Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus. (1)

Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus.
Essee
Vikipeedia defineerib majanduskasvu kui riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu allikateks võivad olla mitmed tegurid: kapital ehk investeeringud , uurimis- ja arendustegevus, loodusressursside kasutamine ja areng ning rahvastik ja tööjõu kvaliteet ehk inimkapital (Stiglitz). Majanduskasvu otsesteks põhjusteks võib olla tehnika areng, tootlikkuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudseteks põhjusteks peetakse üldist haridusetaset, sidemeid välisriikidega, poliitilist stabiilsust, hästi toimivat riigiaparaati (Vikipeedia). Majanduskasvu oodatakse ilmselt juba igas maailmaotsas. Paraku tundub, et majanduslangus pole veel peatunud. Töötukassa statistikast võib välja lugeda, et töötute arv ainult kasvab (Töötukassa). Eesti panga statistika näitab, et majanduslangus ei ole veel peatunud, aga on tublisti pidurdunud (Eesti Pank). Selle järgi võib ennustada, et varsti majanduslangus ehk peatub. Inimesed ootavad juba ammu uut majandustõusu. Siis tuleks juurde jälle uusi töökohti, tõuseksid palgad ja suureneks tarbimine.
Hariduse omandamine on tähtsal kohal, sest tööjõu harimisega paraneb ka tööjõu kvaliteet. Samuti suureneb tööjõu tootlikkus ja tulevikuperspektiivis peaks see mõjuma positiivselt ka Eesti majanduskasvule. Haridus annab ka tööotsijatele väga hea eelise võrreldes nendega, kellel seda pole. Tööandjaid on ju igasuguseid ja nii mõnigi neist hindab väga kõrgelt haridust. Omandades kõrghariduse, on inimestel ka parem ettevalmistus alustamaks oma ettevõtte rajamisega. Sellega luuakse uusi töökohti ja uute töökohtadega kindlustatakse parem rahvastiku hõive. Mida rohkem inimesi käib tööl ja mida rohkem ettevõtteid luuakse, seda rohkem saab ka riik makse ja seda vähem peab riik loovutama töötute ülalpidamiseks. Kui inimestel on tööd, peaks vähenema ka kuritegevus . Võib juhtuda, et nii mõnigi varas varastab ellujäämise eesmärgil. See muidugi ei kehti kõigi varaste kohta.
Minu praegune panus Eesti majandusse on suhteliselt väike. Enamik ajast kulub õppimisele. Töökohta mul hetkel ei ole, sest nagu enamik tudengitest on ilmselt tõdenud, ei ole poole kohaga tööd leida väga lihtne. Praegusel koondamiste ajal on töösoovijaid palju ja nende seas on ka rohkesti kõrgema haridusega inimesi.
Väikese panuse saan ma siiski anda ka praegu, näiteks käies valimas. Sellega saan ma toetada erakonda, kes minu arvates võiks teha riigi heaks parimaid majanduslikke otsuseid. Kuigi sellele panusele võib siiski suure küsimärgi juurde panna, sest Eesti riigiaparaat ei tundu antud hetkel väga hästi toimivat. Eestile oleks ilmselt kasulikum, kui saaks valida konkreetseid kandidaate riigikokku, mitte ainult erakonda. Ehk tuleks luua süsteem, kus majandusküsimustega tegelevad ainult majandusinimesed, spordiga spordiinimesed jne.
Rahvastiku kasvu koha pealt saan ma hoida oma tervist, et tõsta Eesti meeste keskmist eluiga. Tulevikus plaanin luua pere ja anda omapoolse panuse Eesti iibe kasvule.
Tulevikus on mul kaks valikut, luua oma ettevõte või minna tööle kellegi teise alluvusse. Luues oma ettevõtte looksin ma töökoha nii endale kui ka mõnele teisele inimesele. Sellega saaks vähendada töötute arvu. Ettevõtte loomisega saaks riik lisaraha maksude pealt, seda muidugi juhul, kui ettevõte korralikult tööle hakkab. Samuti panustaks ma nii oma töötajate kui ka enda koolitamisse, et minu personal oleks oma alaasjatundjad. Ma usun, et erinevad koolitused tõstaksid ka tööliste motivatsiooni minu ettevõttes töötamiseks, sest kes siis ei tahaks omandada uusi teadmisi. Seda enam, et tehnika ja programmid arenevad väga kiiresti ja tihti need teadmised, mida kasutame täna võivad homme juba vananenud olla. Muidugi ainult koolitustest ei piisa, et hoida motivatsiooni. Tuleks luua ka mitmeid tulemustasude ja preemiate süsteeme, et inimestel oleks mille poole püüelda. Luues töölistele soodsad võimalused peaks omakorda ettevõte arenema ja ettevõtte arenguga suureneks riigile makstavate maksuda osakaal. Uue suunana tuleks hakata välja mõtlema tooteid või teenuseid, mida saaks pakkuda teistele riikidele, et suurendada Eesti riigi ekspordi osakaalu . See ei saa muidugi lihtne olema, sest ilmselt muidu oleks seda juba paljud ettevõtted teinud. Ekspordiga alustamine on ka väga kulukas. Sellise toote või teenuse leidmine oleks oleks väga suureks kasuks nii Eesti riigile kui ka tegutsevale ettevõttele. Sest välisturgudel liiguvad suuremad rahad.
Minnes tööle kellegi alluvusse, tuleks hoolikalt valida, millisesse ettevõttesse ma lähen. Tuleb mõelda, kas on võimalik seal teha karjääri. Olles lihttööline oleks minu panus Eesti majanduskasvule üsna väikene. Peaksin tegema oma tööd võimalikult hästi. Tõustes aga karjääriredelil kõrgemale, saaksin rohkem kaasa rääkida seoses ettevõtte arenguga. Saaksin samuti mõelda, mismoodi oleks võimalik suurendada ettevõtte kasumit, töömahtu ja suurendada töökollektiivi.
Kokkuvõtlikult oleks minu pragused panused eesti majanduskasvu järgmised: valimaskäimine ja õppimine. Tuleviku seisukoha pealt võiksin luua oma ettevõtte või olla eeskujulik tööline mõnes varem loodud ettevõttes.
Kasutatud kirjandus.

Wikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Majanduskasv (22.12.2009)

Töötukassa koduleht , Eesti Töötukassa statistika, Registreeritud töötus (1993-2009)
http://www.tta.ee/index.php?id=11328 (22.12.2009)

Eesti Panga koduleht, Eesti majanduse kuised põhinäitajad
http://www.eestipank.info/dynamic/itp2/itp_report_2a.jsp?reference=501&className=EPSTAT2&lang=et (22.12.2009)