Jahutussüsteem (2)

1.1 Jahutussüsteemi ül.
*Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima (jahutusvedelikuga)
*Säilitada mootori ühtlane töötemp.
1.2 Jahutussüsteemi liigitus :
*Vedelikjahutus
*Õhkjahutus
1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse:
*vett
*antifriise
*tosoole
1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist :
*väike ring
*suur ring
1.5 Väike ring:
*mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme.
*Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa.
*Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C
1.6 Suur ring:
* Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi.
*jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak
1.7 Termostaatklapp:
*reageerib vedeliku temperatuure
*asubsuure ja väikse ringi vahel
*termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri.
1.8 Veepump :
*Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil.
1.9 Radiaator :
*Jahutab vedelikku
2 Radiaatori või paisupaagi kork:
*Tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar
*Vajalik temp. tõstmiseks.
2.1 Ventilaator:
*tekitab õhuvoolu läbi radiaatori
*käiatakse:
*elektri mootoriga
*Mehhaniliselt kiilrihmaga
*viskoosussiduriga
*bimetalliga
*elektromagnetiga
2.2 Paisupaak:
*kuumana jahutusvedelikud paisuvad
*paisinud vedelik pääseb paaki siis kui radiaatoris on tekkinud nii suur rõhk,et korgi klapp avaneb
*pärast jahtumist tekib radiaatoris hõrendus(alarõhk) siis avaneb korgi teine klapp,mis laseb vedeliku tagasi radiaatorisse.
2.3 Jahutusvedelikud:
*antifriis
* tosool
*silikaadivaba jahutusvedelik DEX-COOL ,oranži värvusega,ei tohi teiste vedelikega segada,mootoriblokk võib hakkada korrodeeruma
*Vanemad jahutusvedelikud on valmistatud etüleen-glükooli alusel,uuemad aga propüleen-glükooli alusel,mis on vähem mürgised.
*Külmumise vältimiseks kasutatakse glükooli alusel valmistatud jahutusvedelikke
*Jahutusvedelikes on vett kuni 44-50% mis annab tihetuse 1075 -1085kg/m*.selle järgi saabki otsustada jahutusvedelike külmumiskindluse üle.
*jahutusevedelike kontsentraadid(-72*C)
*Lahjendamine destilleritud veega
*Valmis segud (-15*...-40*C)
*Soovitatakse vahetada iga 2a järel
2.4 Jahutusvedelike omadused:
*mürgised
*temp. tõusmisel paisuvad rohkem kui vesi
*lekkimisvõime on suurem kui veel
*madal külmumis temp.
*kõrge kuumenemis temp.
*sisaldavad veepumba määrdeaineid
*sisaldavad korrosiooni vastaseid aineid
2.5 Jahutussüsteemi vead:
*Jahutusvedeliku kuumenemise põhjused:
*vedelike vähesus
*termostaatklapi rike
*ventilaatori rike või rihmajamini purunemine
*radiaatori ummisatmine
*veepumba rike või ajami purunemine
*Surve radiaatoris-selle põhjused:
*radiaatori ummistamine
* mikro mõrad mootori plokikaane põlemiskambris
*paisupaagi korgi või radiaatorikorgi rike
*hülsi tihendite "väsimisel" laseb silinder survet osaliselt jahutussärki.sealt edasi radiaaotrisse
*Jahutusvent. ei tööta:
*rihmajami purunemine
*elektriventilaatori rike,anduri rike,kaitse või relee läbi põlenud
*viskoosussiduriga ventilaatoril vedelikku väheseks jäänud.
* Lekked :
*Mootori plokis või plokokaanes mõrad
*lõdvikud mõrased või purunenud
*Veepumba fiiber seib kulunud või isesuruv vedeliku tõkke kummi seib kulunud
* Radiaator lekib
*Salongi soojenemise radiaator lekib või lekib soojenudse kraan
NB!
*kuuma mootori korral ei tohi kunagi avada paisupaagi ega radiaatori korki,sest vedelikud on rõhu all ja paisunud olekus-võib saada keeva vedeliku pritsmeid näkki või kätele.
*kui tahame midagi juurde valada või sisse vaadata peab mootor olema jahtunud,näiteks hommikul enne käivitamist.