Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. (0)

Kellele: Urmas Lehtsalu
Teema: Tagasiside ühiskonnaõpetusest
Kellelt: Martin Aulik rühmast AUT 2-11
Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile.
Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed.
Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesisema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale jäänud pere või sugulasi ning nii areneb ja elavneb riigi majandus. Seda võib näha ka Mehhikost USA-sse tööle läinutest- Mehhiko pangad teenivad ka ülekannetelt mis tulevad võõrast riigist ning ka peredele saadetud rahad jõuavad nende kodumaa poodidesse .
Veidi kaheldavam, kuid siiski võimalik positiivne tagajärg on ka see, et tänu väljarännanutele saab riik rohkem äri- või muid kontakte välisriikides. Samuti võivad noored võtte endale eeskujuks näiteks mõne sportlase , kes on läinud välismaale ja tänu oma oskustele seal kuulsaks saanud. See inspireerib noori õppima ja oma oskusi arendama, lootes saada tuntuks . Samuti toob see tähelepanu ka riigile, kust sportlane on tulnud ning ka turistide huvi võib kasvada. Näite võib tuua ka sumomaadleja Barutost, kes on ka väljaspool Eestit tuntud nind on paljude väikeste sumokate eeskujuks.
Mainimata ei saa jätta ka negatiivseid tagajärgi lähteriigile. Esimene, mida kindlasti kõige rohkem kardetakse ja millest räägitakse, on "ajude väljavool". Oskustega töölised lähevad oma koduriigist välja, et rohkem teenida või kogemusi saada ning tagasi tullakse tihti alles pensionieas või ei naasta üldse. Ka mul on paar tuttavat, kes läksid Ahvenamaale lapsehoidjateks, kuid kumbki pole siiani tagasi tulnud ning üks neist ütles kindalt, et Eestisse tagasi ei tule ta enam mitte mingil juhul - seal on palju parem elu.
Miinuseks on ka see, et lähteriigis väheneb arvestatava tööjõu hulk. Kodumaale jäänud tööliste töötingimused võivad halveneda ning koormus suureneb. Samuti on ju peamisteks väljarännanuteks mehed- seega peavad tööandjad leppima naistöötajatega või isegi lastega (nagu Hiinas), kes on küll odav tööjõud , aga tihti ei saa hakkama raskemate asjadega ega meestetöödega.
Paratamatult väheneb väljarändega ka maksumaksjate hulk ning riigil on vähem tulusid. Sellega võib kaasneda ka riigi poolt haridusse tehtavate investeeringute vähenemine- lähevad noored ju niikuinii kodumaalt minema.
Samas teisest küljest- mis lähteriigile kahjulik, see võib sihtkohariigile kasulik olla. Saab ju viimane immigrantide näol rohkem maksumaksjaid ning pikema aja jooksul suureneb ka sündide arv. Igati positiivne on ka see, et tööjõuturg mitmekesistub. Samuti on sisserändajad kohalikest odavam tööjõud ja peamiselt tegelevad sellega, millega kohalikud tegeleda ei soovi. Näiteks ka Eestist on mindud Iirimaale kalkuneid sulgedest puhtaks kitkuma ning ollakse töö ja teenistusega rahul.
Kuid nagu lähteriigil, nii on ka sihtkohariigil migratsiooniga seotud negatiivseid tagajärgi. Kuna riiki sisserändajad on nõus töötama madalama palga eest kui kohalikud, võivad viimased tööst ilma jääda. Seega on loomulik, et tekivad konfliktid kohalike ja immigrantide vahel ning seda ka kultuuri-tasandil. On ka ju Eestis kuulda, näha ja tunda eestlaste ja venelaste vahelisi pingeid ja sõnavõtte, kas venelased peaksid eesti keele ära õppima või mitte. Mina isiklikult ei kujutaks ettegi, et ma lähen näiteks Soome ja hakkan seal nõudma eestikeelset elukeskkonda ja tööd, rääkimata eesti keele kolmandaks riigikeeleks muutmisest.
Samuti võib negatiine olla ka asjaolu, et mõnes riigis võib olla juba nii palju töötuid ning riigil pole ressusse neid toetada ning nii tuleb immigrantidest neile veel lisa. Kehvendeb üldine elatustase ning samuti ei pruugi olla võimalust sisserännanutele elukohta pakkuda.
Muret teevad ka illegaalsed sisserändajad, kellest ei saa riik kasu mitte mingil moel ning kahju võivad saada ka kohalikud elanikud- suurenenud kuritegevuse näol.
Kuigi rahvastikurändel on oma negatiivsed ja positiivsed tagajärjed, olen ma siiski rände poolt. Peaasi, et inimesed ei unustaks, kes nad on ning kust nad tulevad, et nad säilitaks oma kombed ning traditsioonid ning laseks seda teha ka sihtkohariikide elanikel.