Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuuma- ja aatompomm (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tuumapomm?

Lõik failist

TUUMA- JA AATOMPOMM
Jaanika Parm
Katre Suits
11a
Mis on tuumapomm?
· Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur
· Tuumapommi lõhkepea võimsust
mõõdetakse kilotonnides (kT) või
megatonnides (MT)
Kuidas toimub plahvatus?
Tuumapommi kandurid
Tuumaplahvatus õhus
Maapealne tuumaplahvatus
Kahjustatavad mõjud
· Valguskiirgus
· Lööklaine
· Läbistav kiirgus
· Radioaktiivne saastumine
· Elektromagnetimpulss
Valguskiirgus
Mõõtmed:
· taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit
· strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit
Temperatuur - üle 10 miljoni kraadi
Kestus - 3-30 sekundit
Lööklaine
Purustusi ja vigastusi tekitava jõu määrab
lööklaine ülerõhk (kPa)
Ülerõhu mõju inimesele:
· Üle 300 kPa ­ surmav
· Üle 100 kPa ­ kopsude vigastused
· Üle 30 kPa ­ kõrva trummikile purunemine
Läbistav kiirus
Kestab umbes 10-15 sekundit
Tekitab:
· kiiritustõbe -kõrgete radiatsioonitasemete
juures
· vähki -madalate radiatsioonitasemete juures
Radioaktiivne saastumine
Pikaajaline nähtus
Tekib tuumaplahvatuse piirkonnas:
· läbistava kiirguse poolt initsieeritud kiirgusest
· radioaktiivsete osakeste sadestumisest
· alfa-, beeta-ja gammakiirgused
Elektromagnetimpulss
· Kaasneb õhus toimuva ning maapealse
tuumaplahvatuse ioniseeriva kiirgusega
· Mõju lühiajaline
· Tuumaplahvatusel tekib tugev elektronide
voog, mis omakorda tekitab tugeva
elektrivälja

Vasakule Paremale
Tuuma- ja aatompomm #1 Tuuma- ja aatompomm #2 Tuuma- ja aatompomm #3 Tuuma- ja aatompomm #4 Tuuma- ja aatompomm #5 Tuuma- ja aatompomm #6 Tuuma- ja aatompomm #7 Tuuma- ja aatompomm #8 Tuuma- ja aatompomm #9 Tuuma- ja aatompomm #10 Tuuma- ja aatompomm #11 Tuuma- ja aatompomm #12 Tuuma- ja aatompomm #13 Tuuma- ja aatompomm #14 Tuuma- ja aatompomm #15 Tuuma- ja aatompomm #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Basss Õppematerjali autor
Esitlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
pptx

Tuumarelvastus praegu ja tuumariigid

Tuumariigid 12.Klass 2014 Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumariik (13.03.13) Tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud. Ametlikud tuumariigid on: USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, India, Pakistan, Põhja-Korea. Tuumariikidest USA Esimesene tuumariik 1945 aatomipomm (Trinity) 1952 vesinikupomm (Ivy Mike) 1954 kasutuskõlblik vesinikupomm (Castle Bravo) 1955-1956 hakati USA-s projekteerima kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37) 1961 maailm suurim pomm (Tsar Bomba, 50-100MT

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Massihävitusrelvad

1 Läänemaa Ühisgümnaasium Uurimistöö Massihävitusrelvad Klassid: 10-SST,R,H Juhendaja: Ragnar Kruusimaa Nimed: Demi Link, Rainis Altmeri Alex Liibert, Haapsalu 2016 2 Sisukord: Sisukord.........................................................................2 Bioloogiline relv............................................................3,4 Kaitsevahendid.............................................................5,6 Tuumarelv....................................................................7,8 Keemiarelv.................................................................9,10,11 Lisad..............................................................................12,13 3 Bioloogiline relv Tänapäeva mõistes on biorelv mass

Ühiskond
thumbnail
15
doc

Füüsika konspekt

TUUMAFÜÜSIKA KONSPEKT Uurimuste käigus on selgunud, et aatomi tuuma struktuur on väga keeruline ja see ei ole tänapäevani lõplikult selge. Aatomi tuum mõjutab otseselt elektronkatte struktuuri, sest see kujuneb tuuma positiivse laengu mõju väljas.Tuum valitseb oma elektrilaenguga elektrone tänu elektrilise mõju kaugeleulatuvusega. Aatomi kvantmehaanilises mudelis määrab üheselt elektronkatte kihilise struktuuri elektronide koguarv Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse valemiga 2 n 2 . Muus osas on aatom ja selle tuum täiesti eraldi vaadeldavad, sest neid eraldavad ruumilises ulatuses viis suurusjärku. Kui välja arvata prootonite arv, siis tuuma siseehitus aatomi elektronkattele mõju ei avalda ja tuum ise on on elektronkatte uurimise vahenditele kättesaamatu. Seepärast käsitletakse tuumamudelit täiesti eraldi, kuigi see peaks olema osa aatomimudelist. Tuum koosneb nukleonidest. Jõud nende osakeste vahel

Füüsika
thumbnail
12
doc

Tuumaenergia materjal

Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest ­uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast, milles sisalduvad prootonid ja neutronid; ning tuuma ümber tiirlevatest elektronidest, mille arv võrdub prootonite arvuga. Prootonite arv tuumas määrab ära, mis elemendiga on tegemist. Perioodsuse tabelis on elemendid sorteeritud just prootonite arvu järgi. Igal elemendil v

Füüsika
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

aas- asus umbes 160 väiksemat või suuremat tast liiduvabariigi kaitseministeerium, sõjaväebaasi, lisaks hulgaliselt linnakuid. mille etteotsa nimetati 1945. aasta juu- 1991. aasta suvel oli Eestis ligikaudu lis kindralleitnant Lembit Pärn. Eesti 36 000 Nõukogude sõjaväelast. Nõuko- nn oma sõjavägi oli Punaarmee Eesti gude väeüksused lahkusid Eestist lõpli- 8. Laskurkorpus, mis 1945. aasta su- kult 31. augustiks 1994, Paldiski tuuma- vel nimetati ümber 41. Kaardiväe Eesti objekt anti üle 1995. aasta septembris. Laskurkorpuseks. Laskurkorpus saadeti Eestlaste vastupanu ei lõppenud Eesti laiali 1946. aasta mais. Seejärel oli kuni okupeerimisega. Just kogemustega sõ- 1951. aastani 22. Kaardiväe Üksik Las- jameeste baasil tekkisid metsavendade kurbrigaad ning kuni 1956. aastani 118. võitlussalgad. Arvatavalt viimase metsa-

Riigiõpetus
thumbnail
26
doc

Füüsika 12kl astronoomia

TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika ­ KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse värvilaenguga, kuid koosnema s

Füüsika
thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil

Keskkonnafüüsika
thumbnail
144
doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. Tekib ionisatsioon ja mol

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (4)

triffel profiilipilt
triffel: mm, norm
17:20 02-02-2009
lockpock profiilipilt
lockpock: ok

14:24 01-03-2009
kadi9 profiilipilt
kadi9: oli kah
21:14 18-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun