PÕLTSAMAA EESTI PÕLLUMEESTE SELTS, EESTI ALEKSANDRIKOOL (0)

PÕLTSAMAA EESTI PÕLLUMEESTE SELTS
1. Meenutage varem õpitust või uurige Eesti ajaloo õpikust, millega tegelesid põllumeeste seltsid.
Miks oli nende tegevus tähtis?
Tegevusvaldkond: Põltsamaal arendada ja uuendada põllumajandust.
Tähtsus: Oli eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. Talurahvale teadmiste jagamine, põllumajandusnäituste korraldamine ja põllusaaduste müügi organiseerimine .
2. Mis oli Põltsamaa Eest Põllumeeste Seltsi eripära?
See loodi Põltsamaa meeste omaalgatusel ja enda kogutud raha eest asutati ühine hoone.
3. Kuidas sai Põltsamaa Eest Põllumeeste Selts endale seltsimaja? Kust saadi raha? Kes toetasid ehitust?
Krunt saadi Uue-Põltsamaa mõisnikult. Raha saadi annetustest kogutud esemete müügist, pidude sissetulekutest ning liikmemaksudest.
4. Tooge näiteid teemade kohta, mida arutati Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi üldkoosolekutel.
Heinamaade väetamine, uuendused põllumajanduses, ilmaennustamine, karjapidamine, loomatõud.
5. Miks oli oma põllumeeste selts talunikele kasulik? Otsige näiteid tekstist.
Sest kõneldi ka meeste ja naiste vastastikustest kohustustest perekonnas, tütardele käsitöö õpetamise vajalikkusest .
6. Millised ühistegevuse vormid kasvasid välja Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsist?
Põltsamaa Tarvitajate Ühisus oma kaupluse, viljalao ja viljapuhastuspunktiga ning piimaühisus.
7. Selgitage välja, kus tegutsesid Eesti suuremad põllumeeste seltsid. Pange need kirja.
Tartu, Pärnu, Tallinn.
8. Uurige välja, kas Eestist on keegi osalenud põllumajandustoodetega Pariisi maailmanäitustel.
EESTI ALEKSANDRIKOOL
1. Mis kool pidi olema Aleksandrikool? Kust tuli mõte selline kool asutada?
Kõrgemat haridust andev eestikeelne kool. Eestis polnud eestikeelset kõrgkooli.
2. Mil viisil koguti raha kooli rajamiseks?
Moodustati peakomitee, korraldati pidusid, näitusemüüke ja korjandusi.
3. Selgitage, mis tähtsus oli Aleksandrikooli peakomiteel rahvuslikus liikumises.
Aleksandri peakomitee koordineeris linnades ja kihelkondades asuvaid kohalikke komiteesid.
4. Miks tekkis Aleksandrikooli liikumises 1883. aastal lõhe? Mis oli selle tüli tagajärg?
J. Köler soovis võtta Peakomiteelt laenu. Valitsus võttis rahad enda hoole alla ning peakomitee ja abikomitee saadeti laiali.
5. Millal ja missuguses poliitilises õhkkonnas avati Eesti Aleksandri Linnakool ?
20. august 1888 a avati venekeelse linnakoolina.
6. Andke hinnang Aleksandri Linn tegevusele. Kuivõrd täitusid Aleksandrikoolile pandud eesmärgid?
Päris eesmärk ei saanud täidetud. Õpetatirohkem eesti keelt ja looduslugu ja kooli, kui teistes koolides. Ka õpetajad olid peamiselt eestlased.
7. Mis kool töötab praegu Kaarlimõisas? Mida seal saab õppida?
Põltsamaa Ametikool. Saab omandada elukutset.
8. Otsige küsimustele vastused.
8.1. Mis otstarvet täitis hoone Kaarlimõisas enne selle müümist Aleksandrikooli peakomiteele?
Mõisahoone
8.2. Kes olid Eesti Aleksandrikooli peakomitee presidendid ? Mis ameteid nad veel täitsid või millega tegelesid?
Jakob Hurt
8.3. Miks suleti Aleksandrikool 1906. aastal?
Saatuslikuks sai komitee omavaheline lõhe. Ka mitmed õpetajad ja õpilased võtsid osa 1905 a revoluts. Sündmustest.
8.4. Mis sai eestlaste raha eest ostetud Aleksandrikooli hoonest pärast kooli sulgemist?
Toimusid põllundusalased kursused ja veel mitmel otstarbel , kuid mitte koolina. Alles hiljem rajati põllutöökool.