50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andrussik
Õppematerjali autor
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse
sulgeda, kuna kardeti rahutusi talurahva seas. 1820ndatel pidas mõnda aega vastu O.W.Masingu "Maarahwa Näddala-Leht". Arenes keel ise, propageeriti uut kirjaviisi. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllalt tihe koolivõrk. 19.sajandi keskpaigaks olid eestlased saavutamas üldist kirjaoskust. Eestlaste ärkamise üks soodustaja ja toetaja oli lätlaste vastav liikumine, mis kulges eesti omega paralleelselt, seda mõnikord ka edestades. 1857. a hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks. Rahvust ühendav ja võiks isegi öelda et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalausetes: "Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees kulutama olen wahwas keik, mis sünnib ilma sees," Nimetust "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise kutsusid
kannatusi. Ta võttis oma eesmärgiks talupoegade elu parandamise. . Köler võttis osa mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse „Peterburi Patrioodid“ üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid. Rühmitusse kuulusid eestlased ja eesti asjadega seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks.
kannatusi. Ta võttis oma eesmärgiks talupoegade elu parandamise. . Köler võttis osa mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse ,,Peterburi Patrioodid" üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid. Rühmitusse kuulusid eestlased ja eesti asjadega seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks.
..................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson..........................
aastal. EKmS seadis eesmärgiks rahvavalgususliku, teadusliku ja õppekirjanduse väljaandmise, eesti keele ja kirjanduse arendamise ning rahvaluule ja etnograafiliste esemete kogumise. Seltsi esimeseks esimeheks valiti Jakob Hurt. EKmS pooldas algusest peale uut kirjaviisi, toimetas trükki hulgaliselt raamatuid ja oli foorumiks, kus arutati läbi paljud rahva arengu seisukohalt olulised küsimused. Unistus Aleksandrikoolist 1870. aastal sai ka Aleksandrikool endale nn. peakomitee näol organisatsiooni. Sellegi etteotsa valiti Hurt, kes oli tõusnud kogu rahvusliku liikumise tähtsaimaks tegelaseks. Aleksandrikooli peakomitee koos varsti lisanduva abikomiteede võrguga muutus aga rahvusliku liikumise tähtsaimaks ja keskseimaks organisatsiooniks. Peakomitee ja abikomiteede iga- aastasi suurkoosolekuid, mis toimusid tavaliselt Tartus, hakati koosseisu
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees
Ajaloo arvestuse 7.teema: Haridus- ja kultuuriolus 18.-19. sajandil 1) Kiriku olukord pärast Põhjasõda Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: • kogudused õpetajateta • Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine • kirikuhooned hävinud või rüüstatud • kiriku mõju tunduvalt kahanenud(pöörduti tagasi katoliikluse/muinasusu juurde) Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. 2) Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus. Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris: 1. usuvagadust 2. alandlikkust ja kõlblust 3. sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. 3) Ratsionalism 18. saj
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid