Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellega pole lootustki päriselt sõbraks saada?
Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairit10 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus

Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus Virtuaalmaailm ehk inetrenetimaailm, see on kui teispoolsus, teine koht, kus on võimalik jääda anonüümseks. Arvuti ja inetrnet on vahendid, mille kaudu me tänapäeval tõhustame oma suhtlemist, õppimist, töötamist ning ka võimalust kogeda meeldivaid emotsioone ja meelelahtust. Inetrnetis võid oma arvamust avaldada, kommenteerida, rääkida nii nagu Sa tegelikult arvad. Selles keskkonnas oled sa iseenda peremees, seal saad privaatust, mida mujal sulle ei pakuta

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Kui reaalne on see, et virtuaalsusest saab reaalsus?

Kui reaalne on see, et virtuaalsusest saab reaalsus? Virtuaalsus on hiilinud tasapisi reaalsusesse ning seda sõna ja mõistet võib kohata päris tihti. Paljud dokumendid on juba digitaalsed. Meil on kasutusel e-riigi rakendused. Raha, mis on pangas pangakontol, on samuti virtuaalne kuni kasutame maksmiseks pangakaarti või teeme ülekandeid. Kuigi üht- teist virtuaalset on igapäevaelus olemas, peitub ka kolmemõõtmelistes arvutisimulatsioonides suur hulk seni laiemalt kasutamata võimalusi.

Ühiskond
thumbnail
2
doc

Virtuaalsed inimsuhted

Virtuaalsed inimsuhted Tehnoloogia on viimaste aastate jooksul tohutult arenenud ning see on muutnud inimeste igapäevast elu ja omavahelisi suhteid. Virtuaalsed suhted on ühelt poolt head, võimaldades kiire kontakti loomist. Kuid kõik peidab endas ohte, mida igaüks ei pruugi näha. Kuidas on internet inimkonnale kasulik olnud ja millesse peaks ettevaatlikumalt suhtuma? Sotsiaalvõrgustikud muutuvad aina populaarsemateks. Portaalidele on võimalik kõik enda kohta üles märkida ­ pildid, videod, andmed. Suhtlemiseks on antud piiramatud võimalused. Sõprade ja lähedaste eluga saab kursis olla iga kell ja olenemata asukohast. Lisaks olemasolevatele sõpradele saab tutvuda ka teistega. Enesekindluse puudumisel või madala enesehinnanguga inimesed otsivad tutvusi just

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Kirjand teemal "Interneti võlud ja valud"

Inimesed kirjutavad oma mõtetest ja tegevustest nii palju kui süda lustib. Seal on võimalik anonüümselt kommenteerida, mis on väga tobe, kuna siis on jällegi võimalus vastu öelda või teist halvustada. Mis kõige hullem ­ me ei tea, kes seda öelda võib. Muidu ei juleta midagi öelda, internetis aga öeldakse nii halvasti kui võimalik. See võib teisele väga haiget teha. Suurt rolli mängib interneti informeeritus ning ulatus. Internet on arvatavasti universumi kõige suurem infoallikas, sealt võib leida rohkem teadmisi ja infot kui ükski inimene unistadagi oskaks. Kui on kiiresti vaja mingeid andmeid, näiteks bussiaegu, piletihindu, siis on võimalik vajalik info paari nupulevajutusega kätte saada. Lühikese ajaga leiab palju rohkem, kui raamatukogus istudes. Samas on

Kirjandus
thumbnail
5
docx

Kas me oleme internetis kaitstud? Essee

Viimane juhtum leidis aset vähem kui mõned kuud tagasi, mil tuntud avaliku elu tegelaste pildid, mille nad ilmselgelt vaid endale vaatamiseks teinud olid, internetti üles riputati. Häkkerid olid sisse murdnud inimeste iCloud'i kasutajatesse ning neid vägivaldselt ära kasutanud. See sündmus ei toimunud aga mitte Eestis vaid Ameerikas. Selline juhtum näitab, kui kaitsetud me interneti ning kurjategijate ees tegelikult oleme. Olles ise noor, siis tean ma, kui põnev on internet ja mingil hetkel tundub see hea ideena enda kohta võimalikult palju infot jagada. Reaalsus on see, et iga tegu internetis jätab oma jäle ning paratamatult teavad inimesed meist rohkem kui me seda tahaksime. Olgu see siis ehatahtlikul teel saavutatud või mitte. Väga tõsiseks probleemiks internetiajastul on küberkiusamine. Paljude arvates on küberkiusamine ületähtsustatud ning mõned leiavad lausa, et sellist asja polegi olemas. Ma

Õpioskus
thumbnail
2
rtf

Mis on internetisõltuvus?

Ineternetisõltuvus on tavaline impulsi kontrolli häire, mis eksisteerib mitte Interneti, vaid seal pakutavate teenuste suhtes. "Internetisõltuvus" on vaid üldistav väljend. Internetisõltuvus, nagu iga teinegi sõltuvus, mõjub kahjulikult sõltlase psüühikale, läbisaamisele lähedastega, tööle, õppimisele. Inimene veedab järjest rohkem aega Internetis, algul tehes vajalikke kooli- või tööasju, otsides vajalikku informatsiooni ning tutvub erinevate võimalustega, mida Internet pakub, leides järjest rohkem tegevust, kuni on sellest niivõrdvõlutud, et veedab iga vaba hetke netis. Kui vaba aeg on sisustatud, hõivab see varem perega veedetud aja, hobide jaoks ei jää enam aega ning kool/töö jääb tagaplaanile. Eneselegi märkamatult võib inimene lõpetada sõltlasena. Miks tekib internetisõltuvus? Suurem oht Internetist sõltuvusse sattuda on inimestel, kel on varemgi mõni sõltuvus juba esinenud

Psühholoogia
thumbnail
23
docx

Uurimustöö AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS

Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt

Sidevõrgud
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Ka enne perspektiivi avastamist võisid kunstmikud anda meile mõista, et tajume eri kaugusel objekte: selleks kasutati hajutamist, erinevaid suurusi, varje, tekstuuri ebatasasusi jms. Kuid perpektiivi abil said nad neid objekte näidata kui tõepoolest kaugeid. Niisiis võib seda progressi üldjoontes tõlgendada kui imperatiivi asendada tajutava reaalsuse jäljendamine kõikjal, kus see iganes võimalik, millegagi, mis oleks võrdneväärne sellele, mida tajutav reaalsus ise meie ette asetab. Vihjed ise on suuremal määral kokkuleppelised, kui me seda sageli taipame. Kunstnikud on loonud koodi, mille abil on võimalik järeldada asju, mida nad oma meediumi piiratuse tõttu ei saa otseselt kujutada. Need vihjed on märgid, mille tähendust on õpitud nagu keelt, sõnavara.N:lainjad jooned kala kohal tähendavad, et kala haiseb jne. Meie huvi optilise tõepära vastu seletab ka varjude esinemist Lääne kunstis ja nende puudumist paljudes teistes

Filosoofia



Lisainfo

Essee teemal Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun