50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
120 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
madis pahka
Õppematerjali autor
Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus? Iga päevaga räägitakse aina rohkem kuidas inimesi koondatakse ja et meie majanduskriis on tingitud suurettevõtete puudusest ning pankadest kes pole suutnud laenu andmisele järele anda. Tegelikkuses on majanduslanguse põhjustanud veel väga paljud muud tegurid, mida me niivõrd kohe tähele ei panegi. Niisiis, kas me oleme võimelised majanduskasvu jaoks midagi tegema ja millisena näen oma osa selles? Jälgides eri majandussektorites tööjõu vajadust ning võrreldes seda pakutava tööjõu kvalifikatsiooniga selgub, et tööliste oskused ja sellega seotud lõpptoodangu kvaliteet ei vasta enam tänapäeva konkurentsitingimustele. Tulemuseks ongi tarbija heaolu vähenemine, teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi langus, teenuse osutamise tähtaegade pikenemine jne. Näiteks ehitusbuumi tõttu oli järsult kasvanud vajadus ehitajate järele ning oli kujunenud
(Eesti inimvara raport, 2010) Majandustõusu ajal tööpuudus langes iga aastaga ja tööturul oli suur tööhõive puudus, paljudes ettevõtetes tekkis rohkelt vabu töökohti, hakati tegelema tööjõu puuduse leevendamisega.(Eesti Pank, 2008) Osa töötute inimeste alla kuulusid inimesed, kes ei soovinudki töötada ( heitunud inimesed) ja õpilased. Töötud, kes ei olnud ise tööst huvitatud, koondusid linnapiirkonada. 2007 aastal hakkas majanduskasv aeglustuma, mistõttu suurenes ka üle Eesti tööpuudus. Ei olnud enam nii palju tööpakkumisi, kui oli soovijaid. 2008 aastal hakkas tõusma töötute arv, seda mõjutas tulenev majanduskriis. (Eesti töötukassa 2011) 2004 2006 2008 2010 2011 Töötud 20997 8235 20656 44234 32266 Tallinna Ülikool linndes Töötud 8060 3968 9718 21026 14886
töötajatest vabaneda ja koondamiskulud töötukassa kanda delegeerida. Juba praegu on töövaidluskomisjonid üle koormatud, ootel olevate pöördumiste järjekorrad ulatuvad järgmise aasta märtsikuu lõppu. Haritud, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist on majandusarengu mootor, mitte takistus, kellest tuleb lahti saada. TALO on jätkuvalt seisukohal, et odava, vähekvalifitseeritud tööjõuga ei loo rikast riiki ja soovib läbirääkimispartneritel siiski investeerida Eesti haritlaskonda ning riigi konkurentsivõimelisuse kasvu. Majandusraskused mõjutavad enamust maid ja sektoreid, kui paljud riigid on panustamas kriisist väljatulekusse. Sellega kaasneb ka kvalifitseeritud tööjõu ülemeelitamine. Just viimane oht varitseb meid, kuna eelkõige noored ja haritud ettevõtlikud töötajad lahkuvad Eestist. TALO delegatsiooni juht esines kriitilise seisukohaga regionaalministri Siim Valmar Kiisleri aadressil, kes ei ole
.......................................................9 1.3.2. Töö ostmine ................................................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ...............................................................................
Samas võivad kohustuslikud kursused ka vastupidiselt mõjuda. Ebameeldiv kohustus pigem suurendab stressi. Töötuskindlustus Töötuskindlustus on sotsiaalkindlustuse liik, mille eesmärgiks on töö kaotanud kindlustatud isikule sissetuleku tagamine uue töö otsimise ajaks. Töötuskindlustus Eestis Töötuskindlustus käivitus Eestis 2002. aastast, mil kehtestati töötuskindlustusmakse ja loodi Eesti Töötukassa. Töötuskindlustushüvitisi hakati välja maksma 2003. aastast. Töötuskindlustusega on Eestis kohustuslikult hõlmatud kõik töötajad. Töötuskindlustus on nn osamakseline sotsiaalkindlustusskeem, mis tähendab, et õigus töötuskindlustushüvitisele saab tekkida vaid nendel isikutel, kes on teinud töötuskindlustusmakseid. Kindlustatud ei ole -- st ei pea tegema töötuskindlustusmakseid, kuid ei teki ka õigust hüvitistele -- füüsilisest isikust
heitunute osakaalu suurenemist ühiskonnas. Tööpuudus tekitab pingeid ning vaimseid ja sotsiaalseid probleeme. Lisaks arvab Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaak Ginter, et kui puudub võimalus legaalsel teel elatist teenida, areneb ka kuritegevus. Riik üritab siiski majanduslike ja sotsiaalsete pingete vältimiseks tööhõivet suurendada ning rakendab kahesugust tööhõivepoliitikat aktiivset ja passiivset. Eesti näitel on eelkõige tegemist passiivsega. Selle puhul tegeleb riik tööpuuduse tagajärgedega, mille korral on abi suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Näiteks võib tuua siinkohal töötutoetuste jagamise. Töötul on võimalus end Töötukassasse registreerida ning sel juhul saab ta kuus 65,41 . Paraku ei motiveeri selline rahasumma kõiki ning tuhandete inimeste näol on trendiks saanud välismaale paremaid elamistingimusi otsima minna. Selle olukorra parandamiseks on
vahetada elukohta. Regiooniti erineb tööpuudus üle kolme korra, maakonniti koguni üle 5 korra. Keskmine töötuse määr varieerub 5,1 %-st Kesk-Eestis 16,2 %-ni Kirde- Eestis. Kirde-Eesti on ainuke regioon, kus töötuse määr ulatub üle keskmise. Endistes kõrge tööpuudusega Lõuna-Eesti maakondades on viimastel aastatel aset leidnud tööpuuduse langus, mis on seotud mitte niivõrd hõive suurenemisega, kui töötute liikumisega mitteaktiivsusesse. Eesti tööturul võib välja tuua mitmed riskirühmad, kellel tööturule integreerumine on ühel või teisel põhjusel raskendatud. Nendeks on noored, pikaajaliselt töötud, puudega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, vangist vabanenud ja üle 55 aastased tööotsijad. Kahjuks puuduvad täiesti usaldusväärsed andmed vakantside kohta, kuna suur osa vabadest töökohtadest ja tööotsijatest jääb tööturuametis registreerimata, seda
otsuste langetajad ja pole ka volatiivsed, pigem ollakse huvitatud teadusajakirjades publitseerimisest. Positiivsed aspektid: majandusarengu kiirendamine, väärtuste loomine, töökohtade loomine, ajendatakse investeerima ülikoolides arendatud tehnoloogiatesse, laiendatakse ülikoolides arendatud tehnoloogiate kommertsialiseerimist, haaratakse kaasa investoreid, toetatakse täiendavaid uuringuid ja üliõpilaste õppetegevusele kaasaaitamine. Naisettevõtlus: Naisettevõtlus on Eesti jaoks suhteliselt uus nähtus, esimesed naisettevõtjad said tekkida alles seoses üleminekuga turumajandusele 1990. aastate algusest. 2011. aastal oli hõivatud naistest ettevõtjaid 5,0% meestest 11,5%. See teeb naiste osakaaluks ettevõtjate seas umbes ühe kolmandiku, mis on võrreldav teiste arenenud riikide vastavate näitajatega. Negatiivsed aspektid: raskused töö ja pereelu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid