Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SPM Automootor eksamiküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on vedelik jahutussüsteemi eelised õhkjahutuse ees millised on puudused?
  • Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris st suund kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne?
  • Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi?
  • Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud soojushulk ?
  • Kui suur on radiaatorisse mineva ja sealt tuleva jahutusvedeliku temperatuuride vahe?
  • Kuidas tarbib elektriliselt käitatav veepump mootori võimsust?
  • Kui jahutusvedeliku paisupaagikorgile on paigaldatud alarõhuklapp siis mis otstarve sel on ja mida peab seejuures sõidukiomanik arvestama?
  • Milline parameetritest määrab kõige rohkem jahutussüsteemi võimekuse ja miks?
  • Mis eesmärk on drosselklapil?
  • Milliste aspektidega peab arvestama mootorile drosselklapi valikul ?
  • Millistel puhkudel kasutatakse individualseid drosselklappe st igale silindrile on oma drosselklapp mis on nende eelis ühe drosselklapi ees?
  • Milline tehniline lahendus tagab drosselklapi sujuva töö ka talvetingimustes?
  • Mida iseloomustab mootori liitervõimsus kWliiter?
  • Mis eesmärk on sisselaskekollektori juures pleenumil?
  • Mida nimetatakse sisselaskesüsteemis primartoudeks ja mida sekundaartorudeks?
  • Milles seisneb inertsülelaade efekt vabalthingava mootori juures?
  • Kuidas see mõjutab mootori täiteastet?
  • Kuidas see mõjutab mootori täiteastet?
  • Mida iseloomustab mootori keskmine efektiivrõhk miks on see oluline?
  • Keskmise efektiivrõhu maksimaalväärtused on samadel mootoripööretel?
  • Miks on tõukurvarrastega klapiajam leidnud järjest vähem kasutust vähemalt Euroopa ja Jaapani autodel kus sellist lahendust veel kasutatakse?
  • Mitme kalpiga lahendus rohkem kui kolm klappi silindri kohta on oma olemuselt parem kui kaheklapiga lahendus kui jah siis miks?
  • Miks ei ole tänapäeval levinud rohkema kui nelja klapiga mootorid kuigi mõned autotootjad on seda lahendust kasutanud?
  • Millised ülesanded on nukkvõllil jaotusvõllil?
  • Mis ülesanne on lisaks klapipesal ja juhtpuksil?
  • Miks kasutatakse väljalaskeklapi täitmisel soodiumi?
  • Mida näitab nii sisse- kui ka väljalaskeklapi juures voolutegur cf?
  • Miks on oluline sisselaskeklapi sulgemise ajastus mootori täteastme seisukohalt?
  • Miks kasutatakse muutuvate gaasijaotusfaasidega klapiajameid?
  • Miks kasutatakse gaasijaotusmehhanismi ajami keti või hammasrihma puhul pingutit justveetaval poolel?
  • Milleks kasutatakse ajamiketi juures mõningatel juhtudel ka ajamirihma puhul keti rihma taldu?
  • Mille poolest erineb väljalaskesüsteem kõige rohkem sisselaskesüsteemist?
  • Kui suur on heitgaaside maksimaalne temperatuur väljalaskesüsteemis suurusjärk?
  • Milline mootori parameeter mõjutab heitgaaside temperatuuri kõige rohkem?
  • Miks kasutatakse summutite täitmisel klaasvilla vms materjali kuumuskindlat?
  • Millist efekti annab meile väiksemat vasturõhku tekitava summuti paigaldamine mootori võimsuskõverale?

Lõik failist

Jahutussüsteem
1. Millised on vedelik jahutussüsteemi eelised õhkjahutuse ees, millised on puudused?
  • Ühtlasem silindrite temperatuur, sellest tulenevalt väiksem soojuspaisumise erinevus detailide vahel.
  • Väiksem müra
  • Silindrid üksteisele lähemal ning jäigema ploki võimalus
  • Veepumba ja ventilaatori väike võimsustarve
Puudused:

2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)?
Radiaator -blokk-blokikaas-radiaator
3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi?
Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile .
4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud soojushulk ?
5. Kui suur on radiaatorisse mineva ja sealt tuleva jahutusvedeliku temperatuuride vahe?
Vasakule Paremale
SPM Automootor eksamiküsimused #1 SPM Automootor eksamiküsimused #2 SPM Automootor eksamiküsimused #3 SPM Automootor eksamiküsimused #4 SPM Automootor eksamiküsimused #5 SPM Automootor eksamiküsimused #6 SPM Automootor eksamiküsimused #7 SPM Automootor eksamiküsimused #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kalarobi Õppematerjali autor
Enamus küsimustest on vastatud.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
doc

Sisepõlemismootori labori aruanded

Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5 Jahutusvedelik........

Sisepõlemismootorid
thumbnail
55
pdf

K24 mootor

Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................

Tehnikalugu
thumbnail
30
doc

Sissejuhatus autotehnikule

Sissejuhatuseks Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske ette kujutad

Auto õpetus
thumbnail
15
doc

Diisel

1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa

Abimehanismid
thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i
thumbnail
16
doc

Sisepõlemismootor

Kose Gümnaasium Sisepõlemismootor Referaat Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 10A Juhendaja: õp. Kaido Härma 2007 Kose Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest.....................................................................................3 Üldehitus..................................................................................................................................... 5 Töötsükkel...................................................................................................................................6 Mootoriplokk.............................................................................................................................. 8 Väntvõll...........................

Füüsika
thumbnail
22
doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 ­ 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 ­ 1900 si

Autod-traktorid i
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun