SPM Automootor eksamiküsimused (0)

Jahutussüsteem
1. Millised on vedelik jahutussüsteemi eelised õhkjahutuse ees, millised on puudused?

• Ühtlasem silindrite temperatuur, sellest tulenevalt väiksem soojuspaisumise erinevus detailide vahel.
  
• Väiksem müra
  
• Silindrid üksteisele lähemal ning jäigema ploki võimalus
  
• Veepumba ja ventilaatori väike võimsustarve
  

Puudused:

• Leket oht
  
• Pikem soojenemisaeg
  
• Katlakivi
  
• Max temp piiratud
  
• Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud
  

2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)?
Radiaator -blokk-blokikaas-radiaator
3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi?
Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile .
4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud soojushulk ?
5. Kui suur on radiaatorisse mineva ja sealt tuleva jahutusvedeliku temperatuuride vahe? 5-7“C
6. Miks kasutatakse jahutussüsteemis destilleeritud vett, miks ei kasutata seda igapäevaselt.
Külmub ära, pole määrdeomadusi. Kasutatakse sest ei tekita katlakivi.
sõiduki mootorites?
7. Selgitage, kuidas tarbib elektriliselt käitatav veepump mootori võimsust?
Veepumba võismus on jahutusvedeliku temperatuurist sõltuv. Veepumba võimsus on elektrooniliselt karakteristikute alusel reguleeritav ning pumbaajam kohandab pumbavõimsuse sobilikuks vastavalt ärajuhitavale soojusele.
8. Miks ei käitatata mehaanilist veepumpa koguaeg ühesuguse tootlikkusega (kiirusega)?
Kuna pumba võimsus on sõltuv jahutusvedeliku temperatuurist. Koguaeg ei ole vaja täisvõimsuesl töödata. Lisaks see veel suurendab kütusekulu ja emisioone.
9. Mis eesmärgil hoitakse jahutussüsteemi rõhk atmosfääri rõhust kõrgemal, tooge näiteid?
Et jahutusvedeliku temperatuur võiks tõusta kõrgemale, ilma et see keema läheks. Sellest tingituna mootori temperatuuri tõusuga võib suureneda võimsus ja väheneda tarbekulu ja emisioonid.
10. Kui jahutusvedeliku paisupaagikorgile on paigaldatud alarõhuklapp, siis mis otstarve sel on ja mida peab seejuures sõidukiomanik arvestama?
Vajalik ülerõhu tekkimise vastu. Vältimaks radika paisumist või lõdvikute kokkkutõmbumist. Lahtitegemisel aegsasti et näkku ei pritsiks auru.
11. Loetlege jahutussüsteemi peamised komponendid!
Paisupaak , ventilaator, elektrimootor , termostaat, termolüliti, temp andur , veepump, jahutusvedelik
12. Milline parameetritest määrab kõige rohkem jahutussüsteemi võimekuse ja miks?
Radiaator, süsteemi eesmärk on jahutada ja see mõjutab kõige otsemini süsteemi võimekust .
Sisselaskesüsteem:
1. Nimetage sisselaskesüsteemi peamised komponendid (vabalthingaval mootoril )! Pihustid , klapid(sisse,välja),
2. Mis eesmärk on drosselklapil?
Pöördemomendi reguleerimine
3. Milliste aspektidega peab arvestama mootorile drosselklapi valikul ?
Trosserklapi läbilaskevõimest
4. Nimetage vähemalt kolm erinevat drosselklapi lahendust (tüüpi)!
Mehaaniline , elektriline,
5. Millistel puhkudel kasutatakse individualseid drosselklappe (st. igale silindrile on oma drosselklapp ), mis on nende eelis ühe drosselklapi ees?
Põhiline ülesanne gaasipedaali vajutamise järgse mootori reageerimisaja lühendamine võidusõidumootoritel.
6. Milline tehniline lahendus tagab drosselklapi sujuva töö ka talvetingimustes?
Soendussärk drosserklapis.
