Oo, sport, sa oled raha (0)

Oo, sport , sa oled raha
Läbi aastate on sport oma tähenduses palju muutunud. Kui varem premeeriti suurvõistluste edukamaid tammepuulehtedest pärja, suure teraviljakoti ja sümboolse rahaga tehtud töö eest, siis nüüd ulatuvad sportlaste auhinnateenistused ning palganumbrid ülikõrgele. See aga näitab spordi üha suuremat sõltuvust rahast. Kuidas sellist negatiivset trendi aga alla suruda? 46
Spordi suurt kandepinda ja populaarsust arvestade, keskendun mina antud hetkel maailma kalleimale ning rahast enim sõlvuvale spordialale- jalgpallile, ent näiteid püüan tuua ka teistest valdkondadest. Üldiselt liiguvad võistkonnalades suuremad rahad kui individuaalsete sportlaste juures. See on tingitud kindlati tihedast kokurentist maailma tipus , kus võimalikult hea resultaadi saavutamiseks tahetakse palgata klubi juurde sportlasi või muud personali, kes oluliselt tõstaksid võidušansse. Tihtipeale tuleb aga selliste staaride eest üüratud summad välja käia: toimub justkui oksjon , sportlase saab endal klubi, kes suudab suurima rahapakiga lagedale tulla. Nii näiteks värbas Hispaani jalgpallihiid Real Madrid 2009. aastal sellised maailma tipud nagu Cristiano Ronaldo, Karim Benzema ,Kaká ning Xabi Alonso . Erinevate allikate põhjal loetakse meeste koguväärtuseks umbes 230 miljonit eurot, mis Eesti kroonidesse ümberarvutades teeb peagaegu 3,6 miljardit krooni. Ostutehingu sooritajate endi sõnul saadakse üleminekutasuna makstud summa hiljem fänniatribuutika-, reklaamide- ja piletimüügist tagasi. 179

Võitlus taolise raha loopimise vastu on ilmselgelt vajalik, kuna muidu võidutsevadki ainult sellised sportlased ja klubid, kellel on paksem rahakott . Kahjuks praegu ongi rahast sõltuv spordivagun kraavis, nagu A. Tšehhovi novellis “Palat nr 6” doktor Ragini elu. August väljapääs ei näi küll võimatuna, ent väga raskesti teostatavana. Isiklikult pean parimaks lahenduseks rahaga ümberkäimise piiramist. Jalgpalli puhul ei tohiks mängija üleminekusumma ega palganumber ületada suurimate vutijõudude poolt ettemääratud arvu. Samuti piiraksin võõrleegionäride pallimist jalgpalliklubides. E. M. Remarque on öelnud: “Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud”. Seetõttu tuleks klubistruktuurid oma kasvandike peale ülesse ehitada ning naabertiimist võimalikult vähe lisajõudu osta.276

Omamoodi nähtuseks on kujunenud spordielu aktiviseerumine Pärsia lahe ümber asuvates naftariikides. Praeguse majandusmõõna ajal, kus sponsoreid on raske leida, ei tunne araablased rahast mingit puudust: nende põhiline maavara tõi vormel 1 etapi nii Bahreini kui ka Abu Dhabisse. Samuti soovisid araablased 2016 . aastal toimuvaid suveolümpiamänge korraldada, ent seekord pole neil õnneks läinud, kuid ma arvan, et prestiižikaimad võistlused jõuavad lähitulevikus ka sinna. Üha levinuma moe järgi lähevad jalgpallurid karjääri lõpuaastail mõnda jõukasse klubisse, et kopsaka palgaga vanaduspõlve kindlustada. Nii ajabki Brasiilia ekskoondislane Juninho Pernambucano palli taga nõrgatasemelises Qatari vutiliigas, mille põhjuseks on ilmselgelt suured summad. 369

Rahad, mis tänapäeva spordimaasikul liiguvad on kolosaalsed. Ühiskonnas sellist olukorda küll taunitakse, ent suuri samme peatamise eesmärgil pole veel ette võetud. Parimaks lahenduseks pean mina palganumbrite piiritlemist. Tulevikus tuleks rohkem keskenduda klubis noortetööl, et poleks vaja hiljem kalleid staare mujalt kokku osta. 411