Oo,
sport , sa oled raha
Läbi aastate on
sport oma tähenduses palju muutunud. Kui varem
premeeriti suurvõistluste edukamaid tammepuulehtedest pärja, suure
teraviljakoti ja sümboolse
rahaga tehtud töö eest, siis nüüd
ulatuvad
sportlaste auhinnateenistused ning palganumbrid ülikõrgele.
See aga näitab spordi üha suuremat sõltuvust rahast. Kuidas
sellist negatiivset trendi aga alla suruda? 46
Spordi suurt kandepinda ja populaarsust arvestade, keskendun mina
antud hetkel maailma kalleimale ning rahast enim sõlvuvale
spordialale- jalgpallile, ent näiteid püüan tuua ka teistest
valdkondadest. Üldiselt liiguvad võistkonnalades suuremad
rahad kui
individuaalsete sportlaste juures. See on tingitud kindlati tihedast
kokurentist maailma
tipus , kus võimalikult hea resultaadi
saavutamiseks tahetakse palgata klubi juurde sportlasi või muud
personali, kes oluliselt tõstaksid võidušansse. Tihtipeale tuleb
aga selliste staaride eest üüratud
summad välja käia: toimub
justkui
oksjon , sportlase saab endal klubi, kes suudab suurima
rahapakiga lagedale tulla. Nii näiteks värbas
Hispaani jalgpallihiid
Real Madrid 2009. aastal sellised maailma
tipud nagu
Cristiano Ronaldo, Karim Benzema ,Kaká ning Xabi
Alonso . Erinevate
allikate põhjal loetakse meeste koguväärtuseks umbes 230 miljonit
eurot, mis Eesti kroonidesse ümberarvutades teeb peagaegu 3,6
miljardit krooni. Ostutehingu sooritajate endi sõnul saadakse
üleminekutasuna makstud summa hiljem fänniatribuutika-, reklaamide-
ja piletimüügist tagasi. 179
Võitlus taolise raha
loopimise vastu on ilmselgelt vajalik, kuna muidu võidutsevadki
ainult sellised sportlased ja klubid, kellel on paksem rahakott .
Kahjuks praegu ongi rahast sõltuv spordivagun kraavis, nagu A.
Tšehhovi novellis “Palat nr 6” doktor Ragini elu. August
väljapääs ei näi küll võimatuna, ent väga raskesti
teostatavana. Isiklikult pean parimaks lahenduseks rahaga
ümberkäimise piiramist. Jalgpalli puhul ei tohiks mängija
üleminekusumma ega palganumber ületada suurimate vutijõudude poolt
ettemääratud arvu. Samuti piiraksin võõrleegionäride pallimist
jalgpalliklubides. E. M. Remarque on öelnud: “Kõik, mida rahaga
saab joonde ajada, on odavalt saadud”. Seetõttu tuleks
klubistruktuurid oma kasvandike peale ülesse ehitada ning
naabertiimist võimalikult vähe lisajõudu osta.276
Omamoodi
nähtuseks on kujunenud spordielu aktiviseerumine Pärsia lahe ümber
asuvates naftariikides. Praeguse majandusmõõna ajal, kus sponsoreid
on raske leida, ei tunne araablased rahast mingit puudust: nende
põhiline maavara tõi vormel 1 etapi nii Bahreini kui ka Abu
Dhabisse. Samuti soovisid araablased 2016 . aastal toimuvaid
suveolümpiamänge korraldada, ent seekord pole neil õnneks läinud,
kuid ma arvan, et prestiižikaimad võistlused jõuavad lähitulevikus
ka sinna. Üha levinuma moe järgi lähevad jalgpallurid karjääri
lõpuaastail mõnda jõukasse klubisse, et kopsaka palgaga
vanaduspõlve kindlustada. Nii ajabki Brasiilia ekskoondislane
Juninho Pernambucano palli taga nõrgatasemelises Qatari vutiliigas,
mille põhjuseks on ilmselgelt suured summad. 369
Rahad, mis tänapäeva spordimaasikul liiguvad on kolosaalsed.
Ühiskonnas sellist olukorda küll taunitakse, ent suuri samme
peatamise eesmärgil pole veel ette võetud. Parimaks lahenduseks
pean mina palganumbrite piiritlemist. Tulevikus tuleks rohkem
keskenduda klubis noortetööl, et poleks vaja hiljem kalleid staare
mujalt kokku osta. 411
Kõik kommentaarid