Jahutusvedeliku suunamine läbi drosselklapi- takistab klapil ladestunud kondensvee kinnijäätumist.
7. Mida iseloomustab mootori liitervõimsus (kW/liiter)?
Mootori effektiivsust. annab võimaluse erinevate mootorite võrdluseks.
8. Mis eesmärk on sisselaskekollektori juures pleenumil?
9. Mida nimetatakse sisselaskesüsteemis primartoudeks ja mida sekundaartorudeks?
Tava sisselaskeosa. Sekundaar nim pööriskambriks e. Pleenumiks, primaartorud runnerid.
10. Selgitage mootori täiteastme olemust!
Seda võimet iseloomustabki selline näitaja nagu täiteaste , ehk inglise keelest tõlgituna mahuline efektiivsus e. volumetric efficiency, edaspidi VE. Kui kolb sisselasketakti ajal alla liigub, peaks ta ideaalis sisse tõmbama mahuliselt sama palju küttesegu , kuna just sellise ruumala kolb alla liikudes vabastab. Ometi ei suuda silinder tavaliselt oma töömahuga võrdset kogust küttesegu sisse tõmmata. Seda, kui suure osa silindri mahust mootor täita suudab, näitabki VE. (Sissetõmmatud gaasisegu/max.silindri ruumala =VE)
11. Milles seisneb inertsülelaade efekt vabalthingava mootori juures?
tekib sisselaskes õhu liikumine lainetena. Efekt tekib kui klap veel suletetud ja kui avatakse tekibse efekt.
12. Selgitage akustiliseülelaadimise põhimõtet, kuidas see mõjutab mootori täiteastet?
13. Selgitage resonantsülelaadimise põhimõtet, kuidas see mõjutab mootori täiteastet?
14. Miks kasutatakse mootorite sisselaskesüsteemides muutuva geomeetriaga (muutuva mahu, pikkusega) sisselaskekollektoreid?
Tagamaks parimat täiteastet erinevate pöörete juures.
15. Mida iseloomustab mootori keskmine efektiivrõhk, miks on see oluline?
16. Kas maksimaalne keskmine efektiivrõhk on mootori maksimaalse momendi või võimsuse juures (pööretel)?
Keskmine efektiivrõhk võimaldab hinnata mootori töömahu kasutamise efektiivsust ..
17. Nimetage mootori kolm põhilist parameetrit millest sõltub mootori võimsus! Surveaste, küttekogus, tarbitav küttesegu hulk.
18. Kas mootori võimsus ja moment on omavahel võrdelises seoses? Selgitage!
Kasvavad koos aga pole võrdelises seoses.
19. Kas mootori täiteasteme ja keskmise efektiivrõhu maksimaalväärtused on samadel mootoripööretel?
Keskmine efektiivrõhk on suurim pööretel, kus mootor saavutab maksimaalse pöördemomendi
20. Kas mootori sisselaskekollektri juures kasutatakse ainult akustilistülelaadimist või ka samaegselt võib kasutusel olla resonantsülelaadimine?
Gaasijaotusmehhanism:
1. Selgitage järgmiseid lühendeid: DOCH, SOHC, OHC, OHV!
2. Milline tehniline lahendus on leidnud kõige laialdasemat kasutust mootori klapiajamis (nookuritega, otsekäitusega, tõukurvarrastega jne.)?
Otsekäitusega ja nookiritega põhiliselt.
3. Miks on tõukurvarrastega klapiajam leidnud järjest vähem kasutust (vähemalt Euroopa ja Jaapani autodel), kus sellist lahendust veel kasutatakse?
Ameeriklased kasutavad. Ebatäpsus.
4. Kas mitme kalpiga lahendus (rohkem kui kolm klappi silindri kohta) on oma olemuselt parem kui kaheklapiga lahendus, kui jah siis miks?
Jah. Kyttesegu täituvus parem 2 sisse 1 välja. 3 sisse 2 välja.
5. Selgitage miks ei ole tänapäeval levinud rohkema kui nelja klapiga mootorid kuigi mõned autotootjad on seda lahendust kasutanud?
audid on enamik 5 klapiga. Täituvuse paremaks ja võimalikult rohkem klapipinda.
