Kas Euroopa Liiduga ühinemine piirab Eesti Vabariigi suveräänsust? (1)

Kas Euroopa Liiduga ühinemine piirab Eesti Vabariigi suveräänsust?
Eesti on olnud pikka aega võõra võimu all. Meie väikese territooriumi, maavaradevase ja väikese rahvaarvuga läänemereriiki on himustanud paljud võõrad rahvad . Meid on vallutanud – rootslased, poolakad, taanlased, sakslased ja korduvalt venelased . Viimased hoidsid Eesti Vabariiki kõige kauem oma käsutuses.
1940–1941 1944–1990 Neil aastail kuulusime kurikuulsasse Nõukogude Liitu. Eestlaste vabadus oli piiratud ja omadel puudus sõinaõigus. Kõik otsused tulid suursugusest Moskvast. Keelatud oli kõik- reisimine , avalik joomine, noored ei tohtinud avalikult isegi kudrutada, ilma et neid korravalvurid oleks korrale kutsunud. Suurim minus selle vabaduse puuduse juures olio ma valuuta ja lipu puudumine. Toompeal lehvis punane lipp , mis ei eristanud meid mitte kuidagi teistest liiduriikidest.
Oleme jõudnud aastasse 2012. Nõukogude liit on praeguseks karm minevik . Noorte jaoks tundub see aeg hullem, kui vangilaager. Vanemad inimesed igatsevad seda taga.
2004 aasta 29. märtsil valis Eesti vabariik endale uue liidu. Seekord euroopaliidu. Miski ei olekski nagu muutunud. Meie reisimist ei keela keegi, paistab, et elu muutub isegi vabameelsemaks. Tõstatatakse küsimus geide seaduslikust abielust. Eesti katkistele maanteedele eraldatakse raha, et need korda teha ja nautida reisimist oma kodumaal Paistab, et EL-il ei olegi ühtki puudust.
Kuid kui palju on jäänud meie iseseisvusest ja kas seda üldse enam on ?
Kõik riiklikud otsused käivad EL-I otsuste kaudu. Miski ei ole enam Eesti Vabariigi enda otsustada. Niigi väikene rahvas jäi oma enda rahaühikust ilma. Kroon tähendas meile palju. Nende rahatähtede peal olid kujutatud eesti rahva kangelased. Need inimesed, kes on teinud eesti rahva jaoks palju ja on sellega ka meelde jäänud. Asemele tulid inetud ühised rahad mis on peaaegu kõik sarnased. Kadusid rahvalemmikud J. Hurt , P. Keres ja L. Kodula. Eesti rahatähti lausa reedeti, näidates televiisoris, kuidas neid põletatakse justkui küla jaanituld . Vähe sellest, et nö. Uus raha on tekitanud palju segadust , on see ka ebamugav. Ma ei ole kordagi kuulnud, et kellegile meeldiks see, et rahakott kallub”tonni”, sest see on sente täis. Kuid raha ei ole ainuke asi mida meil enam pole.
Ühtsele valuutale üleminek tõi endaga kaasa ka palju muid ebameeldivusi. Palganumber ei muutnud, kuid hinnatõusu on märgata igapäevaselt. Kõik kallineb hirmuärataval kombel . Kui kunagi sai saia poest 4 krooniga , siis nüüd võib hind ulatuda 0.79 sendini , mis teeks kroonides 12,4 krooni. Euro hinnad on petlikult väikesed, mis eksitab inimesi palju suuremaid summasi kulutama mõtlematult.
Minu vaatanurgast ei ole väga suurt vahet Euroopa Liidul ja Nõukogude Liidul. Ei ole olemas Eesti Vabariiki – on Eesti Euroopa Liidu osana . Loodan, et raha jääb vähesteks asjadeks, millest rahvas ilma jääb. Kui allume edaspidisele dressuurile ja teeme kõike mida tahab meie nö. juhataja, ei jää Eestist, eestlastes ja meie kultuurist miskit alles. Kaob kõik see, mis on saavutatud pikkade aastate vältel. Peame võitlema selle eest, et jääksime iseendiks ja ei vahetaks seda millegi muu vastu. Jääme iseendaks ja oleme uhked, selle üle, et meid on vähe ja meie suremus on suurem kui sündivus ja väljaränne ka väga suur oleme me siiski riik, kellel on oma ajalugu ja minevik.