Töö number 22 (7)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Poiseuille meetod Füüsika 1 Praktikum 14

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 TO allkiri: Poiseuille´ meetod Töö eesmärk: Vedeliku Töövahendid: Katsesead, mensuur või sisehõõrdeteguri määramine kaalud, mõõtejoonlaud, termomeeter, Poiseuille´ meetodil. anum. Skeem: Joonis 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv 1. F=ηS , dx kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus),

Füüsika praktikum

18

docx

Füüsika I praktikum nr14: POISEUILLE’ MEETOD

Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 14 OT POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused  Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F  S dx , (1) kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - vaadeldavate kihtide pindala, dv dx

Füüsika

5

pdf

Füüsika praktikum nr. 14

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 13.11.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 OT: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. SKEEM  Teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: = , Kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), ­ vaadeldavate kihtide pindala, / ­ kiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud

Füüsika

23

pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

𝑑𝐸𝐶𝑉 𝑢2 𝑢2 =𝑄+𝑊+∑ ∫𝐴 (𝑈 + + 𝑔𝑧) 𝑢 ∙ 𝜌 ∙ 𝑑𝐴 − ∑ ∫𝐴 (𝑈 + + 𝑔𝑧) 𝑢 ∙ 𝜌 ∙ 𝑑𝐴 𝑑𝑡 𝑠𝑖𝑠𝑠𝑒 2 𝑣ä𝑙𝑗𝑎 2 𝑑𝐸𝐶𝑉 – energia akumulatsioon, J/s; 𝑑𝑡 𝑄 – soojusvool, J/s; 𝑊 – töö, J/s; 𝑒 – on materjaliga seotud energia, J/kg; 𝑈 – siseenergia, J/kg, 𝑚̇ - materjali voog süsteemi või süsteemist välja, kg/s, 𝑢 – kiirus, m/s; 𝜌 – tihedus, kg/m3; 𝑧 – voo kõrgus, m; 𝐴 – voo ristlõikepindala, m2. 𝑄 > 0, kui soojushulk siseneb süsteemi. 𝑊 > 0, kui tööga tuleb energiat süsteemi juurde. 𝑑𝐸𝐶𝑉 𝑢2 𝑢2

Keemiatehnika

9

doc

Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused

Luule annavad elastsuse orgaanilised ühendid ja kollageenikiud 32 .Reoloogia mudelid. Viskoelastsus. Maxvelli ja Kevin-Voigti mudelid. Viskoelastsus on sellistel ainetel/materjalidel, kui neil on samaaegselt nii elastse tahke aine kui ka viskoosse vedeliku omadused. 33. Mis on reoloogia? Reoloogia ülesanded. Reoloogia on füüsika haru, mis tegeleb voolamisnähtuste uurimisega. Voolamine on tavaline vedelike puhul, kuid esineb plastsuse korral ka tahketes kehades. 34. Töö, võimsuse ja energia definitsioonid ja ühikud. Töö on see, kui keha liigub talle rakendatud jõu abil. Ühikuks on dzaul. Võimsus on tehtud töö ajaühikus, ühikuks watt. Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd, ühikuks dzaul. 35.Kuidas sõltub lihase töö välistest mehaanilistest tingimustest? Kui teha tööd ja rakendada jõudu, siis saab lihas koormust. 36.Kuidas näeb välja lihase analoogmudel?

Füüsika

23

pdf

Keemiatehnika alused

jõuga, mis on võrdne 2 d F2 = 2 F1 (3.28). d1 Saab näha, et kui läbimõõtude vahe on kahekordne, siis saadav jõud võimendub neljakordselt rakendatud jõuga võrreldes.  Joonis 3.4 Hüdraulilise pressi ja hüdrauliliste pidurite töö põhimõte. 3.4. Hüdrodünaamika Hüdrodünaamika (kreeka keelest ' - vesi ja µ - võimas) käsitleb fluidumi liikumise seaduspärasusi ning selle vastasmõju erinevate tahkete kehadega. Fluidumi liikumist alati tekitab rõhkude vahe selle teekonna otspunktides. Hüdrodünaamikas eristatakse nn. kolm ülesannet: sisemine, mis käsitleb fluidumi voolamist torude või kanalite sees, välimine, mis käsitleb tahke keha liikumist fluidumis, ning segaülesanne, mis käsitleb

Keemiatehnika

15

docx

Hüdrodünaamika

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud:  Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik

Gaaside ja vedelike voolamine

7

docx

Hüdro- ja Pneumoseadmed

Välisjõu toimel tekib vedelikus surveolukord, mida nimetatakse rõhuks. Rakendades silindris tekitatud rõhu p teises temaga ühendatud silindris olevale kolvile, mille pindala on A, saame viimasel jõu F= pA, mis on rakendatav mingi konkreetse toimingu realiseerimiseks. 6. Mehaanilise- ja vedelikmanomeetri töötamise põhimõtted. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse ja kasutamise mugavuse võrdlus. Mehaaniline-manomeeter- töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Mõõdab rõhku kaudselt. Tekitab mõõtmisvigu, mis on tingitud näidiku ebatäpsusest, deformeeritava elemendi väsimusest. Vastutusrikastel seadmetel töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja

Hüdraulika ja pneumaatika

Meedia

Kommentaarid (7)