6. Kui mootoril kasutatakse kolmeklappi silindri kohta siis mitu neist on sisselaskeklapid?
2 sisse 1 välja. Sisse imetakse ja välja surutakse. Välja liigub paremini.
7. Nimetage vähemalt kolm erinevat klapipilu reguleerimis võimalust!
reguleerseibid. Regul kruvikuga,
8. Millised ülesanded on nukkvõllil (jaotusvõllil)?
Klappide õigeaegne avamine ja sulgemine vastavalt mootirile.
9. Miks kasutatakse massiliselt kahe nukkvõlliga mootoreid (üks sisselaske - ja üks
väljalaskenukkvõll)?
Et saada välja ja sisselaskeklappi erinevalt juhtida.
10. Nimetage klapivedru erinevad tüübid ning tooge välja nende eripärad !
spiraalvedru. 1 ja 2 ga. 1ga seisab klapp paigal. Kaks panevad klapi pöörlema.
11. Nimetage klapivedru põhiparameetrid!
jäikus .
12. Mis ülesanne on lisaks klapipesal ja –juhtpuksil?
Juhtpuks hoiab, juhib klappi õiges asendis
13. Miks kasutatakse väljalaskeklapi täitmisel soodiumi?
temp ărajuhtimiseks.
14. Mida näitab nii sisse- kui ka väljalaskeklapi juures voolutegur cf?
palju klapp pikeneb kuumedendes
15. Selgitage mõistet klappide ülekate
Nurgavahemik kus sisselaske- ja väljalaskeklapp mõlemad on avatud.
16. Miks on oluline sisselaskeklapi sulgemise ajastus mootori täteastme seisukohalt?
Võimalikult optimaalse kyttesegu koguse silindrisse paigutamine
17. Miks kasutatakse muutuvate gaasijaotusfaasidega klapiajameid?
erinevatel tööreziimidel vaja klappi erinevatel aegadel avada jasulgeda. Parema effektiivsuse pärast.
18. Miks kasutatakse gaasijaotusmehhanismi ajami (keti või hammasrihma) puhul pingutit justveetaval poolel?
19. Milleks kasutatakse ajamiketi juures (mõningatel juhtudel ka ajamirihma puhul) keti (rihma) taldu?
vibratsiooni vältimiseks et rihm ära ei huppaks. Hoiab stabiilsena.
Väljalaskesüsteem:
1. Mille poolest erineb väljalaskesüsteem kõige rohkem sisselaskesüsteemist?
Välja peab taluma suuri temp sisselase ei pea. Metall /plastik.
2. Selgitage erinevust neljasilindrilise mootori väljalaskekolletori ühendusskeemi 4-1 ja 4-2-1 vahel!
4-1 puhul 4 primaar toru ühendatakse kokku sekundaartoruks, 4-2-1 puhul koosneb primaartoru kahest paarist torudest mis ühenduvad kokku üheks. (Pildil asi selgem…)
3. Kui suur on heitgaaside maksimaalne temperatuur väljalaskesüsteemis (suurusjärk)?
680u
4. Milline mootori parameeter mõjutab heitgaaside temperatuuri kõige rohkem?
Mootori koormus ja pöörded
5. Miks on väljalaskesüsteemi juures heitgaaside temperatuur üks olulisemaid parameetreid?
6. Kui mootorile tuleb arvutada väljalaskekollektori primaartorude pikkused, siis mida peab selle juures arvestama (ka sisselaske primaartorude juures)?
Kõikide silindrite primaartorud peavad olema ühepikkused.
7. Müra summutamiseks kasutatakse ühe lihtsama versioonina resonaatorit. Selgitaga lihtsa otseläbimisega summuti tööpõhimõtet!
Läbiva torusse puuritud augud. Mille ûmber metaalkest vildiga. Ja viimane summutab heli.
8. Miks kasutatakse summutite täitmisel klaasvilla vms. materjali (kuumuskindlat)?
sest heitgaasi temp on vägakõra ja läheks põlema
9. Miks kasutatakse sõidukitel kahte kolme (või rohkem) erinevat resonaatorit üheaegselt?
Summutaks erinevaid helilainepikkuseid.
10. Millist efekti annab meile väiksemat vasturõhku tekitava summuti paigaldamine mootori võimsuskõverale?
Mootori võimsuskadu väikestel pööretel ja suurtel pööretel võimsust juurde.