Eestlased muistses vabadusvõitluses (0)

Eestlased muistses vabadusvõitluses.
Muistine Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Sellel ajal oli ristisõdadeaeg ja võitlus algas sellega, et Idamaade sõjakäigud luhtusid. Seejärel otsustasid sakslased tulla põhjamaade riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju.
Sõjalise taseme erinevus.
Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses.
Relvad polnud head.
Tollel ajal ei olnud ka eestlastel veel arenenud päris korralik relvastus, ja seetõttu oli raske vastu astuda elukutselistele saksa sõjameestele, kellel oli korralik relvastus. Võitluse käigus nad muidugi arenesid paremuse poole, kuid sellest jäi väheks, sest puudus ettevalmistus. Samuti oli ka see sakslaste eeliseks , see võitlus võita, et nad said pidevalt abiväge kutsuda
Polnud korralikku juhti.
Eestlastel puudus väheste sõjaliste oskuste kõrvalt ka oskus teha koostööd. Kuna iga maakond tegutses omaette , siis ei olnudki loota, et neil toimiks selline asi nagu ühistegevus. Sidemed olid maakondade vahel nõrgad ja seetõttu alistati maakonnad ühekaupa.
Keerulised suhted naabritega .
Naabritega puudus samuti koostöö ja vallutajad ässitasid rahvad üksteise vastu ülesse. Hakati tegema vastastikusi sõjakäike Baltimaade rahvaid hakati alistama ühekaupa.
Mitu vallutajat.
Eestit käidi vallutamas, mitme erineva vallutaja poolt. Käisid Saksa ristisõdijad aastal 1208, siis käisid taanlased 1219 ning käis isegi Rootsi 1220 . Terve selle aja vältel toimus eestlaste majanduslik kurnatus ja inimjõud ammendus. Tagajärjeks kujunes see et Eesti jagati mitme riigi vahel.
Katoliku kiriku toetus.
Katolik kirik oli ristisõja väljakuulutaja ning kirikul oli lootus kiiresti rikastuda. Samuti ka see tõsiasi, et katolik kirik andis samuti tugeva löögi eestlaste vastu. Tagajärjeks oligi Baltimaade ristiusustamine .
Kui eestlased oleksid koostööd teinud ja kui neil oleks algusest peale olnud korralik sõjavarustus ja oskused, siis oleks neil olnud isegi lootust, võita vabadussõda. Kuna aga oli nii palju segavaid tegureid, mis kahjustasid eestlaste tuge, siis kahjuks eestlased kaotasid.