-Naht (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi. Preester, veiste arst, maag. Apsyrtos (keskaeg, Bütsants) 300-360.a. Peetakse kaasaegse veterinaaria isaks. Oli keiser Konstantinos Suure armee pehipiaater. On avaldanud ,,Hipiatrikas" üle 100 traktaadi. Kirjutas põhjalikult kõigist haigustest ja ka elundkondadest. Avaldas tolle ajani kõige põhjalikuma ülevaate hobuste hammastest. Aristoteles (antiikaeg, Vana-Kreeka) 384-322 ema. Filosoof ja teadlane. Tema teosed olid antiikaja entsüklopeediaks järgmistele põlvkondadele. Oli Aleksander Suure kasvataja. Kogus suure raamatukogu, tegeles tolle aja kõigi teadustega. Lõi maailma esimese loomade süstemaatika. On üks võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Eristas omavahel luid, kõhri, kõõluseid ja närve. Võttis kasutusele mõiste aort, kuid ei eristanud veene ja artereid. Asklepios (antiikaeg, Vana-Kreeka) Apollo poeg, Cheironi õpilane. Arstiteaduse jumal. ...
William Shakespeare Markus Marandi William Shakespeare • Elas 1564a.1616a. • Ta oli inglise luuletaja ja näitekirjanik • Sündis Stratford–upon–Avonis, Warwickshire`i krahvkonnas • Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Haridus • Ta õppis oma kodulinna grammatikakoolis. • Tema koolis pöörati suurt tähelepanu ladina keelele ning Rooma kõnemehe Cicero teostele. • William Shakespeare’il oli väga hästi treenitud mälu, mida ta kasutas oma teostes kellegi tsiteerimisel. • Vanemad õpilased ei tohtinud koolis enam oma emakeelt kasutada, nad tohtisid ainult ladina keeles rääkida. Perekond • Tema noorim vend Edmund töötas hiljem koos William’iga • Vend Gilbert oli puidukaubamees • Õde Joan oli abielus mütsitegijast William Hartiga • Vend Richard elas kogu oma elu sünnilinnas ja ...
Jaan Tõnisson Referaat Tartu 2007 Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.aastal Põhja- Viljandimaal Viljandi vallas Surva küla lähedal Mursi talu peremehe Jaani peres viienda lapsena. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1890. aastal liitus J. Tõnisson eesti korporatsiooni ,,Fraternitas Viliensis" asutajatega. Tegemist oli äärmiselt olulise sammuga, sest ilmselt just selle organisatsiooni kaudu sattus Tõnisson kontakti tollase rahvusluse kohapealse liidri V. Reimaniga. Selle mehe mõju Tõnissoni arengule oli tõepoolest...
Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 .............................................................
Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poiss...
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus PÄÄSTETUD KROON Referaat Viljandi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI............................................................................................... 4 2. KROONID RUBLADEKS......................................................................................................... 7 3. UUS ESIMEES JA LÄBIRÄÄKIMISED..................................................................................... 8 3.1 Koru või oma raha................................................................................................................. 9 4. TIIBADETA LINNU LEND OMA RAHAST LOOBUMINE......................
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) ...
Erika Laansalu Filmitootja ja tõlk Erika Laansalu on sündinud 6. juunil 1952 Valgas. 1970. aastal lõpetas Erika Tallinna Reaalkooli, 1972 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi asjaajamise ja juhtimistöö organiseerimise erialal. Ta on ennast täiendanud filmitootmise ja TV juhtimise kursustel Moskvas (1984), Soomes (1991, 1993), Baltic Media Center'is Bornholmis (1996). Erika Töötas Eesti Televisiooni direktori sekretärina aastatel 1972-1973. Stuudio "Eesti Telefilm" rezissööri abi ja assistendina aastatel 1973-1975. 1983-1985 oli Laansalau filmistuudios "Tallinnfilm" filmidirektori asetäitja ja filmidirektor. 1991. aastal oli Erika asutatud stuudio "EXITfilm" asutajaliikmetest ja aastani 1993 tegevjuht. Seejärel töötas telekanali Kanal2 haldusdirektorina. Hetkel töötab Erika Laansalu Taska Filmi all ja filmide vahepeal tõlgina ning subtiitrite toimetajana. Erika Laansalu jaoks ei olnud filmini jõudmine juhuslik. Ta teadis juba üpris lap...
Tallinna 21. Kool Keskaegne linn-piiripealne maailm Ajaloo arutlus Marje Mölder 10a Tallinn 2009 "Keskaegne linn - piiripealne maailm" Keskaeg oli 5.-14. Sajandil, kuid eeldused linnade taastekkeks kujunesid alles 11. Sajandil seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnad tekkisid peamiselt kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Kuni 11. sajandini tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele, alates 13. Sajandist rajasid uusi linnu ka maaisandad. Linn koosnes linna südamest, all-linnast ja eeslinnas, mis sulas kokku lähedal olevate küladega. Tihtipeale oli eeslinn linnamüürist väljaspool. Kõik elamiseks vajaliku said linlased...
RAHA AJALUGU Referaat Sissejuhatus Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud? Rahasüsteem on sätestatud riigi raharingluse korraldus, mis määrab kindlaks rahametalli, rahaühiku, rahamärkide emiteerimise korra jm. Käesolevas referaadis on antud ülevaade raha ajaloost ning vä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
